Obsah (4)

§ 209§ 76§ 320§ 82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-10-1333 (kirjalik menetlus) Tiit Lõhmus, Ingrid Kullerkann, Aarne Sarjas Kohtukoosse

§ 209

lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistusega, mida

§ 76lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 18.

jaanuari 2007 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse 11 kuud 5 päeva vangistust võrra ning mõisteti S. Dobrodetelevile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust. Süüdistustes

§ 320

lg 2- § 22 lg 2 ja

§ 320lg 1 järgi mõisteti S.

Dobrodetelev õigeks. S. Dobrodetelevi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kaotas kehtivuse S. Dobrodetelevi vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. 1.

1. Viru Maakohtu
2. oktoobri 2013 määrusega kuulutati süüdimõistetu tagaotsitavaks ja määrati tabamisel tema toimetamine karistust kandma.
3. jaanuar 2014 koostati S. Dobrodetelevi suhtes Euroopa vahistamismäärus. 1.
4. S. Dobrodetelev kannab karistust Viru Vanglas alates
5. maist
8. juuli 2024 registreeriti Viru Maakohtus S. Dobrodetelevi avaldus karistusaja katkestamiseks ja vahi alt vabastamiseks. Kriminaalasja aegumistähtaeg on möödunud. Ta ei teadnud, et ta on tagaotsitav ning elas tavalist elu.
9. Viru Maakohtu
10. juuli 2024 määrusega jäeti S. Dobrodetelevi taotlus vangistusaja katkestamiseks ja vahi alt vabastamiseks rahuldamata. Ei ole võimalik süüdimõistetu taotlust rahuldada katkestamaks vangistusaega ja vabastamaks ta vahi alt, sest selleks puudub seaduslik alus. 3.
11. Maakohus selgitas, et

§ 82

lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

§ 82

lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest ning ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Viru Maakohtu

1. oktoobri 2012 kohtuotsuse täitmine ei ole aegunud, sest otsuse täitmise aegumine oli peatunud ajaks, mil S. Dobrodetelev viibis seoses karistuse kandmisega välisriigis, mille tõttu teda ei antud välja Eesti Vabariigile. 3.
2. Maakohus märkis, et Viru Maakohtu
3. oktoobri 2012 kohtuotsusega oli S. Dobrodetelevile kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld, mis kaotab kehtivuse tema vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. Süüdimõistetu pidi elama aadressil XXX , Tallinn. S. Dobrodetelev ei ilmunud ette nähtud ajaks Tallinna Vanglasse karistuse kandmiseks. Sundtoomine positiivseid tulemusi ei andnud ning Politsei- ja Piirivalveameti
4. oktoobri 2013 kirjast nähtub, et
5. oktoober 2013 oli kontrollitud Tallinna Kesklinna Politseijaoskonna patrullteenistuse liikmete poolt aadressi XXX , Tallinn. Kontrollimise hetkel kell 07.00 avas ukse Veronika Grubova, kelle sõnade kohaselt tema ostis antud korteri umbes aasta tagasi ja S. Dobrodetelev antud aadressil ei ela ja sellist isikut ta ei tunne. Arvestades, et Tallinna Vanglasse mitteilmumise mõjuvatest põhjustest süüdimõistetu ei teavitanud ning ta on rikkunud tõkendit elukohast lahkumise keeld ja tema asukoht oli teadmata, oli kohtul alus arvata, et S. Dobrodetelev hoidus kõrvale kohtuotsuse täitmisest.
6. Viru Maakohtu
7. juuli 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Dobrodetelev, kes leiab, et maakohtu seisukoht aegumistähtaja osas on ekslik ning palub tühistada maakohtu määrus, rahuldada kaebus, katkestada vangistus, kantud aeg lugeda kohtuotsuse järgi kantuks kui osaliselt täidetud karistus ja vabastada S. Dobrodetelev vahi alt. 4.
8. Maakohus tegi otsuse
9. oktoober
10. Soomes peeti S. Dobrodetelev kinni
11. veebruar
12. Aegumistähtaeg möödus enne S. Dobrodetelevi kinnipidamise hetke Soomes. Järelikult kohtu viide, et aegumistähtaeg katkeb kinnipidamise hetkeks Soomes, on ekslik ja ei vasta kohtu poolt toodud viidetele seaduste paragrahvidele. 4.
13. Samuti eksib maakohus selles, et S. Dobrodetelev hoidis kohtuotsuse täitmisest eemale. Millistel alustel patrullteenistus käis kaebajal järel aadressil XXX , Tallinn? Korter oli müüdud selleks hetkeks juba aasta tagasi V. Grubovale. Sellel hetkel viibis S. Dobrodetelev aadressil XXX , Tallinn. Selles samas majas, samas trepikojas, samal korrusel. Kaebaja väidab, et ta teavitas sellest ka kohut. S. Dobrodetelev ei saa vastutada politsei tegemata töö eest. Kaebaja ei ole rikkunud elukohast lahkumise keeldu – kõiki talle riigi poolt seatud kohustusi täitis ta täpselt seaduse raames. S. Dobrodetelev on vormistanud autosid ARK-is, teinud meditsiinitõendeid. Ehk tema teguviis tõendab, et ta ei hoidnud karistusest kõrvale. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 2
15. Maakohus on selgitanud süüdimõistetule, et otsuse täitmine ei ole aegunud, kuna S. Dobrodetelev oli tagaotsitav, sest oli alust arvata, et ta hoidis kriminaalmenetlusest kõrvale. Õige on maakohtu seisukoht, et lähtudes

§ 82lg 1 p 2 järgi ei ole S.

Dobrodetelevi karistuse täitmine aegunud, tuginedes sama sätte lõige 2 p-dele 1 ja 4.

§ 82

lg 1 p 2 kohaselt kohtuotsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Tõsi, kohtuotsus süüdimõistetu suhtes jõustus 4. september 2013, kuid otsuse täitmise aegumise välistab süüdimõistetu enda käitumine.

§ 82

lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest (p 1) ning ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda (p 4). Maakohus on selgitanud, miks oli alust arvata, et S. Dobrodetelev hoidis karistuse kandmiselt kõrvale, rikkudes seejuures elukohast lahkumise keeldu ning süüdimõistetu oli vahepeal vangistuses Soomes. Süüdimõistev kohtuotsus S. Dobrodetelevi suhtes jõustus 4. septembril 2013 ning kohustus ilmuda vanglasse karistuse kandma oli tal 7. oktoober 2013. (

§ 82lg 2 p 1) PPA-lt 16.

juuli 2021 saadud info kohaselt oli S. Dobrodetelev kinni peetud Soomes ning 24. juuni 2021 tegi Soome apellatsioonikohus S. Dobrodetelevi osas otsuse, millega kaebajale mõisteti karistuseks 8 aastat 7 kuud vangistust. (

§ 82lg 2 p 4) S.

Dobrodetelev antakse Eestile üle, kui ta on Soome karistuse ära kandnud. Kaebaja peeti Eestis kinni

1. mail 2024, millest alates kannab ka kriminaalasjas nr 1-10-1333 mõistetud karistust.
2. Ei ole eluliselt usutav, et S. Dobrodetelev ei oleks teadnud, et tal tuleb karistust kandma minna. Ta oli sellest teadlik läbi maa- ja ringkonnakohtu lahendite, mida kinnitab veel täiendavalt ka süüdimõistetu soov kassatsiooniõiguse kasutamiseks – S. Dobrodetelev on esitanud kassatsiooniteate. Oleks kerglane arvata, et isik, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei teaks, et süüdimõistva otsuse järel tuleb karistust kandma minna ja ta saab „tavalist“ elu edasi elada. Seda enam, et Politsei- ja Piirivalve ametilt saadud info kohaselt kandis süüdimõistetu karistust Soome Vabariigis.
3. S. Dobrodetelev ei ole rahul sellega, et kuidas ja mil viisil otsiti teda aadressilt XXX , Tallinn, kui ta elas hoopis XXX , Tallinn, millest on ta kohut teavitanud. Kohus kontrollis süüdimõistetu väidet ega nõustu sellega. Ringkonnakohus nõudis välja kriminaalasja toimikud ning nendest nähtub järgmine. Süüdistusakti kohaselt on S. Dobrodetelevi (endise nimega Pohlebajev) elukoht XXX , Tallinn (köide 1, lk 1-2) ning talle on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu samale aadressile (köide 1, lk 12). Kohtu alla andmise määruses on süüdimõistetu elukohana käsitletud XXX , Tallinn (köide 1, lk 47), selle väljatrükk on süüdimõistetule edastatud samale aadressile (köide 1, lk 51) ning süüdimõistetu on selle isiklikult ka kätte saanud (köide 1, lk 53). Ka täiendavas kohtu alla andmises on andmed samaks jäänud ning elukohast lahkumise keeld jäetud muutmata (köide 2, lk 32-33). Ka kaitsja on juriidilise teenuse arveid väljastades märkinud S. Dobrodetelevi aadressiks XXX , Tallinn (köide 3, lk 79a-c). Ka kohtuotsuses on süüdimõistetu elukoht jäänud samaks (köide 3, lk 116) ning samuti on selles otsustatud, et elukohast lahkumise keeld jääb kehtima seni, kuni süüdimõistetu asub vangistust kandma. Apellatsioonis (köide 4, lk 88) on süüdimõistetu märkinud oma elukohaks küll XXX , Tallinn, kuid ei nähtu, et S. Dobrodetelevil oleks olnud luba elukoha vahetamiseks. Kohtueelse menetluse kokkuvõtte järgi on S. Dobrodetelevi elukohaks XXX , Tallinn (köide 5, lk 11). Ka ringkonnakohtu menetluslik määrus apellatsioonide läbivaatamise kohta on edastatud süüdimõistetule aadressile XXX , Tallinn (köide 5, lk 51, 64). Ning ringkonnakohtu otsuses on sama elukoht (köide 5, lk 81). Vangistuse kandmise kohustuse teatis on saadetud samal aadressile (köide 5, lk 157). 3
4. On märkimisväärne, et kuigi S. Dobrodetelev on kaebuses väitnud, et tema elukohaks oli XXX , Tallinn, nähtub sundtoomise kohaldamise tulemusena saadud infost, et
5. oktoober 2013 kontrolliti ka aadressi XXX , Tallinn, kuid korteri ukse avanud S. M. kohaselt kuulub korter tema emale, kes ostis selle umbes pool aastat tagasi ning S. Dobrodetelevi nimeline isik seal ei ela ning see nimi oli talle ka tundmatu (köide 6, lk 4). Lisaks oli Politsei- ja Piirivalveametil info, et S. Dobrodetelev võib viibida välisriigis (Hispaania, Saksamaa – köide 6, lk 70).
6. juulil 2021 selgus aga, et süüdimõistetu kannab karistust Soomes (köide 6, lk 90). Nagu maakohus on korduvalt ka selgitanud, siis süüdimõistetu ei ilmunud karistust kandma, mitteilmumise mõjuvat põhjust ei teavitanud, ta on rikkunud elukohast lahkumise keeldu ja tema aadress oli teadmata, mistõttu oli alust arvata, et ta hoiab kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Seetõttu kuulutati ka S. Dobrodetelev tagaotsitavaks ning kuna ta kandis ka osaliselt sel ajal vangistust Soomes, siis

§ 82lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt otsuse täitmise aegumine oli peatunud.

See, et isik vormistas endale mingisuguseid dokumente, ei anna alust järeldada, et ta ei oleks karistusest kõrvale hoidnud või elukohast lahkumise keeldu mitte täitnud, mis andis alust kõrvalehoidumise tuvastamiseks. Seejuures süüdimõistetu lisad ei lükka kuidagi ümber järeldust sellest, et süüdimõistetu hoidis karistuse kandmiselt kõrvale.

1. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. juuli 2024 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Ingrid Kullerkann (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas