3-24-1407/2

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1407 Haldusasi X. X.u kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.04.2024 otsuse nr 15.3-3.1/1097-1 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X. X. Vastustaja (eeldatav) – Politsei- ja Piirivalveamet Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada X. X.u kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
2. X. X. (edaspidi kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 09.05.2024 haldusasjas nr 3-23-692 avalduse1 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) otsuse nr 15.3-3.1/1097-1 (edaspidi PPA otsus) tühistamiseks, mis registreeriti kaebusena haldusasjas nr 3-24-
3. Kohus selgitas 15.05.2024 kirjas haldusasjas nr 3-23-692 kaebajale, et 09.05.2024 avaldus registreeriti eraldi kohtuasjana ning et kõik kaebaja avaldused nimetatud PPA otsuse osas tuleb kaebajal esitada kohtuasjas nr 3-24-
4. Kaebaja sai kohtu 15.05.2024 kirja ja kirja tõlke kätte 20.05.
5. Kohtuasjas nr 3-24-1407 ei ole kaebaja lisaks 09.05.2024 avaldusele muid avaldusi esitanud.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 punkti 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja soovib PPA otsuse2 tühistamist. PPA jättis nimetatud otsusega kaebaja tähtajalise 1 2 Avalduse tõlge saabus kohtule 10.05.
7. Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 2 jj. elamisloa taotluse nr 2022895176 (edaspidi taotlus) läbi vaatamata. PPA leidis, et kaebajal ei ole vajadust elamisloa järele. Taotluse menetluse ajal esitas kaebaja 15.04.2024 haldusasjas nr 3-23-692 kohtule taotluse3, millest võib aru saada nii, et ennetähtaegse vabanemise korral võib elamisloa puudumine takistada kaebaja hinnangul temal põhiseaduslike õiguste teostamist.
8. HKMS § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. PPA otsusega ei ole kaebajale tekkinud ega ka tekkimas riiveid, mida saaks pidada väheintensiivsest enamaks.
9. PPA selgitab asjakohaselt vaidlustatud otsuses, et kuna kaebajal on kinnipeetavana vahetult seadusest tulenev alus Eestis viibimiseks ja tal ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema muud seadusliku alust (nt tähtajalist elamisluba) Eestis viibimiseks (välismaalaste seadus (VMS) § 43 lg 1 punkt 5 ja lg 3), siis on tegemist VMS § 219 lg 1 punktis 6 nimetatud olukorraga (s.o välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis) ning tähtajalise elamisloa taotlus tuli jätta läbi vaatamata. Samuti viitab PPA õigesti, et elamisloa andmiseks peab välismaalasel olema vajadus elamisloa järele
10. Sellist vajadust ei esine, kui välismaalasel on vahetult seadusest tulenev õigus Eestis viibida. Kaebaja ei ole 15.04.2024 taotluses ega 09.05.2024 avalduses toonud välja mingeid selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise tagajärjel võivad tema (põhi)õigused saada rikutud (nt tal poleks võimalik oma õigusi realiseerida). Kaebaja vajadust tähtajalise elamisloa järele ei saa tuletada tema võimalusest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda, sest elamisloa olemasolu ei ole ennetähtaegse vabastamise eeltingimuseks (vt karistusseadustik § 76 lg 4) ja isikule ei ole alust anda elamisluba n-ö igaks juhuks, vaid üksnes tegeliku vajaduse korral. Samuti ei taksita elamisloa puudumine nt avavanglasse paigutamist (vt Riigikohtu 06.11.2023 otsus nr 5-23-35).
11. Kaebaja karistusaeg lõpeb 29.11.2027 ja 15.04.2024 taotluses viidatud kohtuasjas on kohus Tallinna Vangla 01.03.2024 esitatud taotluse kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega jätnud 02.05.2024 määrusega rahuldamata. Nimetatud määrusest nähtuvalt ei ole elamisloa puudumine omanud taotluse lahendamisel mingit tähtsust, vaid taotlus jäeti rahuldamata eelkõige kaebaja hoiakute ja neist tuleneva uute kuritegude toimepanemise ohu tõttu. Kaebajal on võimalik taotleda uuesti tähtajalise elamisloa andmist, kui kaebaja seadusest tulenev viibimisõigus Eestis on lõppemas (nt karistusaeg hakkab lõppema).
12. Praeguses asjas vaidlustatud PPA otsuse õiguspärasust saab kohus hinnata üksnes selle haldusakti andmise aja seisuga (vt HKMS § 158 lg 2 teine lause). Eeltoodust tulenevalt puudub kaebaja õiguste riive ennetähtaegse vabanemise osas, kui kaebajal puudub elamisluba, kuivõrd tegemist ei ole nimetatud menetluse eeltingimusega. Ka kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud, et kinnipidamisasutuses viibijal ei pea olema samal ajal elamisluba (Riigikohtu otsuse 5-23-35 punkt 30, Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2023 määrus nr 3-22-1894 ja 01.12.2023 kohtuotsus nr 3-22-1929).
13. Eeltoodu kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale elamisloa pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmisest tekkiv riive on vähene või puudub täielikult. Kaebajal on jätkuvalt Eestis 3 4 Vt kohtuasjas nr 3-23-692 dtl 563; taotluse tõlge dtl
14. Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.2017 otsus nr 3-3-1-2-17, punkt
15. 2 viibimise õigus ja kuna kaebajal on seaduslik alus Eestis viibimiseks, on ka kaebuse eduväljavaated väga vähesed.
16. Praeguses kohtuasjas ei ole kaebaja tõlkimiseks menetlusabi taotlenud. Kohus ei pea vajalikuks omal algatusel käesoleva määruse n-ö vaikimisi tõlkimist vene keelde. Tegemist ei ole kohtu hinnangul keeruka eestikeelse kohtumäärusega, seda enam, et määruse põhjenduste punktides 4–7 toodud seisukohtadega sarnaselt formuleeritud seisukohad tõi kohus asjas nr 3-23-692 tehtud kohtuotsuses (vt 11.12.2023 otsuse punkt 7). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kaebaja otsuse tõlke kätte 18.12.
17. (allkirjastatud digitaalselt) 3