KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Otsuse tegemise aeg ja koht 21.08.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-635 Haldusasi Xi kaebus Politsei- ja Piirivalv

) alusel piiratud.

§ 14

lg-st 2 tuleneb, et kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmanda isiku kohta, peab ta teatama teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. Kuna Teie poolt küsitud andmete hulgas on juurdepääsupiiranguga kolmanda isiku andmeid, tuleb päringus märkida ka teabele juurdepääsu alus ja eesmärk. Teie järelpärimises ei ole märgitud seadusest tulenevat alust, mis annaks Teile õiguse saada kolmanda isiku kohta käivat juurdepääsupiirangutega teavet. 4. Kaebaja esitas 25.01.2024 korduva teabenõude samade dokumentide väljastamiseks. Kaebaja märgib, et PPA-s toimub/toimus haldusmenetlus seoses tema elamisloaga. 5. PPA keeldus 01.02.2024 teabenõude täitmisest

§ 23

lg 1 p 1 alusel tuginedes

§ 14lg-le 2 ning korrates 22.01.2024 vastuses esitatud põhjendust.

PPA selgitas, et PPA-s ei toimu kaebaja elamisloa menetlust. Kaebaja ei ole esitanud PPA-le elamisloa taotlust ning töötamiseks antud elamisloa nr 1061605753/TE menetlus oli lõpetatud kaebajale elamisloa andmisega. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Kohtu menetluses on kaebus PPA kohustamiseks täita 25.01.2024 teabenõue.
2. PPA-s toimub haldusmenetlus, mis on seotud kaebaja elamisloaga. Kaebaja on selles haldusmenetluses menetlusosaline. Seega on tal õigus saada teavet, mis asub haldusasja toimikus ja vastustaja on kohustatud väljastama kaebajale dokumentide koopiad. Dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras (haldusmenetluse seaduse, HMS, § 37 lg 4). Kaebaja on taotlenud teda puudutavatest dokumentidest koopiate saamist. PPA keeldus neid väljastamast.
3. PPA on avalik-õiguslik asutus ja seega teabevaldaja. Teabevaldaja on kohustatud, kas väljastama teavet või keelduma teabenõude täitmisest. PPA keeldumine teabenõude täitmisest

§ 23lg 1 p 1 alusel on õigusvastane, sest kaebajal kui menetlusosalisel on õigus tutvuda dokumentidega ja saada nende koopiad. 2

alusel.

1. Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas (HMS § 37 lg 1). Tähtajalise elamisloa menetlus lõpeb tähtajalise elamisloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemisega, elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus lõpeb elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisega (HMS § 43 lg 1 p 1). PPA-s toimus mitu eraldiseisvat haldusmenetlust seoses kaebaja elamisloaga, mis on käesolevaks ajaks kõik lõppenud. PPA otsuse kohtus vaidlustamine (haldusasi nr 3-23-2772) ei tähenda, et haldusmenetlus PPA-s ei ole lõppenud. Seega ei ole kaebaja menetlusosaline.
2. Kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise käigus dokumenteeritud teave on avalik teave

§ 3mõttes.

Juurdepääsu teabele võib piirata seaduses sätestatud korras (

§ 3

lg 2).

§ 34

lõike 1 kohaselt on piiratud juurdepääsuga teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.

§ 35

lõige 1 on imperatiivne säte, mis nimetab alused, mil teabevaldaja on kohustatud tunnistama avaliku teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Tähtajalise elamisloa menetluses kogutud teavet koondatakse ja arhiveeritakse PPA andmekogus UUSIS. PPA peadirektori 08.09.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/92 kinnitatud infosüsteemi UUSIS pidamise korra (infosüsteemi kord, vastus kaebusele lisa 1) punktist 5 tuleneb, et infosüsteem UUSIS on piiratud juurdepääsuga ja infosüsteemi andmed on ainult asutusesiseseks kasutamiseks vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktidele 11 ja 12 v.a juhul kui andmete avaldamise kohustus ei tulene seadustest. Seega on kõik registrisse kantud andmed automaatselt piiratud juurdepääsuga. Kaebaja teabenõudes küsitud andmed on pärit infosüsteemist UUSIS ning dokumentide kandmine infosüsteemi UUSIS piirab juurdepääsu seal sisalduvatele dokumendile. Lähtuvalt infosüsteemi korra punktist 6 väljastatakse UUSIS-st andmeid vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele ning arvestades avaliku teabe seaduses ja andmekogude ning registrite põhimäärustes sätestatut. 12. Kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi (

§ 14lg 2 ls 2).

Teabenõudjal on võimalik saada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet põhjendatud vajadusel. Kaebaja ei selgitanud 16.01.2024 teabenõudes, et ta soovib teavet ainult enda kohta, pidi ta märkima teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. PPA selgitas seda talle 22.01.2024. Vastustaja täitis selgitamiskohustust (

§ 15

). Kaebaja jättis korduvas teabenõudes põhjendamata, millisel alusel on tal juurdepääs küsitud teabele ning mis eesmärgil on tal see vajalik. Alles kaebuses selgitas kaebaja, et teave on talle vajalik seoses haldusasjaga nr 3-23-

1. Kohtumenetlus ei ole kohane viis teabenõude esitamiseks. Kaebaja on saanud tutvuda haldusasjas nr 3-23-2772 vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevate materjalidega ning selleks oli tal ka põhjendatud huvi. Muud teabenõudes küsitud materjalid ei puutu haldusasjasse nr 3-23-
2. Kaebajal puudub juurdepääsuõigus taotletavale teabele ning PPA keeldus teabe väljastamisest

§ 23lõike 1 punkti 1 alusel õiguspäraselt.

13. Kuigi haldusmenetluse toimikus sisalduvad andmed kaebaja kohta, on seal ka teiste isikute andmed.

eristab teabenõudjat ning kolmandat isikut. Seega on kõik teised isikud, kes ei ole teabenõudja, kolmandad isikud. Vaatamata sellele, et Restoran X OÜ oli menetlusosaline kaebaja haldusmenetlustes, siis pärast haldusmenetluste lõppu on kaebaja tööandja

-i mõttes kolmas isik. PPA-l oli kohustus tunnistada haldusmenetluse toimikud asutusesiseseks teabeks ning kehtestada juurdepääsupiirang. Kaebaja ei küsinud andmeid ainult enda kohta, seega on kõik 3

§ 3lg 1).

PPA on nõustunud, et tähtajalise elamisloa andmise menetlus on PPA poolt avalike ülesannete täitmine ning seega on PPA kui riigiasutus selle menetluse käigus tekkinud teabevaldaja (

§ 5lg 1 p 1).

Teabenõue on teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks (

§ 6

), mille teabevaldaja saab täita teabenõude täitmisega (

§ 8lg 1 p 2).

Teabenõude esitamisel selliselt, et isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi (

§ 14lg 2).

16. Avalikule teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras (

§ 3lg 2).

Avalik teave muutub piiratud juurdepääsuga teabeks juurdepääsupiirangu kehtestamisega (

§ 34lg 1).

Selliseks juurdepääsupiiranguks on teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine (

§ 35

). Teabe tunnistab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks asutuse juht

§ 41lg 1.

Konkreetsele dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamise otsustab asutuse juht või vastavalt asutuse juhi kehtestatud dokumentide loetelule asutuse juhi poolt määratud pädev töötaja, lähtudes dokumendi sisust ja juurdepääsupiirangu eesmärgist (

§ 41lg 11).

Kohus ei sea kahtluse alla PPA selgitust, et tähtajalise elamisloa menetluses kogutud teavet koondatakse ja arhiveeritakse PPA andmekogus UUSIS. PPA tõendas, et PPA peadirektori 08.09.2021 käskkirja nr 1.1-1/92 p 5 kohaselt on infosüsteemi andmed on ainult asutusesiseseks kasutamiseks

§ 35

lg 1 p-de 11 ja 12 alusel, v.a kui andmete avaldamise kohustus ei tulene seadusest.

§ 35

lg 1 p 11 reguleerib süüteomenetlusega seonduvat ning

§ 35lg 1 p 12 andmesubjekti eraelu puutumatust.

Kohtu järeldus on seetõttu, et mitte kõik UUSIS-sse kantud andmed ei ole juurdepääsupiiranguga andmed. 17. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 03.11.2022 määruses asjas nr 3-21-3034 (p 12), et

§ 35

lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiirangu seadmine ei tähenda seda, et andmetele juurdepääs on täiesti välistatud. Teabenõudjal on võimalik saada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet põhjendatud vajadusel (PS § 44 lg 2,

§ 14lg 2, § 23 lg 1 p 1).

Sellisel juhul on teabevaldaja ülesandeks kaaluda põrkuvaid huve ja langetada kaalutlusõiguse alusel otsus, kas kaalukamaks pidada teabenõudja huvi või andmesubjekti huvi. Kohtu hinnangul on seega

§ 35

lg 1 p 12 seotud

§ 14lg-ga 2.

18.

§ 14

lg 2 ei räägi igasugustest andmesubjekti andmetest, vaid juurdepääsupiiranguga kolmanda isiku isikuandmetest. Isikuandmete mõiste tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest 2016/679, mille art 4 p 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta. Isikuandmetega saab kaasneda andmesubjekti eraelu puutumatuse riive. Kaebaja tööandja restoran X OÜ on juriidiline isik. Seega ei vasta ta

§ 14lg 2 teise lause määratlusele.

Järelikult ei hõlmanud kaebaja teabenõue, mille üheks osaks oli restoran X OÜ suhtlus PPA-ga, juurdepääsupiiranguga kolmandate isikute isikuandmeid. Seega ei saanud PPA keelduda teabenõude täitmisest põhjendusega, et kaebaja ei esitanud teabele juurdepääsu aluse ja 4

§ 14lg 2 teine lause).

Kokkuvõttes ei ole täidetud

§ 23

lg 1 p 1 keeldumise alus, mille üheks eelduseks on, et teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.

1. Kaebuse lahendamisel ei oma tähendust haldusmenetluse normid, kuivõrd 25.01.2024 teabenõude esitamise ajaks oli nii tähtajalise elamisloa andmise menetlus kui ka tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus lõppenud.
2. Kohustamiskaebuse lahendamisel võib kohus kohustada toimingut tegema või toimingu tegemist uuesti otsustama (HKMS § 41 lg 3). Teabenõude täitmine on PPA kui teabevaldaja ülesanne. Kaebust rahuldades tuvastas kohus, et PPA keeldus õigusvastaselt

§ 14lg-le 2 tuginedes teabenõude täitmisest.

Seetõttu leiab kohus, et kohustamiskaebuse rahuldamine on põhjendatud selliselt, et kohus kohustab PPA-d uuesti lahendama kaebaja 25.01.2024 teabenõuet. 21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb vastustajal hüvitada kaebaja menetluskulud. Kaebaja tasus kaebuse eest 20 eurot riigilõivu. Kaebaja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt on õigusteenuse ajakulu 6,4 h tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et vajalikud ja põhjendatud õigusteenuse kulud (HKMS § 109 lg 6) on 4 h 30 minuti ulatuses, seega 540 eurot. Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajale menetluskulud 560 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 5