Tsiviilasi nr 2-22-19139 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-19139 Tsiviilasi Fxxx Txxxx vabastamis

§ 31

lg.2 esimesest lausest ja §-st 15 lg.3 p.6 tulenev alus usaldusisiku nimetamata jätmiseks, sest võlgnik on andnud piisava tagatise kohustuse täitmisekssõlminud kokkuleppe võlausaldajaga AS Swedbank võlgnevuse tasumiseks. Kokkulepet täidetakse. Sellises olukorras puudub vajadus kohustuste täitmiseks ja võlgniku olukorrale hinnangu andmiseks maksejõuetusmenetluse jätkamiseks. Võlgniku esitatud loobumine avaldusest tuleb TsMS § 420 lg.1 alusel vastu võtta ja lõpetada asjas menetlus. Kohus on määrustega 11.08.2023 ja 28.08.2023 peatanud täitemenetlused täiteasjades 084/2017/635 ja 024/2009/1141 ja kohustanud kohtutäitureid vabastama Fxxx Txxxxxx kuuluv pangakonto arestist. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, lõpevad ka maksejõuetusmenetluse tagamise abinõud- st. täitemenetluste peatamine ja pangakonto arestist vabastamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine FiMS § 54 lg.1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

§ 23lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja Fi

MS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23lg.2 järgi on Tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg.3 järgi Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. 4 Usaldusisik esitas 31.01.2024. a kohtule koos aruandega taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks, paludes kohtul määrata temale tasu 7,5 töötunni eest summas 825 eurot, sellele lisandub käibemaks 181,50 eurot. Kokku usaldusisiku tasu kooskäibemaksuga 1006,50 eurot. Rakendatud on tunnitasu 110 eurot. Usaldusisik palub tema tasu ja kulude hüvitise maksmise määrata OÜ Civilex kasuks. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu, usaldusisiku töö kohta esitatud aruannet, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on rakendatud tunnitasu põhjendatud ja jääb

§ 23lg.3 piiresse.

Tööks kulunud aega vähendab kohus 0,5 tunni ulatuses töö iseloomustuse (p.4) osas – teadaolevate nõuete hindamine ja analüüs maksejõuetusmenetluse olukorras. Asjas on olnud teada 2 nõuet, mis ei anna alust ajakuluks 1 tund. Aeg 7 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus usaldusisikule tasu 7 töötunni eest (110 eurot tund) summas 770 eurot, sellele lisandub käibemaks 225 169,40 eurot.

§ 23lg.

3,

§ 65

lg.11 järgi lisatakse tasule käibemaks.

§ 23

lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus kontrollis, et OÜ Civilex on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud usaldusisiku tasu 770 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga 169,40 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlus on toimunud ja lahend tehakse avaldaja Fxxx Txxxx huvides. TsMS § 168 lg.2, lg.4 järgi kannab avaldaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja kui avaldaja loobub avaldusest. Nende sätete alusel jätab kohus usaldusisiku tasu avaldaja kanda ja mõistab selle välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5