tulenes, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. OK Incure OÜ leiab, et võlgnik ei ole oma
§-s 173 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustusi täitnud, on esitamata jätnud andmed oma töökoha, sissetulekute ja varade kohta, samuti andmed võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta ja varjanud seeläbi saadud tulusid. OK Incure OÜ hinnangul on võlgnik eeltooduga rikkunud võlausaldajate huve, jättes täitmata teabe andmise kohustuse. Võlgniku taolisest käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi võlausaldajate nõudeid rahuldada ega neile väljamakseid teha, mistõttu esineb
Tulenevalt eeltoodust on võlausaldaja OK Incure OÜ seisukohal ja nõustub võlgniku endaga, et tsiviilasja nr. 220-3538 kohustustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik Jxxxxxx Õxxxxxxx (end. Axxx) jätta kohustustest vabastamata. 10.
) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 13.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 14.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 15. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 16.
Õxxxxxx ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 17.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 18.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 14.12.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud seitse aruannet. Võlgnik on esitanud viis aruannet ning iga kord alles pärast kohtu poolset meeldetuletust. Viimase aasta kohta kohtule aruandeid esitanud ei ole. Kohus on võlgnikule meeldetuletused saatnud nii e-posti teel kui käsipostiga. Võlgnik on meeldetuletuse isiklikult kätte saanud, kuid aruandeid ei ole esitanud. Kuna võlgnik jättis täitmata aruande esitamise kohustuse, siis määras kohus võlgniku ärakuulamiseks istungi 12.08.2024. Toiming oli määratud virtuaalruumi kaudu. Võlgnik 4 selgitas kohtule, et on lapsehoolduspuhkusel ning viimati töötas xxxxxx toidupoes. Kohus teatas, et täidetud ei ole aruannete esitamise kohustust ning küsis aruandes sisalduvaid andmeid. Võlgnik vastas, et tema sissetulekuks on puuduva töövõime toetus, puudetoetus, vanemahüvitis ja peretoetus ning võlausaldajatele ei ole ta senini midagi eraldanud ega maksnud. Kohus selgitas, et kui võlausaldajatele eraldisi ei teha, siis kohustustest ei vabastata. Võlgnik selgitab, et ta ei ole võimeline sellega tegelema kuna tema vaimne tervis ei ole nii tugev ja soovib menetlust ära lõpetada. Võlgnik ei soovi enam tegeleda ei aruannete esitamisega ega maksete tegemisega, maksete tegemiseks nagunii raha ei ole. Kohus selgitas, et antud olukorras kohus lõpetab menetluse ja kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 19.
Võlgnik avaldas 12.08.2024 ärakuulamisel, et ei ole teinud menetluse jooksul ühtegi makset võlausaldajatele. Kohtule vastuse esitanud võlausaldajad kinnitasid, et võlgnik ei ole teinud mitte ühtegi makset nõuete katteks. Samas on võlgnik 2021.a oktoobris saanud II pensionisamba väljamakse summas 3385,83 eurot, millest oleks pidanud eraldama võlausaldajatele 366,47 eurot. Lisaks veel hasartmängutulu, millelt oleks pidanud eraldama 1826,25 eurot. Muud sissetulekud ei ole ületanud mittearestitava sissetuleku määra. Kohus on võlgnikule selgitanud eraldamise kohustust korduvalt ärakuulamistel, kuid võlgnik on põhjendanud, et on vajanud seda raha teiste võlgnevuste tasumiseks ja äraelamiseks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
20. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud
Võlgnik ei ole esitanud kohtule viimase aasta kohta aruandeid ning terve menetluse kestel ei ole toimunud mitte ühtegi makset nõuete rahuldamiseks. Võlgnik avaldas 12.08.2024, et ei suuda kohustusi täita, s.h. täita aruannete esitamise kohustust, ning soovib menetluse lõpetamist. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. 21. Kohus on nimetanud
Võlgnik on kinnitanud, et ta on suuteline ja nõus usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik usaldusisikuna ei ole oma kohustusi täitnud. Muuhulgas on usaldusisikul
lg 2, lg 3 nimetatud kohustused – tegema võlausaldajatele väljamaksed üks kord aastas vastavalt jaotistele, usaldusisikul on õigus kontrollida, kas võlgnik täitab oma kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 5 sätestab: kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, …likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Lg 2 järgi kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Käesoleval juhul ei ole JxxxxxxxÕxxxxxx täitnud oma ülesandeid ka usaldusisikuna. 22.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised ning usaldusisiku avaldus ärakuulamisel annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. 23. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud
lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 24.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Jxxxxxx Õxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Jxxxxxx Õxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 25.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Jxxxxxx Õxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Jxxxxxx Õxxxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.