Obsah (9)

§ 207§ 119§ 120§ 2§ 37§ 18§ 121§ 43§ 201

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ti

§ 207lg 2 alusel.

1. Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.09.
2. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tartu Halduskohtule 26.08.2024 kaebuse, milles taotleb talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 seoses tema tervise kahjustamisega. Kaebaja märkis vastustajaks SA Viljandi Haigla. Kaebaja avastas endal
2. a detsembris põletikulised laigud. Ta käis 26.03.2024 eriarsti vastuvõtul, kus rääkis arstile oma nahaprobleemidest. Kaebaja palus tööst vabastust, kuna töövahendites on kemikaalid, mis panevad naha sügelema, kipitama ja õhetama. Arst leidis, et kaebajal ei esine nahaprobleeme. Kaebaja hinnangul võib lööve olla seotud erinevate põhjustega ning tegemist võib olla ka nakkava haigusega. Eriarst on olnud raskelt hooletu, sest ei ole takistanud võimaliku nakkuse levikut, sh kaebaja abikaasale, ega ravinud kaebajat. Kaebaja haigus süveneb ning tema tervis on ohus. Ühtlasi peab kaebaja taluma haigusest tingituna ebamugavusi. Samuti on vangla loonud haiguse levikuks soodsad tingimused, arvestades E-8 eluosakonna ebahügieenilisust, ega ole nakkuse levikut tõkestanud. Kaebaja märgib, et on esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduva kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla on jätnud selle lahendamata. Kaebaja taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi. Kaebaja vajab riigi õigusabi, kuna tema esitatud kaebuste hulk on niivõrd suur.
3. Tartu Vangla teatas 02.09.2024 kohtule vastusena kohtunõudele, et kaebaja esitas vanglale kaks kahjunõuet, mis puudutavad tema nahaprobleeme (23.02.
4. a kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/24/220-1 ja 27.03.
5. a kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/24/242-1). Kaebaja nõuab eelnimetatud kahjunõuetes Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema tervise kahjustamisega. Kaebaja selgitab, et tal on nahaga probleemid, talle osutatud tervishoiuteenus ei ole nõuetekohane ning talle ei võimaldata vajalikku ravi. Kaebaja 23.02.
6. a kahju hüvitamise taotlus puudutab peamiselt ilma särgita jalutamise võimalust, kuid kaebaja 27.03.
7. a kahjunõue kattub kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebusega. Kaebaja kirjeldab 27.03.
8. a kahjunõudes, et ta avastas endal
9. a detsembris põletikulised laigud, käis 26.03.2024 eriarsti vastuvõtul, kuid eriarsti hinnangul ei ole kaebajal terviseprobleeme, mis takistaks tema kemikaalidega töötamist. Kaebaja kardab, et tema lööve võib olla nakkusohtlik ning et tema abikaasa tervis võib samuti olla ohus. Eriarst on olnud raskelt hooletu ega ole takistanud nakkuse levikut. Samuti on vangla soodustanud haiguse levikut, arvestades E-8 osakonna ebahügieenilisust. Eelnimetatud kahjunõuded on vangla menetluses ning nende prognoositav otsuse valmimise aeg on 10.09.
11. Tartu Halduskohus tagastas 03.09.
12. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist. 3.1.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema tervise kahjustamisega. Kuigi kaebaja märgib vastustajaks Sihtasutuse Viljandi Haigla, siis teeb vastustaja

§ 18

lg 1 kohaselt vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Kohtu hinnangul on õigeks vastustajaks Tartu Vangla, kuivõrd kaebaja kirjeldab kaebuses ja kohtueelses menetluses Tartu Vangla õigusvastast tegevust seoses tema nahaprobleemide ravi ja haiguse leviku tõkestamisega. Siinjuures arvestab kohus ka asjaolu, et Tartu Vanglas osutab tervishoiuteenust Sihtasutus Viljandi Haigla alates 01.07.2024, kuid kaebusest nähtuvalt põhjustati kaebajale kahju juba enne eelnimetatud kuupäeva. Kaebaja pöördus kohtueelses menetluses kahjunõudega vangla poole juba 27.03.

1. 3.
2. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad haldusasjas nr 3-24-1723 esitatuga. Kaebaja esitas 07.06.2024 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-1723 kaebuse, milles selgitab, et vangla on jätnud mitmed tema kahju hüvitamise taotlused menetlemata. Seetõttu palub kaebaja tema kahjunõuded kohtumenetlusse võtta. Muuhulgas nimetab kaebaja 27.03.
3. a kahju hüvitamise taotlust nr 1-13/24/242-1, milles ta nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel nagu ta nõuab seda käesolevas asjas esitatud kaebuses. Seega nõuab ta haldusasjas nr 3-24-1723 sarnaselt käesoleva haldusasjaga, et kohus menetleks sisuliselt tema Tartu Vangla vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamist nõuet, mis seondub talle põhjustatud tervisekahjuga, talle
4. a detsembris tekkinud nahaprobleemidega, arstide ebakohase tegevusega, tema tööst vabastamata jätmisega, võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamata jätmisega, haiguse levikuks soodsate tingimuste loomisega jne. Vaatamata sellele, et kohus ei ole haldusasjas nr 3-24-1723 ühtegi menetlustoimingut veel teinud, on kaebus

§ 121lg 1 p 3 tähenduses siiski kohtu menetluses.

Käesolevas asjas esitatud hilisem kaebus on seega korduv. Lisaks juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et haldusasjas 2 nr 3-24-1723 on ta vaidlustanud ka teise vangla vastuses viidatud kahjunõude nr 1-13/24/2201. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 1 p 3 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. 3.
2. Kaebaja esitas ka riigi õigusabi taotluse. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-24-2424, 3-24-1828, 3-24-1825, 3-24-1586, 3-24-1276, 3-24-1099, 3-24-856 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Taotleja väljendatud raskused ei ole sellised, mis õigustaksid riigi õigusabi andmist. On taotleja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja esitas 03.09.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.09.
2. a määruse peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jääb kaebaja enda nõude juurde. Tegu on kahe erineva kaebusega. Kaebaja esitas nõude kahe erineva vastuvõtu kohta ja sellega kaasnenud ravivea teemal. Kaebajal on diagnoositud ekseem ja ta kannatab nahaprobleemide käes tänaseni. Kaebus tuleb menetleda vastavalt sisule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus halduskohtu 03.09.
4. a määruse resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele

§ 207

lg 2 alusel.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus selgitas vaidlusaluses määruses kaebajale, mis põhjustel kohus tagastab esitatud hüvitamiskaebuse

§ 121lg 1 p 3 alusel (tegemist on korduva kaebusega).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 03.09.2024. a määruse vastavate põhjendustega hüvitamiskaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebusest ei nähtu ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Seetõttu kuulub Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.09.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale tagastamisele

§ 207lg 2 alusel.

5.1.

§ 207

lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha

§ 207

lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. 3

§ 119

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Seega kuulub esitatud määruskaebus halduskohtu 03.09.2024. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale tagastamisele

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 4