Obsah (7)

§ 630§ 405§ 637§ 178§ 444§ 232§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetlusotsus Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 8. august 2024 Tsiviilasi (number ja menetluse e Hagihind nr 2-24-100532 OK Incure OÜ h

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja

§ 405

lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba 1 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD 1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (

§ 444lg 1).

Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

1. Hageja on 09.02.2024 esitanud kohtusse hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes. Nõuded on hagejale loovutatud. Hageja toob välja, et kostja sõlmis ESTO AS-ga (krediidiandja) 01.10.2020 tähtajatu tarbijakrediidilepingu nr 7826553365, krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 41-45, s.o krediidikonto leping, põhitingimused). Kostja on perioodil 01.10.2020 - 14.09.2023 saanud krediiti kokku 1800 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekandesummast, s.o 62,80 eurot (dtl 47, 49, s.o väljamaksed kostjale).
2. Kostja poolt on lepinguga seonduvalt tehtud tagasimakseid kokku 2274,07 eurot, millest on arvestatud põhiosale 684,32 eurot, intressi katteks 1549,75 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 15 eurot, kliendilepingu muutmise tasuks 15 eurot, meeldetuletuskirja tasu eest 10 eurot (dtl 5051, s.o kostja poolt tasutud maksed).
3. Lepingu põhitingimuste kohaselt on Kostja kohustatud maksma intressi 40.9% aastas tagastamata krediidisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku summas 170,41 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 01.10.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 14.09.2023 kogunenud intress 1720,16 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 1 549,75 eurot). Lisaks nõuab hageja kostjalt põhinõude tasumiseni viivist intressiga samas määras (40,9% aastas), st sissenõutavaks muutununa 168,77 eurot. Samuti sissenõudmiskulusid 30 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot.
4. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Krediidiandja kontrollis Kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete (dtl 146), arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1450 eurot kuus. Kostja arvelduskonto alusel arvestas krediidiandja Kostja sissetulekutena viimase kuu töötasu Tartu Linnavalitsuselt 1007,45 eurot (dtl 71-145, kostja pangakonto väljavõte, 09.09.2020 kanne). Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 300 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi (dtl 147).
5. Kostjale on hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 06.04.
6. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (

§ 444lg 2).

2 Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

1. Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga sõlmitud võlatunnistusi. Vastavale lahendile ja poolte tõendamiskoormisele on kohus osundanud varasemalt ka käesoleva menetluse käigus (dtl 17-19).
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. On tuvastatav, et kostja on tarbijakrediidilepinguna sõlminud ESTO AS-ga 01.10.2020 tähtajatu tarbijakrediidilepingu nr
4. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.
5. Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20106661, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõte on küll esimesele krediidile eelnevalt küsitud (dtl 71-144), kuid selle analüüs on kohtu hinnangul olnud pealiskaudne. Nii nähtub, et vahetult enne vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu sõlmimist augustis ja septembris 2020.a. oli kostjal aktiivseid tagasimakseid krediidiandjatele juba summas 750-850 eurot kalendrikuus (sh nt Bondora AS, Coop Finants AS, TF Bank AB Eesti Filiaal, Inbank AS, Placet Group AS jne). Kostja sissetulekud septembris 2020 olid palk 1007,45 eurot ja töötukassa toetus 263,11 eurot, augustis 2020 olid sissetulekuteks palk 999,64 eurot ja töötukassa toetus 263,11 eurot. Lisaks laekus kostjale 06.08.2020 Bondora AS-ilt augustis 2020 laenusumma 2000 eurot. Kohtu hinnangul on krediidiandja oma analüüsis kostja elamis- ja majapidamiskulude kohta olnud põhjendamatult ja masinlikult eluvõõras. Kostja oli 01.10.2020 tähtajatu tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajaks pangakonto väljavõttest nähtuvalt võlgu juba mitmetele laenuandjatele ning tegeles jätkuvate laenude võtmisega, sh elas üle oma majanduslike võimete. Kostja esitatud andmete ning kontoväljavõte alusel pidanuks krediidiandja jõudma järeldusele, et kostja ei saa olla jätkusuutlikult krediidivõimeline.
6. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal ja sellele järgnevate limiidi suurendamiste ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
7. 3
8. Hagiavaldusele lisatud laekumiste arvestuse alusel on tuvastatav, et kostjale on krediiti väljastatud kokku 1737,20 eurot (dtl 47,49) ja kostja on teinud tagasimakseid kokku 2274,07 eurot. Arvestades, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõue põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 15.

§ 162

lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 4