Obsah (7)

§ 96§ 80§ 97§ 108§ 99§ 102§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 9. august 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-11267 Tsiviilasi J. L. hagi M. S. vas

) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on kostja laps, kes ei ole veel 21-aastane. Seega on kostja hageja vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 järgi.

Kostjal on hageja ülalpidamiskohustus.

§ 97

p-st 2 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Hugo Treffneri Gümnaasiumi tõendist (dtl 19) nähtub, et 2023/

1. a õppeaastal oli hageja gümnaasiumi
2. klassi õpilane. Seega oli hageja õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks.
3. Järgmisena analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja nõuab kostjalt elatist 271 eurot kuus alates
4. märtsist 2023 kuni hageja õpingute lõppemiseni.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on selgitanud, et kostja ei ole tasunud elatist alates hageja täisealiseks saamisest ehk alates

1. märtsist
2. Kostja ei ole hageja väidetele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt võib hageja elatist nõuda alates
3. märtsist
4. Hageja edastas kohtule
5. augustil 2024 tõendi (dtl 126, 127), mille kohaselt lõpetas hageja õpingud gümnaasiumis
6. juunil 2024 ning edasi õppima ei läinud. Järelikult saab hageja nõuda kostjalt elatist kuni
7. juunini 2024 ning kuna hageja käesoleval ajal enam ei õpi, siis jääb rahuldamata hageja elatise nõue kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. 12.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on täpsustatud hagiavalduses välja toonud, et tema igakuised kulud olid kokku ca 578 eurot, sh eluasemekulu 139 eurot kuus, kulutused toidule 106 eurot, kulutused transpordile 1 euro, sidekulud 8 eurot, kulutused tervishoiule 41 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 53 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 133 eurot. Hageja on kohtule esitanud detailse kulude aruande (dtl 22 jj). Kohtu hinnangul on hageja igakuised kulud põhjendatud ja mõistlikud. Ka kostja ei ole vastuses hagiavaldusele toonud välja, et hageja igakuised kulud oleksid põhjendamatud või ülemäärased. 13. Riigikohus on 19. oktoobri 2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p-s 11 asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada

§ 102

ja

§ 105lg 3 järgi tema varalist seisundit.

Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul

§ 102

lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lõige 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus on andnud kostjale korduvalt võimaluse tõendada oma varalist seisundit. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et tal on veel üks ülalpeetav laps ning tema varaline seisund ei ole hea, kuid tõendeid oma väidete tõendamiseks ei ole kostja esitanud. Samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile. Seega ei ole kostja täitnud TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat tõendamiskohustust ega tõendanud, et tal oleks muid kohustusi või et ta ei ole tema varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal teine alaealine laps (sündinud

1. märts 2015), keda kostja on kohustatud ülal pidama. Hageja on märkinud, et varasemalt tasus kostja hagejale elatist 200 eurot kuus alates
2. a aprillist kuni
3. a veebruarini. Järelikult oli kostja võimeline vaatamata ka teisele ülalpeetavale tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus. Kohus leiab, et ka praegu on kostja varaline seisund piisav, et maksta hagejale ülalpidamist 200 eurot kuus. Sellises suuruses elatise tasumisega ei jää ka kostja teine ülalpeetav kehvemasse seisu ega kahjusta ka kostja enda tavalist ülalpidamist. Kostja on viimases menetlusdokumendis märkinud, et ta on jäänud töötuks. Kohus ei saa kostja sellise väitega arvestada, kuna kostja ei ole oma väidet tõendanud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates
4. märtsist 2023 2023 kuni hageja õpingute lõppemiseni Hugo Treffneri Gümnaasiumis, s.o kuni
5. juunini 2024, kokku summas 3133 eurot (15 kuu eest 200 eurot ja
6. a juuni 20 päeva eest 133 eurot). MENETLUSKULUDE JAOTUS
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 163 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik