ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene 3-24-223 seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (
3.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11). 4.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s
lg 1 ja
Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine (
7. Kolmas isik saab vastutatada äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (
Maksuhaldur on põhjendatult selgitanud, et XOÜ-l puudub teadaolev vara, mille arvel maksukohustus täita, ning XOÜ ei ole tänaseks tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Seega on põhjendatud järeldada, et XOÜ ei ole suuteline maksuvõlga summas 31 264 eurot tasuma. 8. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti (vastutusotsuse) sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (
Arvestades XOÜ ja X osas maksuhalduri poolt kogutud teavet, millele on viidatud kohtule esitatud taotluses, esineb põhjendatud alus eeldada, et X on rikkunud teadlikult seadusliku esindaja kohustusi (
Sellises olukorras esineb alus arvata, et Xl puudub soov täita vastavaid maksukohustusi ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena (või täita nõudeid XOÜ ees, mille arvel viimane saaks maksukohustusi täita). See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. 9.
XOÜ maksuvõlg on tuvastatud MTA 01.11.2023 maksuotsusega ning arvestatud intress nähtub MTA võlapäringust1. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (
Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (XOÜ õigusvõime ei ole lõppenud).
§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (
10. Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt on X teadaolev sissetulek, samuti registrisse kantud vallasvara väärtud ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades X tegevust XOÜ majandustegevuse korraldamisel, peab kohus võimalikuks, et X võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 1 https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/paringud-toendid/avalikud-paringud 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.