TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-993 Määruse kuupäev 14.8.2024 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Kaido Lundeni kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sel

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. K. Lunden on esitanud hüvitamisnõude ning soovib rahalise hüvitise väljamõistmist. 7.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega, selle sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks eeldust: kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud ning kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele. Kaebaja leiab, et ta pidi 7.1.

1. a jalutama pimedas jalutusboksis 45 minutit. Tartu Vangla on otsuses asunud seisukohale, et ei näe K. Lundenile oleks vangla tegevuse tulemusena saabunud selliseid kahjulikke tagajärgi, mille puhul võiks rääkida inimväärikuse alandamisest. Tartu Vangla viienda üksuse juht E. Tarkus kinnitas oma 14.03.
2. a e-kirjas, et ta kontrollis videosalvestisi, kust nähtus, et K. Lundeni jalutusboksi paigutamise ajal boksis tuli ei põlenud, kuid kinnipeetava boksist lahkudes, tuli põles. E. Tarkus kinnitas, et koridorides tuled põlesid. Kuigi jalutusboksis endas tuli ligi 45 minutit ei põlenud, on siiski eluliselt usutav, et jalutusboksis ei olnud täiesti pime. Kuivõrd jalutusboksid on pealt avatud (võrega kaetud), on tõenäoline, et koridorides põlevate lampide valgus kumas teataval määral ka jalutusboksi. Kuigi jalutamine jalutusboksis, kus ei põlenud 45 minuti vältel valgustus, võis tekitada kinnipeetavas ebameeldivaid tundeid, ei saanud sellest siiski kinnipeetavale tekkida selliseid kannatusi, millel oleks inimvääriksue alandamise kvaliteet. Tartu Vangla hinnangul on K. Lundeni poolt kogetud ebameeldivuste kompenseerimiseks piisav see, et Tartu Vangla on oma eksimust tunnistanud ja kinnipeetava ees on käesoleva kahju hüvitamise taotluse raames ka vabandatud.
3. Kohtule teadaolevalt on kaebaja vabaduses ja ei viibi enam Tartu Vanglas. Samuti ei pea ta enam Tartu Vangla jalutusboksis jalutama. Vastustaja on kaebaja ees vabandanud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamise ajal. Seega halduskohus ei näe kaebajal selliseid hingelisi üleelamisi ja kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisega riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes. Kirjeldatu alusel leiab kohus, et mõlemad

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud, ning kohus tagastab K.

Lundeni kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

9.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kaebaja ei ole otsesõnu riigi õigusabi korras endale esindaja määramist taotlenud, vaid on märkinud, et vajadusel määrataks talle advokaat. Arvestades, et kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, ei pea kohus põhjendatuks kaebaja tahet täpsemalt välja selgitada ning jätab kaebaja menetlusabi taotluse, mis puudutab talle esindaja määramist vajaduse korral, läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2