3-23-2115/5

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2115 Määruse kuupäev

1. juuni 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Sergei Matvejevi (Matvejev) kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses keevitaja elukutse omandamise mittevõimaldamisega RESOLUTSIOON Tagastada Sergei Matvejevi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Viru Vanglas kinni peetav isik Sergei Matvejev esitas
3. septembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist seoses keevitaja elukutse omandamise mittevõimaldamisega. Kaebaja viitab kaebuses Viru Vangla
4. augusti
5. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusele nr 6-16/119-
6. Kaebaja arvates ei näe Viru Vangla varalist kahju, mida ta kaebajale põhjustab. Kaebaja leiab, et kuna vangla keeldus talle keevitaja elukutse omandamise võimaldamisest, siis tuleks vanglal maksta kaebaja pensionifondi 10 000 eurot. Samuti leiab kaebaja, et vangla tekitab talle keevitaja elukutse omandamise mittevõimaldamisega varalist kahju seeläbi, et kaebaja ei saa tasuda hagisid summas 18 000 eurot, kuna tal ei ole võimalik töötada.
7. Viru Vangla esitas kohtule
8. aprillil 2024 vastusena kohtunõudele kaebusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid, sh Viru Vangla
9. augusti
10. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 6-16/119-
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja nõuab Viru Vanglalt varalise kahju väljamõistmist selle eest, et talle ei ole vangla poolt võimaldatud keevitaja elukutse omandamist. Kohus leiab, et antud hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 3-23-2115
13. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul ei saanud vaidlusalune vangla tegevus põhjustada kaebajale tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Kaebaja on ka varasemalt pöördunud halduskohtu poole seoses keevitaja eriala omandamise mittevõimaldamisega. Tartu Ringkonnakohus leidis
14. veebruari
15. a määruses asjas nr 3-23-2502, et isiku õiguste riive on väheintensiivne olukorras, kus haldusorgan on keeldunud rahuldamast isiku taotlust subjektiivse õiguse realiseerimiseks, kui kehtiv õigus sätestab subjektiivse õiguse tekkimise haldusaktist ja kehtiv haldusakt sellist õigust isikule ette ei näe. Kaebaja puhul ongi tegemist sellise olukorraga. Kaebaja soovis realiseerida hariduse omandamise õigust, kuid individuaalne täitmiskava (ITK) ei näe talle ette hariduse omandamise õigust ja kaebaja ei ole ITK-d vaidlustanud. Seega on ITK selles küsimuses kehtivaks haldusaktist ja kaebajal puudub tegelik võimalus haldusakti kehtivuse lõpetamiseks. Seetõttu ei mõjuta vastustaja keeldumine oluliselt kaebaja subjektiivsete õiguste sfääri. Vangistusseaduse (VangS) § 36 lõige 1 näeb kutsehariduse võimaldamise ette juhul, kui see tuleneb kinnipeetava ITK-st. Ringkonnakohus ei näinud, et kaebuse asjaoludel oleks see VangS § 36 lõikes 1 sätestatud tingimus kaebaja õigusi ülemääraselt piirav, eelkõige, et kaebajal esineks tungiv põhjus talle kutsehariduse omandamise võimaldamiseks hindamata seda küsimust koostoimes teiste ITK koostamisel lahendatavate küsimustega.
16. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes
17. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et kuna kaebaja kohta kehtestatud ITK-s ei ole ette nähtud kutsehariduse omandamist, siis ei pidanud vangla seda kaebajale ka võimaldama, mistõttu puudub vangla tegevuses õigusvastasus. Tartu Ringkonnakohus juhtis eelpool viidatud lahendis kaebaja tähelepanu sellele, et kutsehariduse omandamise võimaldamiseks tuleb kaebajal saavutada selle meetme sätestamine ITK uuendamisel. Kui kaebaja seda eesmärki ei saavuta, siis on tal õigus vaidlustada ITK vaidemenetluses ja hiljem vajadusel kaebuse esitamisega ka halduskohtus. Seda on selgitanud kaebajale ka Tartu Halduskohus
18. juuni
19. a määruses asjas nr 3-22-
20. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud ITK-d hariduse omandamise osas, siis on ta jätnud kasutamata kahju hüvitamise eelduseks olevad esmased õiguskaitsevahendid. Samas peab kohus täiendavalt vajalikuks märkida, et kohtupraktikas on tunnustatud vangla laia kaalumisruumi ITK sisustamisel ja riskide maandamisel, kusjuures hariduse omandamine ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees (Riigikohtu
21. oktoobri
22. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, punkt 36). Kohtule seni esitatud materjalide pinnalt ei nähtu, et vangla oleks kaebaja riskide maandamiseks vajalike vahendite kohaldamisel ilmselgelt kaalumisreegleid rikkunud. Lisaks ei näe kohus ka põhjuslikku seost vanglale ette heidetava tegevuse ja praeguses kaebuses väidetavalt kaebajale tekkinud varalise kahju vahel seoses kaebaja pensionifondi suuruse ning võlgnevuste tasumata jätmisega. Seega eelnevat arvestades ei saa 2 3-23-2115 praeguse kahjunõude rahuldamise eeldusi täidetuks lugeda ning kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmiseks ei ole alust.
23. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 3