← Eesti

1-21-6248/74

Obsah (6)§ 9§ 8§ 7§ 4§ 11§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis T

) § 5 lg 1 p-le 2 ja § 11 lg-le 4 tuginedes riigilt süüdistatava kasuks välja 181,20 eurot kinnipidamise eest

  1. oktoobrist kuni
  2. oktoobrini
  3. Kohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse vahistamisega tekitatud kahju hüvitise suurendamiseks. Maakohus leidis asjasse puutuvas osas järgmist.
  4. Kaitsja taotluses on kirjas, et R.K. p peeti kahtlustatavana kinni
  5. jaanuaril 2016 ja vabastati
  6. oktoobril
  7. Viru Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a määrusega kuulutati R.K. p tagaotsitavaks ja anti luba tema vahistamiseks, kui ta tabatakse. Samuti andis kohus välja Euroopa vahistamismääruse. R.K. p peeti Euroopa vahistamismääruse alusel kinni
  10. märtsil 2023 Prantsusmaal. Alates sellest ajast oli ta järelevalve all ja tegi koostööd. R.K. p vahistati uuesti
  11. oktoobril 2023 ja ta toodi
  12. oktoobril 2023 Eestisse. Tartu Ringkonnakohtu
  13. novembri
  14. a määrusega tühistati Viru Maakohtu
  15. oktoobri
  16. a määrus vahistamise osas ja R.K. p vabastati vahi alt. Kaitsja märkis, et R.K. p elas ja töötas alates
  17. aastast Prantsusmaal ning kaotas vahistamise tõttu
  18. aasta oktoobris töökoha, kandes varalist kahju. Taotluse järgi võeti R.K. alt vabadus
  19. oktoobrist kuni
  20. oktoobrini 2016,
  21. märtsil 2023 ning
  22. oktoobrist kuni
  23. novembrini 2023, kokku 47 päeva. Selle eest taotleb kaitsja kahjuhüvitist 2839 eurot. Lisaks palus kaitsja hüvitada saamata jäänud töötasu 4306 eurot. Kaitsja taotles ka

§ 9lg 2 alusel kahjuhüvitise suurendamist 15 000 euroni, kuna R.K.

p peeti kinni

  1. aasta oktoobris, mil teiste samas kriminaalasjas süüdistatavate osas oli menetlus lõppenud kas õigeksmõistmise, mõistliku menetlusaja möödumise või prokuratuuri süüdistusest loobumise tõttu.
  2. Viru Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  5. novembri
  6. a määruses on kindlaks tehtud, et R.K. p hoidus kriminaalmenetlusest kõrvale. See välistab temale varalise (saamata jäänud töötasu) ja mittevaralise kahju hüvitamise

§ 8lg 1 p 2 mõistes.

Tartu Ringkonnakohtu

  1. novembri
  2. a määrusega vabastati R.K. p vahi alt. Ringkonnakohus ei teinud maakohtule etteheiteid vahistamismääruse tegemise aja seisuga. Ringkonnakohus tühistas vahi all pidamise põhjusel, et R.K. p toodi
  3. aasta novembriks Eestisse, tema süüdistuse maht oli oluliselt vähenenud ning pakkumineku oht ära langenud. Vahistamisaluse olemasolust sai rääkida vahistamise kohaldamisest kuni R.K. a tabamise ja Eestisse toimetamiseni.

§ 7

lg 1 kohaldub juhul, kui menetleja on rikkunud süüliselt menetlusnorme, kuid see pole praegu tuvastatav. Kuna kaitsja taotlus vahistamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata, tuleb taotlus

§ 9lg 2 järgi kahjuhüvitise suurendamiseks jätta läbi vaatamata.

  1. Kohus rahuldas aga taotluse
  2. kuni
  3. oktoobrini 2016 kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja määras 60,4-eurose päevamääraga hüvitiseks 181,20 eurot. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 2

(7)Apellatsioon
  1. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist osas, millega maakohus 1) jättis osaliselt rahuldamata vahistamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse; 2) jättis rahuldamata vahistamise tõttu saamata jäänud töötasu hüvitamise taotluse; 3) jättis rahuldamata kahjuhüvitise suurendamise taotluse. Kaitsja taotleb uue kohtuotsusega 2839-eurose mittevaralise kahju hüvitamist vahi all viibitud aja eest, 4306-eurose saamata jäänud töötasu hüvitamist ning kahjuhüvitise suurendamist 15 000 euroni. Apellandi väited on lühidalt järgmised.
  2. R.K. a vahistamine
  3. märtsil ning
  4. oktoobrist kuni
  5. novembrini 2023 ei toimunud menetlusest kõrvalehoidumise tõttu. Ta läks
  6. aasta alguses Prantsusmaale elama ning tegi seda uurija ja prokuröri loal, kellele andis elukoha andmed jm kontakti. R.K. p oli alates
  7. märtsist 2023 Prantsuse justiitsasutuste järelevalve all ja tegi nendega koostööd. Ta on olnud kohtule kättesaadav ja osales videosilla vahendusel istungil. Lisaks on R.K. p varem karistamata. Sellele vaatamata vahistati ta
  8. oktoobril 2023 uuesti
  9. oktoobril 2021 välja antud Euroopa vahistamismääruse alusel. Vahistamismäärust talle kätte ei toimetatud ja ta ei teadnud selle olemasolust. Teda süüdistati aastatel 2012–2016 toime pandud kuritegudes. Prokuratuur loobus
  10. aprillil 2023 peetud istungil teiste süüdistatavate suhtes toimetatud asjas nr 1-20-3593 karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistusest. Alles jäi süüdistus teise astme kuritegudes, mille pärast poleks R.K. pa vahi alla võetud. Kusjuures vahistamistaotlused ja määrused tuginevad just KarS § 255 lg 1 järgi esitatud kahtlustusele ja ebaseaduslike jälitustoimingutega kogutud teabele. Ilma selleta poleks teda vahistatud. Lisaks avaldas prokurör
  11. juunil 2023 toimunud istungil, et ta kavatseb R.K. a süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi loobuda. Selleks ajaks oli teiste süüdistatavate suhtes menetlus lõppenud. Ometi vahistati R.K. p
  12. oktoobril
  13. Maakohus eksis, kui leidis, et R.K. a suhtes olid olemas vahistamisalused
  14. aasta oktoobris. Tema asukoht oli teada, ta osales kohtuistungitel videosilla vahendusel ja käis iga nädal Prantsuse justiitsasutuses endast märku andmas ning teiste süüdistatavate suhtes oli menetlus lõpetatud. Riigikohtu lahendis nr 1-21-1652/56 on leitud, et juhul kui süüdistatav mõistetakse õigeks nende kuritegude eest, mille alusel kohaldati talle vahistamist, tuleb hüvitada mittevaraline kahju. R.K. p ei saanud vahistamisest tingituna teha 47 päeva tööd. Kahjuhüvitist tuleb suurendada, kuna vahistamisega
  15. aasta oktoobris lõppes tema koostöö Prantsusmaa firmaga. Lisaks oli teiste süüdistatavate suhtes menetlus lõppenud õigeksmõistmise, mõistliku menetlusaja möödumise või süüdistusest loobumise tõttu. Prokuratuuri seisukoht
  16. Prokuratuur nõustub maakohtuga ja peab apellatsiooni põhjendamatuks. Prokurör leiab, et apellatsioonis pole veenvaid väiteid, seadmaks kahtluse alla R.K. a vahistamise seaduslikkust. Lisaks ei ole kaitsja põhjendanud kahjuhüvitise suurendamist lausa 15 000 euroni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT (a) Sissejuhatus
  17. Kolleegium leiab, et R.K. ale
  18. märtsil 2023 vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine pole põhjendatud. Samuti ei saa pidada põhjendatuks kaitsja taotletud kahjuhüvitise suurendamist. Samas aga on kolleegium seisukohal, et R.K. ale tuleb hüvitada
  19. oktoobrist 2023 kuni
  20. novembrini 2023 vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju vahi all viibitud aja eest ja saamata jäänud keskmine töötasu. See toob kaasa vaidlustatud otsuse osalise tühistamise. Ringkonnakohus annab kõigepealt ülevaate kahjuhüvitise taotluse ja apellatsiooni lahendamise seisukohalt olulistest asjaoludest ning piiritleb vaidlusküsimuse (b). Siis põhjendab kolleegium, 3
(7)millises ulatuses tuleb R.K. ale hüvitada vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju (
  1. c)ning saamata jäänud töötasu (d). Seejärel peatub ringkonnakohus kahjuhüvitise suurendamise taotlusel, muutes maakohtu otsuse põhjendust (e). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja taotluse menetluskulu hüvitamiseks (f). (
  2. b)Menetluse käik ja vaidlusküsimus apellatsioonimenetluses 9. R.K. a suhtes toimetatava kriminaalmenetluse käik on olnud asjasse puutuvas osas järgmine. 28. mail 2020 saabus Viru Maakohtusse süüdistusakt teiste seas R.K. a süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. R.K. p kuulutati Viru Maakohtu 15. oktoobri 2021. a määrusega tagaotsitavaks ja talle kohaldati vahistamist alates kinnipidamisest. Samal kuupäeval koostas maakohus Euroopa vahistamismääruse. Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 2021. a määrusega jäeti Viru Maakohtu 15. oktoobri 2021. a vahistamismäärus muutmata. Kohtud tuvastasid, et R.K. p hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Riigikohus ei võtnud 19. jaanuari 2022. a määrusega ringkonnakohtu määrusele esitatud määruskaebust menetlusse. R.K. p peeti kinni 23. märtsil 2023 Prantsusmaal, kuid ta vabastati ja allutati järelevalvele. Prantsuse asjaomane asutus esitas seepeale Viru Maakohtule mitu järelepärimist, sealhulgas selle kohta, millisel põhjusel Euroopa vahistamismäärus väljastati ja milline on kriminaalmenetluse edasine kulg Eestis. Prantsusmaal pidi toimuma kohtuistung tema üleandmise kohta juba 2023. aasta märtsis, ent seda lükati korduvalt edasi. Viru Maakohtus peeti 8. juunil 2023 istung, kus R.K. p osales videosilla vahendusel. Sellel istungil teatas prokurör, et ei pea R.K. a vahistamist vältimatult vajalikuks, ning rääkis sellest, kuidas teiste süüdistatavate suhtes on KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistusest loobutud ja et ta loobub ka R.K. a süüdistamisest KarS § 255 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 14. juuni 2023. a määrusega jäeti rahuldamata R.K. a kaitsja taotlus tühistada tema tagaotsitavaks kuulutamine ja vahistamine. Tartu Ringkonnakohtu 10. augusti 2023. a määrusega jäeti Viru Maakohtu 14. juuni 2023. a määrus muutmata. Riigikohus ei võtnud R.K. a kaitsja määruskaebust 4. septembri 2023. a määrusega menetlusse. 23. augustil 2023 vastas Viru Maakohus Prantsuse asjaomase asutuse 23. juunil 2023 saadetud järelepärimisele. Maakohus teatas, et R.K. a vahistamine on jätkuvalt põhjendatud, ja soovis, et Prantsusmaa täidaks Euroopa vahistamismääruse. R.K. p peeti Euroopa vahistamismääruse alusel Prantsusmaal uuesti kinni 19. oktoobril 2023 ja ta toimetati Eestisse, kus ta viibis vahi all. R.K. a kaitsja taotles 1. novembril 2023 vahistamise tühistamist või asendamist elektroonilise valvega ning esitas 3. novembril 2023 määruskaebuse Viru Maakohtu 15. oktoobri 2021. a vahistamismäärusele. Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2023. a määrusega tühistati vahistamine ja R.K. p vabastati vahi alt. Prokuratuur loobus 23. veebruaril 2024 toimunud maakohtu istungil täies mahus R.K. a süüdistusest. 10. Kaitsja taotles R.K. alt 11. oktoobrist 2016 kuni 13. oktoobrini 2016, 23. märtsil 2023 ning 19. oktoobrist 2023 kuni 30. novembrini 2023 vabaduse võtmisega (kinnipidamise ja vahistamisega) tekitatud mittevaralise kahju ja saamata jäänud töötasu hüvitamist. Lisaks taotles ta kahjuhüvitise suurendamist 15 000 euroni. Maakohus rahuldas taotluse osas, mis puudutab hüvitist 11. oktoobrist kuni 13. oktoobrini 2016 kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Apellatsiooni põhjal on vaidluse all 23. märtsil 2023 ja 19. oktoobrist kuni 30. novembrini 2023 vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine, lisaks 11. oktoobrist 2016 kuni 13. oktoobrini 2016, 23. märtsil 2023 ning 19. oktoobrist 2023 kuni 30. novembrini 2023 saamata jäänud töötasu hüvitamine ja kahjuhüvitise suurendamine 15 000 euroni. (
  3. c)Mittevaralise kahju hüvitamise nõue 11. Kuna maakohtu vaidlustatud otsusega mõisteti R.K. p talle esitatud süüdistuses õigeks, on tal õigus nõuda muu hulgas kinnipidamise ja vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 4
(7)(

§ 4, § 5 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 11 lg 1).

Mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse (

§ 11lg 3 ls 1).

12.

§ 9

lg 2 sätestab, et menetleja võib kahju hüvitise suurust muuta, kui hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. See hõlmab nii hüvitise suurendamise kui ka vähendamise võimalust.

§ 11

lg-s 4 sätestatud hüvitismäär pole piirmäär, vaid juhis tüüpjuhtumite lahendamiseks (vt RKKK 28.04.2022, 1-21-1652/56, p 27 koos viitega). Kahju hüvitamise taotlust või kaebust lahendades tuleb võtta arvesse ka isiku enda võimalikku rolli kahju tekkimisel, mis võib olla aluseks hüvitise vähendamisel või hüvitise maksmise välistamisel

§ 8või § 9 lg 2 alusel.

Kohtul on mittevaralise kahju eest makstava hüvitise kindlaksmääramisel lai kaalutlusruum (vt RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p-d 15 ja 24). Isikul on teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid (vt nt RKHK 03.10.2023, 3-19-1565/46, p 25 ja RKÜK 31.03.2011, 3-3-1-69-09, p 60). 13. Kolleegium ei pea põhjendatuks R.K. ale kahjuhüvitise määramist 23. märtsil 2023 Prantsusmaal vabaduse võtmise eest.

§ 8

lg 1 p 2 järgi välistab kahju hüvitamise see, kui kahju kannataja põhjustas kahju kaasa toonud meetme kohaldamise tahtlikult või ettevaatamatult, sealhulgas hoidus menetlusest kõrvale. Nii Viru Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a kui ka Tartu Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a määruses on tuvastatud, et kohtute andmetel elas R.K. p Prantsusmaal ning talle saadeti erineval viisil kohtukutseid (sh saadeti kutsed R.K. a enda antud meiliaadressile), mille sai lugeda kättetoimetatuks, ent ta ei ilmunud kohtusse ega teavitanud kohut enda mitteilmumise põhjustest. Viru Maakohtu
  5. juuni
  6. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  7. augusti
  8. a määrusest nähtub, et R.K. p tabati alles
  9. märtsil 2023 Euroopa vahistamismääruse alusel, enne seda oli ta menetlejale kättesaamatu ega näidanud üles huvi kriminaalmenetluse suhtes, ehkki ta teadis, et selline menetlus käib. Seega tingis R.K. alt
  10. märtsil 2023 vabaduse võtmise tema enda käitumine, kuna ta eiras kohtukutseid ega vastanud kohtule, hoidudes nii menetlusest kõrvale. See välistab

§ 8lg 1 p 2 alusel kahju hüvitamise 23.

märtsil 2023 vabaduse võtmise eest.

  1. Küll aga tuleb R.K. ale hüvitada
  2. oktoobrist kuni
  3. novembrini 2023 vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju. Maakohtu seisukoht, et kahjuhüvitise selle ajavahemiku eest välistab varasem kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine, pole asjakohane ega põhjenda mittevaralise kahju hüvitamata jätmist
  4. oktoobrist kuni
  5. novembrini 2023 vabaduse võtmise eest. Kolleegium loeb kõnealuse vea kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõistes, mille saab ringkonnakohus ise kõrvaldada. R.K. p vahetas Eestisse jõudes enda kaitsjat, kes esitas taotlused tema vahi alt vabastamiseks
  6. ja
  7. novembril
  8. Vahistamise küsimuse lahendas Tartu Ringkonnakohus
  9. novembri
  10. a määrusega, leides, et R.K. a vahistamisalus ehk kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht on ära langenud ja tema vahistamiseks enam vajadust pole ning ta tuleb viivitamatult vabastada. Kohus tugines asjaoludele, et R.K. p toimetati Eestisse, kus tal on kindel elukoht, ning talle esitatud süüdistuse maht on oluliselt vähenemas.
  11. novembriks 2023 oli R.K. p viibinud alates Prantsusmaal kinnipidamisest
  12. oktoobril 2023 vahi all 43 päeva. Kolleegium võtab muu hulgas arvesse prokuratuuri väljendatud seisukohta
  13. juunil 2023 toimunud maakohtu istungil, et ta ei pea R.K. a vahistamist vältimatult vajalikuks ja loobub tema süüdistamisest KarS § 255 lg 1 järgi, millel süüdistus suuresti põhines. Lisaks allus R.K. p pärast kinnipidamist
  14. märtsil 2023 Prantsusmaal järelevalvele ning osales
  15. juunil 2023 videosilla vahendusel Viru Maakohtu istungil. Ta ei näidanud enam enda käitumisega välja, et võib pakku minna. Kolleegium osutab sellelegi, et kuigi prokurör rääkis R.K. a süüdistuse mahu vähenemisest juba
  16. juunil 2023 ja enne seda oli selge, et teiste süüdistatavate suhtes kriminaalmenetlust ei jätkata, loobus prokurör R.K. a süüdistamisest (nii KarS § 255 lg 1 kui ka 5

(7)teiste sätete järgi) alles
  1. veebruaril
  2. Kolleegiumi hinnangul oli selline viivitamine põhjendamatu. Neil asjaoludel leiab kolleegium erinevalt maakohtust ja prokuratuurist, et R.K. ale tuleb hüvitada mittevaraline kahju
  3. oktoobrist 2023 kuni
  4. novembrini 2023 vahi all viibitud aja eest. 15.

§ 11

lg 4 ls 1 näeb ette, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud.

§ 11

lg 4 ls 2 näeb ette, et päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kaitsja esitas süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse

  1. veebruaril 2024, võttes päevamäära suuruse arvutamisel aluseks
  2. aasta III kvartali keskmise brutokuupalga (1812 eurot), mis oli taotluse esitamise hetkel viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk
  3. aasta kohta. Seetõttu arvutab ka ringkonnakohus päevamäära suuruse 1812-eurose keskmise brutokuupalga järgi, saades päevamäära suuruseks 60,4 eurot (1812 jagatud 30-ga). R.K. a mittevaraline kahju
  4. oktoobrist kuni
  5. novembrini 2023 vahi all viibitud aja eest (43 päeva) teeb kokku 2597,2 eurot (43 korrutada 60,4-ga). (d) Saamata jäänud töötasu hüvitamise nõue
  6. Kolleegium leiab, et R.K. ale tuleb hüvitada

§ 10lg 2 ja § 5 lg 1 p 1 alusel ka ajavahemikul 19.

oktoobrist kuni

  1. novembrini 2023 saamata jäänud töötasu. Kaitsja kahjuhüvitise taotluses on kirjas ja taotlusele on lisatud asjakohased tõendid (Prantsuse tööandja kinnitus ning R.K. a pangakonto väljavõte töötasu maksmisest) selle kohta, et R.K. p töötas Prantsusmaal
  2. aastal ja sai iga kuu erinevat töötasu. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et R.K. al jäi ajal, mil temalt võeti vabadus
  3. oktoobrist kuni
  4. novembrini, saamata töötasu, mida ta muidu oleks Prantsusmaal edasi töötades ilmselt saanud. Seda saab pidada varaliseks kahjuks. Samuti jagab kolleegium kaitsja seisukohta, et R.K. ale tuleb hüvitada tema keskmine töötasu. Selle saab arvutada Vabariigi Valitsuse
  5. juuni
  6. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg-st 2 tulenevalt
  7. aasta oktoobrikuule eelnenud kuue kuu jooksul R.K. a teenitud töötasu põhjal. Kaitsja taotlusest ja R.K. a pangakonto väljavõttest selgub, et tema keskmine töötasu ühes kuus ajavahemikul aprillist kuni septembrini 2023 oli 2748,3 eurot. See tuleb jagada 30-ga ja saadud tulemus korrutada omakorda 43-ga. Seega kandis R.K. p varalist kahju 3939,23 eurot, mille peab riigilt tema kasuks välja mõistma.
  8. Ringkonnakohus ei rahulda aga kaitsja taotlust
  9. oktoobrist 2016 kuni
  10. oktoobrini 2016 ja
  11. märtsil 2023 saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Kahjuhüvitise taotlusele pole lisatud tõendit, mis näitaks, et R.K. al jäi ajavahemikul
  12. oktoobrist 2016 kuni
  13. oktoobrini 2016 saamata töötasu. Juba viidatud Prantsuse tööandja kinnituselt selgub, et R.K. p töötas selle tööandja juures alates
  14. aastast, seega pärast kinnipidamist
  15. aastal. Seda, kas tal oli töökoht
  16. oktoobrist 2016 kuni
  17. oktoobrini 2016 ning millist tasu ta selle eest saanuks, kahjuhüvitise taotlusest ei nähtu.
  18. märtsil 2023 saamata jäänud töötasu hüvitamise välistab

§ 8lg 1 p 2 järgi R.K.

a menetlusest kõrvalehoidumine (vt põhjendusi käesoleva otsuse p 13). Kolleegium märgib sedagi, et kaitsja on põhjendamatult arvutanud

  1. oktoobrist 2016 kuni
  2. oktoobrini 2016 ja
  3. märtsil 2023 saamata jäänud (keskmise) töötasu suuruse
  4. aasta oktoobrikuule eelnenud kuue kuu põhjal. Selline arvutus on põhjendatud üksnes
  5. oktoobrist 2023 kuni
  6. novembrini 2023 saamata jäänud töötasu kindlaksmääramisel, aga mitte
  7. märtsi
  8. a ega
  9. a osas. (e) Kahjuhüvitise suurendamise taotlus 6

(7)
  1. Kolleegium ei näe põhjust hüvitise suurendamiseks, kuid muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Vaidlustatud otsuse resolutiivosast nähtub, et kohus jättis kahjuhüvitise suurendamise taotluse rahuldamata, ent otsuse põhiosas on kirjas, et see taotlus jääb sisuliselt läbi vaatamata. Kolleegium peab õigeks maakohtu otsust jätta kahjuhüvitise suurendamise taotlus rahuldamata, aga muudab otsuse põhiosa, kõrvaldades sellega ühtlasi selles otsuses ilmnenud ebakõla.
  2. Tõik, et teiste süüdistatavate suhtes oli kriminaalmenetlus juba lõppenud kas õigeksmõistva otsuse või menetluse lõpetamisega (mõistliku menetlusaja möödumise tõttu), kui R.K. alt võeti Prantsusmaal vabadus ja ta toodi
  3. aasta oktoobris Eestisse, ei puuduta R.K. pa ega tingi iseenesest tema hüvitise suurendamist. Samuti ei pea kolleegium põhjendatuks hüvitise suurendamist kaitsja toodud argumendil, et R.K. p kaotas väidetavalt enda töökoha Prantsusmaal. Ainuüksi töökoha kaotus pole tema puhul selliseks erandlikuks asjaoluks, mis tooks kaasa vajaduse hüvitist suurendada. R.K. p teadis kriminaalmenetluse toimumisest, sealhulgas pidi ta teadma sellest, et Viru Maakohus on teinud tema suhtes vahistamismääruse ja väljastanud ka Euroopa vahistamismääruse ning Euroopa vahistamismääruse täitmine oli arutluse all (vt käesoleva otsuse p 13). Seega oli R.K. al võimalik arvestada sellega, et tal tuleb kriminaalmenetluse tõttu Eestisse tulla. Ringkonnakohus loeb piisavaks R.K. ale saamata jäänud keskmise töötasu korvamist, mis hõlmab ajavahemikku
  4. oktoobrist kuni
  5. novembrini 2023, mil ta ei saanud tööd teha. Pärast seda, kui ta vabanes Tartu Ringkonnakohtu
  6. novembri
  7. a määrusega vahi alt, oli tal võimalik otsida uus töökoht. (f) Kokkuvõte ja menetluskulu
  8. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ning § 340 lg 2 p-st 6, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  9. aprilli
  10. a otsuse osas, millega jäeti osaliselt välja mõistmata R.K. ale vahistamisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju vahi all viibitud aja eest. Ringkonnakohus mõistab riigilt R.K. a kasuks välja
  11. oktoobrist 2023 kuni
  12. novembrini 2023 (kokku 43 päeva) mittevaralise kahju hüvitise 2597 eurot 20 senti vahi all viibitud aja eest ja saamata jäänud töötasu 3939 eurot 23 senti. Kolleegium muudab KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel maakohtu otsuse põhiosa vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele osas, mis puudutab kahjuhüvitise suurendamise taotluse lahendamist. Muus osas jääb vaidlustatud otsus muutmata, sealhulgas riigilt R.K. a kasuks 181 euro 20 sendi väljamõistmises
  13. oktoobrist 2016 kuni
  14. oktoobrini 2016 kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  15. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada R.K. ale 1427 eurot 40 senti kaitsja osutatud õigusteenuse eest, milleks kulus 6,5 tundi. Kolleegium rahuldab selle taotluse osaliselt. Hinnates valitud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi, tuleb arvestada seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud. Ühtlasi on oluline võtta arvesse apellatsiooni sisu ja mahtu ning selle õigusliku argumentatsiooni keerukuse astet, samuti asjaolu, kas kaitsja sai osaliselt tugineda juba varasemas menetluses kujundatud kaitsepositsioonile. (Vt nt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 132) R.K. a kaitsja kordab apellatsioonis olulises osas neid argumente, mis sisalduvad juba maakohtule esitatud kahjuhüvitise taotluses. Kolleegium peab osaliselt kaitsja väiteid põhjendamatuks. Seda silmas pidades loeb kolleegium R.K. a valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu mõistlikuks suuruseks 900 eurot, mis tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel riigilt süüdistatava kasuks välja mõista. Mario Truu Erkki Hirsnik Ingrid Kullerkann (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.