Obsah (5)

§ 361§ 32§ 36§ 362§ 363

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2093 Määruse kuupäev 17. juuli 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

) § 361 lõike 2 punktis 7 sätestatud kinnipidamise alus.

1. juulil 2024 tegi PPA kontrollkäigu aadressile Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev, Mõisavärava tn 1 (Raadimõisa hotell). Kontrollitud asukohas viibis El Salvadori kodanik XX, sündinud 000, kes tuvastati El Salvadori kodaniku passi nr 000 ja Hispaania poolt väljastatud varjupaigataotleja tunnistuse nr 212812270580 alusel. Isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Isik selgitas PPA-le menetluse käigus, et on esitanud Hispaanias rahvusvahelise kaitse taotluse, mille raames ta sai varjupaigataotleja tunnistuse nr 212812270580, mis kehtis alates
2. juulist 2023 kuni
3. juulini
4. PPA tuvastas EURODAC päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Hispaanias ja Hispaania vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt otsustas PPA algatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu
5. juuni
6. a määruse 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublini III määrus) alusel tagasivõtumenetluse ning Hispaania ametivõimudele edastatakse vormikohane tagasivõtupalve, millele on aega vastata kuni kaks nädalat. Isik peeti kinni
7. juulil 2024 kell 10

§ 361

lõike 2 punkti 7 alusel isiku üleandmiseks vastutavale liikmesriigile.

§ 32

lõike 1 kohaselt kui PPA otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse Dublini III määruses sätestatud korras, kohaldatakse välismaalase kinnipidamisele

§ 361

lõike 2 punkti 7.

§ 361

lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

§ 361

lõike 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega.

§ 361

lõike 2 punkti 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht.

§ 36

lõike 21 kohaselt käsitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 punkti 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. PPA-le teadaolevalt on isik Hispaanias esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning Hispaania ametivõimud kinnitasid, et tegemist on esmase taotlusega. Isikule ei ole antud luba lahkumiseks Hispaaniast. Hispaania ametivõimud kinnitasid, et isikul on õiguslik alus Hispaanias elamiseks ja töötamiseks ning teda teavitati dokumendi üleandmisel, et tal puudub õigus Hispaania territooriumilt lahkuda. Rahvastikuregistri andmetel Tartu Linnavalitsus tegi

1. juunil 2024 abielukande, mille kohaselt välismaalane sõlmis abielu Eesti kodaniku VV (endine nimi VV). PPA tuvastas, et isik saabus Eesti Vabariigi territooriumile
2. märtsil 2024 lennukiga Tallinna lennujaama kaudu. PPA tuvastas, et isik viibib Schengeni territooriumil (välja arvatud Hispaania) ebaseaduslikult alates
3. märtsist
4. Samuti tuvastas PPA, et isik on lahkunud Hispaaniast ilma loata. Isikul oli kohustus viibida Hispaania territooriumil. Lisaks VV poeg on kinnitanud PPA-le, et puudutatud isik on käitunud nii tema kui ka VV suhtes vägivaldselt ning seksuaalselt ahistanud tema õde ja vanaema. VV kinnitas
5. juulil 2024 menetlustoimingul, et tal on plaanis pidada nõu juristiga lahutuseteemal. Seega sõlmitud abielu ei saa olla takistuseks isiku üleandmisel vastutavale riigile, antud juhul Hispaaniale. PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine Dublini määruse alusel tagasivõtumenetluse ajaks. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav isiku üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. PPA on seisukohal, et

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul hetkel Eestis võimalikku elukohta. Isikul oli kohustus viibida Hispaania territooriumil, kuid vaatamata sellele lahkus isik omavoliliselt Hispaaniast. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle 2 kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. PPA hinnangul on põhjendatud alus arvata, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab ka see, et isik sai Hispaaniast Eestisse tulla ilma kehtiva viibimisaluseta.

1. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
2. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei põgenenud Hispaaniast, vaid tuli Eestisse inimese kutsel, kes on nüüd tema abikaasa ja ta soovis vaadata, kuidas taotleda siin elamisluba. Isikul ei olnud aega teavitada Hispaania ametivõime oma eemalviibimisest, sest erinevad toimingud võtsid Eestis palju aega ja ta ootas õiget hetke, et seda teha. Isik leidis, et ta ei viibi Eestis ebaseaduslikult, sest El Salvadori ja Eesti vahel on kokkulepe migratsiooni osas ning kuna tal oli võimalik Hispaaniast lahkuda mingeid kontrolle läbimata ja vabalt liikuda Schengeni alal, siis see tähendab, et ta tohtis Hispaaniast lahkuda ja Eestisse tulla. Isik leidis, et tal on vabadus igasse riiki minna. Isik selgitas, et esitas Hispaanias rahvusvahelise kaitse taotluse, sest tema elu on ohus El Salvadori poliitilise ja majandusliku süsteemi tõttu. Ta on oma varasema töö ja positsiooni tõttu mustas nimekirjas, mistõttu ta ei saa ta tööd leida ega elatist teenida. Ta töötas privaatpanganduses rahapesu tõkestamise eesmärgil ja ta nägi poliitikute raha liikumist. Isik arvas, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamise tõenäosus ei ole juriidilises mõttes suur. Isik kinnitas, et ei soovi Hispaaniasse tagasi minna, vaid soovib elada Eestis oma abikaasa juures. El Salvadori ta tagasi minna ei soovi. Isik ei osanud öelda, kuhu ta läheks koos abikaasaga siis, kui ta Hispaanias rahvusvahelist kaitset ei saa ning ka Eestis viibimiseks seaduslikku alust ei saa. Isik möönis, et Hispaania ametivõimud võisid talle selgitada, et ta ei või rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal Hispaaniast lahkuda, kuid see oli kolm aastat tagasi. Isiku advokaat ütles, et Hispaaniast lahkumine ei ole ebaseaduslik, kuid võib olla keeruline. Isik ei saanud Hispaania ametivõimudelt küsida, kas advokaadi jutt on õige, sest Hispaanias on äärmiselt raske pääseda ametivõimude juurde. Hispaania läbib praegu digitaliseerimise protsessi ja selle pärast ei pääse füüsiliselt ametnike juurde, kõik käib digitaalselt. Halvemal järjel oleval inimesel on palju raskem pääseda Hispaanias ametnike juurde. Pärast Hispaanias rahvusvahelise kaitse taotlemist ei ole isik muudes Euroopa riikides käinud, vaid tuli
3. märtsil 2024 väga tähtsal põhjusel ainult Eestisse. Kui abikaasa soovib lahutust, siis isik proovib oma elu kuidagi taasalustada seal, kus oleks see legaalselt võimalik. Peale abikaasa elukoha isikul Eestis muud elukohta pole. Isik Eestis töötanud ei ole, vaid kõik kulutused kandis abikaasa. Isik Hispaanias töötada ei saanud, sest immigrante ei taheta tööle võtta. Isik elas Hispaanias sotsiaalabist. Isikul ei ole olnud sissetulekut
4. aastast. Isikul peale abikaasa Eestis muid lähedasi inimesi pole. Ka muudes Euroopa riikides isikul sõpru ega sugulasi ei ole. Isik ei läinud enne
5. juulit 2024 Hispaaniasse oma rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistust pikendama, sest ta tegeles Eestis elamisloa taotlemisega. KOHTU SEISUKOHT
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 3
7. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, on PPA-l õigus taotleda halduskohtult luba, et paigutada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusesse (

§ 362lõige 2).

6.

§ 361

lõike 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

§ 361

lõike 2 punkti 7 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Põgenemisoht esineb juhul, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (VSS § 68 punkt 9 ja

§ 361lõige 21).

7. Tegemist on isikuga, kelle kinnipidamine on vajalik eesmärgiga anda ta Hispaania Kuningriigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras üle (

§ 361lõike 2 punkt 7).

Riigikohtu määrusest nr 3-22-56 järeldub, et kui Hispaanias pole isiku suhtes veel lõplikku otsust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud, siis saab isikut jätkuvalt pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaks tema Hispaanias esitatud taotluse alusel ka peale PPA poolt tehtava üleandmise otsuse tegemist. Praegusel juhul on isik rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, sest asjaoludest nähtuvalt ei ole Hispaania teinud isiku suhtes lõplikku otsust tema rahvusvahelise kaitse taotluse osas. 8. Küll aga peab isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinema ka põgenemisoht. Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (

§ 361lõige 21 koosmõjus VSS § 68 punktiga 9).

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-17, p 13). Hispaania ametivõimud on PPA-le esitanud kirjaliku kinnituse selle kohta, et puudutatud isikule selgitati rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses, et ta ei tohi Hispaaniast lahkuda. Isik möönis ka ise kohtuistungil, et talle võidi seda selgitada. Keelust hoolimata Hispaaniast lahkumist õigustas isik kohtuistungil sellega, et advokaat ütles talle, et Hispaaniast lahkumine ei ole ebaseaduslik. Kohtu küsimustele selle kohta, miks ei küsinud isik Hispaania ametivõimudelt üle, kas advokaadi nõuanne on õige, andis isik puiklevaid vastuseid. Kord väitis isik, et tal oli õigus oma advokaati usaldada, siis väitis isik, et Hispaanias toimuva digitaliseerimise protsessi tõttu ei saanud ta füüsiliselt ametnike vastuvõtule minna, siis asus isik väitma, et ta on Hispaania võimude silmis vähemtähtsamas positsioonis ning tal on raskem ametnike vastuvõtule pääseda, seejärel hakkas isik asjassepuutumatult rääkima, et tal on tõendid El Salvadoris audiitorina töötamise kohta. Isik vältis vastamist kohtu küsimusele, miks ta siiski ei oodanud ära, kuni ta saab füüsiliselt või digitaalselt Hispaania ametnike vastuvõtule, et riigist lahkumise kohta küsida. Kohtu hinnangul kinnitab isiku eelkirjeldatud käitumine, et ta oli teadlik Hispaaniast lahkumise keelust, kuid ei pidanud seda oluliseks järgida ning on hiljem Eesti ametivõimude kätte sattudes asunud oma käitumisele erinevaid õigustusi otsima. Isik väljendas kohtuistungil korduvalt PPA ja kohtu selgitustest hoolimata, et ei pea oma Hispaaniast lahkumist ja Eestis viibimist ebaseaduslikuks. Isiku selline meelekindel arusaam ilmestab, et ta ei hooli ametivõimude selgitustest ning võib riigist lahkumise keelust kergesti üle astuda. Eeltoodut arvestades puudub isiku suhtes usaldus, et ta viibiks Eestis kuni tema Hispaaniasse üleandmise menetluse lõpuni. Isiku põgenemisohtu kinnitab täiendavalt ka see, et isik ei soovi Hispaaniasse tagasi minna. Isik tunnistas ise istungil, et ei pea oma rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamise tõenäosust suureks. Seega võib isik aru saada, et Hispaaniasse tagasi saatmise tagajärjeks võib lõppastmes olla tema El Salvadori tagasisaatmine, kuid isik kinnitas istungil, et ei soovi ka El Salvadori tagasi minna. Seega võib isik ka sel põhjusel vältida enda 4 Hispaaniasse üleandmist. Ka Eestis ei ole isikul tugevaid sidemeid: isikul on küll Eesti kodanikust abikaasa, kuid viimase PPA-le antud seletustest saab järeldada, et omavahelised suhted ei ole head ning abikaasa kaalub lahutamist. Isiku kinnitusel tal Eestis muid lähedasi pole ning ka peale abikaasa elukoha muud elukohta pole. Eeltoodut arvestades võib isik kergelt ka Eestist enne Hispaaniale üleandmise menetluse lõppu lahkuda, nagu ta lahkus Hispaaniast enne rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppu. Arvestades isiku suhtes esinevat põgenemisohtu, ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada isiku suhtes tõhusaks, ka mitte juhul, kui kohaldada tema suhtes mitut meedet korraga. 9. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 363lõige 3).

Isikul on kinnipidamiskeskuses võimalik saada vajadusel meditsiinilist abi.

1. Kõike eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud puudutatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
2. HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses puudutatud isiku ja tema abikaasa nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 5