← Eesti

2-23-17873/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-17873 Tsiviilasi A.A. hagiavaldus S.A. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. mai 2024 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.A. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja XXXXXXXXXXXX) (kostja): S.A. (isikukood Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada S.A. määruskaebus.
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. mai 2024 määrus ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks samas staadiumis, kus see oli enne menetluse lõpetamist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  6. A.A. (hageja) esitas
  7. detsembril 2023 Viru Maakohtule hagi S.A. (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on S.A. A.A. isa. Pärast vanemate lahkuminekut jäid nii hageja kui ka tema õde alaliselt elama ema juurde. Isa kulutused lapsele on piirdunud elatise tasumisega summas 150 eurot kuus. Alates hageja täisealiseks saamisest on hageja täielikult ema ülalpidamisel, kuna isa keeldub lapsele elatist maksmast. Hageja omandab keskharidust Tartus XXX.
  8. Hageja ja kostja jõudsid
  9. mai 2024 kohtuistungil kompromissini. Kompromissi kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale elatist igakuiselt 50 eurot alates
  10. märtsist 2024 kuni
  11. oktoobrini
  12. Alates
  13. novembrist 2024 kohustub kostja tasuma hagejale elatist igakuiselt 150 eurot kuni hageja omandab kesk- või kõrghariduse või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kuni hageja 21 a saamiseni. Hageja loobus kompromissile jõudmisel tagasiulatuva elatise nõudest. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  14. mail 2024 teatas kostja maakohtule, et ta ikkagi ei nõustu pealesurutud kompromissiga. MAAKOHTU MÄÄRUS
  15. Viru Maakohus lõpetas
  16. mai 2024 määrusega menetluse tagasiulatuva elatise 1079 euro 50 sendi nõudes seoses nõudest loobumise vastuvõtmisega. Maakohus kinnitas poolte vahel kompromissi, mille kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale elatist igakuiselt summas 50 eurot alates
  17. märtsist 2024 kuni
  18. oktoobrini
  19. Alates
  20. novembrist 2024 kohustub kostja tasuma hagejale elatist igakuiselt summas 150 eurot kuni hageja omandab kesk- või kõrghariduse või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kuni hageja 21 a saamiseni. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. MÄÄRUSKAEBUS
  21. Kostja esitas Viru Maakohtu
  22. mai 2024 määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja lõpetada hagiavalduse menetlus tulenevalt asjaolust, et kinnitatud kompromiss ega hagiavalduses esitatud nõuded ei arvesta S.A. tegelikku majandusliku võimekust täita kompromissis kokkulepitut või hagiavalduses nõutut, seadmata ohtu kostja enda igapäevast toimetulekut. Kostja teavitas
  23. mai 2024 e-kirjaga kõiki osapooli, et ei saa kompromissiga nõustuda.
  24. Hageja märkis vastuses määruskaebusele, et ei nõustu määruskaebuses esitatud väidete ja kohtule tehtud etteheidetega. Pooled sõlmisid kompromissilepingu ning kostjal puudus alus sellest ühepoolselt taganeda. Pooled jõudsid kohtuistungil kokkuleppele elatise tasumises ning menetluse lõpetamises – tegemist oli kompromissilepinguga VÕS § 578 mõistes. Tulenevalt kohtuistungi protokollist arutasid pooled võimaliku kompromissi põhjalikult – hageja tegi omalt poolt järeleandmisi nii tagasiulatuva elatise kui ka igakuise elatise suuruse osas. Kostja nõustus läbirääkimiste tulemusel kokkuleppega. Kuivõrd pooltevaheline kokkulepe oli
  25. mai 2024 kohtuistungil sõlmitud, siis ei saanud kostja sellest ühepoolselt taganeda. Kohtul puudus alus jätta kompromiss kostja
  26. mai 2024 e-kirjas avaldatu tõttu kinnitamata.
  27. Viru Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tervikuna tühistada TsMS § 667 lg 2 järgi menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saata tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus tuleb rahuldada.
  29. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
  30. Riigikohus on selgitanud, et seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda. Selline poole õigus tuleneb kolleegiumi hinnangul TsMS §-s 4 sätestatud poole õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata TsMS § 4 lg 2 järgi menetluse käik (RKTKm 21.03.2012, 3-2-1-3-12, p 14).
  31. Kostja teatas
  32. mai 2024 e-kirjas, et ei nõustu kompromissiga. Maakohus kinnitas kompromissi määrusega
  33. mail
  34. Hageja pakutud kompromiss oli mõistlik, kuid kuna kostja loobus kompromissilepinguga asja menetluse lõpetamisest enne kompromissilepingu kinnitamist, ei saanud maakohus kohtuistungil kinnitamiseks esitatud kompromissilepingut enam kinnitada ega asja menetlust lõpetada.
  35. Maakohtu määrus tuleb tühistada ka osas, milles maakohus võttis vastu hageja tagasiulatuva elatise 1079 euro 50 sendi nõudest loobumise ja lõpetas vastavas osas menetluse. Nähtuvalt hageja
  36. märtsi 2024 kirjast (dtl 102) ja
  37. mai 2024 kohtuistungi protokollist loobus hageja tagasiulatuvast elatisest vaid seoses kompromissi sõlmimisega. Seetõttu oleks pidanud tagasiulatuvast elatisest loobumine sisalduma kompromissis. Arvestades, et kompromissi kinnitamise osas tuleb maakohtu määrus tühistada, tuleb tühistada ka tagasiulatuvast elatisest loobumise vastuvõtmine. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel esitatud nõudeid hagejaga arutama ja kui hageja ei avalda soovi osaliselt hagist loobuda, tuleb asja läbivaatamisel arvestada hageja nõudeid täies ulatuses.
  38. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. (digitaalselt allkirjastatud)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.