KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene
- august 2024, Tartu 3-24-1241 Keimo Posti kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vangla vormi kandmise kohustusega Tartu Halduskohtu
- juuni
- a määrus Keimo Posti määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja/kaebaja Keimo Post RESOLUTSIOON Jätta Keimo Posti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- juuni
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Keimo Post esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ohustab kaebajale väljastatud vangla vorm oma puudustega kaebaja tervist. Külma ilmaga jalutamas käies kannatab kaebaja külmetustunde käes ja palavate ilmadega kuumeneb keha tumedas vormis üle. Seega ei ole vangla pakkunud kaebajale inimväärset ja ilmastikule vastavat ning kaebaja tervist kaitsvat riietust. Kaebaja tahab kanda enda isiklikke riideid, kuna aastal 2024 ei tohiks kedagi häbimärgistada. Kaebaja oli seisukohal, et temale tekitatud kahju on 2500 eurot. Seejärel esitas kaebaja kaebuse täienduse, milles oli seisukohal, et halduskohtule esitatud asja hinnaks on 7500 eurot ja kaebajale on tekitud mittevaralist kahju 1500 eurot. Kaebaja palus kaebuse täienduses kohustada vanglat väljastama kinnipeetavatele isiklikud riided või vangidele sobivad inimlikumad riietusesemed. Kaebaja taotles kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamist.
- Tartu Halduskohus tagastas
- juuni
- a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebus ei vasta HKMS § 38 lg 1 p-de 5 ja 7 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 2.
- Halduskohus andis
- mai
- a määrusega kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohtu määrusega kaebajale antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli
- mai
- Kaebaja määrusele ei vastanud. 2.
- Kohus küll mõistab, et kaebaja soov oli esitada kahjunõue, samas ei ole ta kohtule täpsustanud talle tekkinud kahju (sh tervisekahju) olemust ega kahjunõude suurust. Samuti ei ole kaebaja täpsustanud, kas tema tahe oli esitada kohtule enda õiguste kaitseks ka kohustamisnõue, kas ta on läbinud selles osas kohtueelse menetluse ning milliseks konkreetseks tegevuseks ta vangla kohustamist taotleb. 2.
- Kaebaja peab ise tundma huvi enda esitatud kaebuses olnud puuduste kõrvaldamise vastu ning kohtu juhiste järgi vähemalt proovima kõrvaldada kaebuses esinenud puudused. Olukorras, kus kohtule ei ole selge kaebajale väidetavalt tekkinud kahju ning taotletava kahjuhüvitise suurus, ei ole kohtul võimalik lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ega ka kahjunõuet sisuliselt lahendada. Seni kohtule esitatud pöördumiste pinnalt ei ole kohtule selge ka konkreetse, kaebaja poolt tema õiguste kaitseks esitatava kohustamisnõude esitamise soov. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- K. Post esitas halduskohtu
- juuni
- a määruse peale määruskaebuse, milles ei nõustu kaebuse tagastamisega. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ta on kaebuses kahjunõude summa esitanud ja jääb kahjunõude juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu
- juuli
- a määruse kohaselt tagastas kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS § 38 lg 1 p-de 5 ja 7 nõuetele (kaebuses märgitakse kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse faktiline põhjendus), kaebaja jättis kohtu määratud tähtajaks kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu määruskaebuse esitaja kaebuse tagastamisega ja jääb esitatud kahjunõude juurde ning on seisukohal, et kahjunõude summa on kaebuses esitanud. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu ja leiab, et halduskohus on õigetele sätetele tuginedes põhjendatult kaebuse tagastanud.
- Halduskohus jättis
- mai
- a määrusega kaebuse käiguta, millega andis kaebajale võimaluse puuduse kõrvaldamiseks, selgitades põhjalikult ja arusaadavalt, miks kaebus on esitatud puudustega ning mida kaebajal tuleb puuduste kõrvaldamiseks teha. Halduskohus palus käiguta jätmise määruses kaebajal põhjendatult täpsustada kahjunõude suurust. Asjaolu, et kahjunõude suurus on kaebuses esitatud, ei tähenda, et see on üheselt selge ja arusaadav kaebuse menetlusse võtmiseks. Kaebaja on esialgses kaebuses märkinud kahjunõude suuruseks 2500 eurot ja seejärel kaebuse täienduses 1500 eurot. Kaebuse täiendusest nähtuvalt ei ole üheselt arusaadav, kas kaebaja soovis muuta esialgu esitatud nõude suurust, seda enam, et kaebuse täienduses on kaebaja märkinud asja hinnaks omakorda 7500 eurot. Seega oli kaebaja taotletava hüvitise suuruseks märkinud erinevad summad ning ei olnud üheselt arusaadav, kui suure hüvitise väljamõistmist kaebaja vanglalt taotleb. Samas kahjunõude suuruse ebaselgus ei olnud ainuke kaebuses esinev puudus. Halduskohus selgitas 2 käiguta jätmise määruses kaebajale ka arusaadavalt, et kui kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist mitme õigushüve rikkumise eest, tuleb kaebajal välja tuua erinevate kahjuosade suurused, nt inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju eest ja tervisele tekitatud kahju eest. Hüvitise suuruse täpsustamisele tuli kaebajal kohtule teatada, kas lisaks võimalikule hüvitamisnõudele on ta soovinud esitada ka kohustamisnõude ning kas kohustamisnõude osas on tal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Veel tuli kaebajal selgelt märkida, milles seisneb talle tekitatud mittevaraline kahju, ja võimaliku tervisekahju korral esitada võimalusel selle kohta tõendid. Seega lisaks kahjunõude suurusele esines kaebuses ka teisi kõrvaldatavaid puuduseid.
- Kaebaja jättis halduskohtu
- mai
- a määrusele tähtaegselt vastamata ja asja materjalidest nähtuvalt ei ole ka palunud tähtaja pikendamist ning ei ole ka pärast halduskohtu antud tähtaega asunud kõrvaldama kaebuses esinevaid puuduseid. Kuigi halduskohus ei ole
- mai
- a määruses märkinud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse, ei oma see ringkonnakohtu hinnangul asjas määravat tähtsust. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses asunud puuduseid kõrvaldama, sest jääb ka määruskaebuses juba esitatud kahjunõude juurde. Seega ei oleks kaebuse teistkordne käiguta jätmine või tagastamise hoiatuse tegemine määruses muutnud kaebaja seisukohta kaebuses esinevate puuduste osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohus ei saa menetleda kaebust, milles ei ole üheselt selge kaebajale väidetavalt tekkinud kahju ja taotletav kahjuhüvitise suurus. Kahju ja selle suurust teadmata ei ole võimalik lahendada taotlust riigilõivu vabastamiseks ega kahjunõuet sisuliselt. Kaebusest tulenevalt ei ole üheselt selge ka kohustamisnõude esitamise soov, kuna ka määruskaebuses on kaebaja jäänud hüvitamisnõude juurde ja on kohustamiskaebuse osas jätnud enda seisukoha märkimata.
- Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus K. Posti määruskaebuse Tartu Halduskohtu
- juuni
- a määruse peale rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3