← Eesti

3-24-1874/5

Obsah (4)§ 4§ 120§ 121§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 19. juulil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1874 Haldusasi X. X. kaebus Tallinna Vangla arsti kohustamiseks

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

  1. Tallinna Halduskohtus registreeriti
  2. juunil 2024 X. X.i kaebus Tallinna Vangla arsti A. K. kohustamiseks vastama kaebaja teabenõuetele.
  3. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on esitanud dr A. K. järgmised teabenõudena pealkirjastatud avaldused. 2.
  5. juunil 2024 esitatud avalduses kirjeldas kaebaja üksikvangistusest lähtuvaid ohte inimese vaimsele tervisele. Kaebaja tõi esile, et tal on diagnoositud krooniline depressioon. Kaebaja palus vastata, kes vastutab, kui ta peaks surema. 2.
  7. juunil 2024 avalduses märgib kaebaja, et tema tervisliku seisundi tõttu ei tohiks talle kohaldada üksikvangistust. Kaebaja selgitab oma terviseseisundit ja vanglal lasuvaid kohustusi. Kaebaja palub vastata, millised tema esitatud faktid on õiged ja millised mitte. 2.
  9. juuni
  10. a pöördumises selgitas kaebaja, et on olnud üksikvangistuses 38 päeva. Kaebaja küsib, kus on arstid ja meedikud, kes kontrolliks tema tervist. Kaebaja palub selgitada, miks arstid ja meedikud teda ignoreerivad ega kontrolli tema tervist. 2.
  12. juuni
  13. a pöördumises selgitas kaebaja, et tema tervisliku seisundi tõttu ei tohiks talle kohaldada üksikvangistust. Kaebaja on viibinud üksinda kambris 43 päeva 23 tundi ööpäevas. Kaebaja palub arstil selgitada, milline oleks mõistlik tasakaal ja mis aja jooksul lubab arst kaebajat üksikvangistuses pidada.
  14. Tallinna Vangla esitas
  15. juulil 2024 vastuse kohtnõudele. Vangla selgitas, et kaebaja esitas vanglale vangiportaalis
  16. juunil 2024 pöördumise nr 1-24/2-2/
  17. Nimetatud pöördumine on esimene, mille sisuks on rahulolematus sellega, et psühhiaater ei vasta kaebajale. Seega pole vaiet enne kaebust esitatud. Vangla hinnangul ei oleks vaidemenetlus praeguses asjas ka võimalik, sest kaebaja nõue puudutab tervishoiuteenust. Kuigi

§ 4

lg 1 kohaldamisel loetakse kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused avalik-õiguslikeks, tekib tervishoiuteenuse osutamisel kinnipeetava ja riigi vahel lepingulaadne võlasuhe. Tervishoiutöötaja ei osuta tervishoiuteenust haldusmenetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. veebruari
  2. a määrus asjas nr 3-22-2321). Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 osutatud vaidega saab kinnipeetav nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist haldusmenetluses. Kinnipeetav ei saa vanglale esitatava vaidega nõuda tervishoiuteenuse osutamist. Seetõttu ei saa vaidemenetluse läbimine olla kohustamiskaebuse esitamise eelduseks. Riigikohtu seisukoht on asjassepuutuv ka praeguses asjas, sest patsiendi informeerimine arsti poolt toimub tervishoiuteenuse osutamise, mitte haldusmenetluse raames (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
  3. juuli
  4. a määrust asjas nr 3-24-1870). Alates
  5. juulist 2024 korraldab kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist VangS § 49 lg 3 alusel Tervisekassa. Tervishoiutöötajad ei kuulu vangla koosseisu. Kaebaja küsimused puudutavad ravi sisulist poolt. Neile saab vastata kas Tervisekassa või tema lepingupartner Tallinna Vanglas Lääne-Tallinna Keskhaigla. Vangla ei saa seega olla asjas vastustaja.
  6. Kaebaja esitas
  7. juulil 2024 vastuväite, milles viitab haldusasjadele nr 3-24-1335, 3-241875 ja 3-24-
  8. KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Kaebuse saanud kohus selgitab asjas välja vaidluse eseme (

§ 120

lg 1 p 1) ning kontrollib, ega ei esine alust kaebust tagastada või käiguta jätta (

§ 120lg 1 p 8).

  1. Kinnipeetava tervise eest hoolitsemine, sh üksikvangistuse mõju jälgimine on vangla ülesanne. Riigikohus on selgitanud, et vanglal tuleb silmas pidada seda, et pikaajaline üksikvangistus ohustab kinnipeetavate õigust tervise kaitsele (põhiseaduse (PS) § 28) ning kätkeb endas väärkohtlemise riski PS § 18, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 ja VangS § 41 tähenduses. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi peab olema korraldatud üksikvangistuses viibiva kinnipeetava füüsilise ja vaimse tervise regulaarne jälgimine. Kinnipeetava terviseseisundi jälgimisel võib olla teatav roll temaga igapäevaselt kokkupuutuvatel vanglaametnikel. Olulisem on siiski see, et korraldatud oleks üksikvangistuses viibivate kinnipeetavate füüsilise ja vaimse tervise regulaarne ja piisava sagedusega jälgimine pädeva meditsiinitöötaja poolt (halduskolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-18-1896, p-d 23 ja 26).
  4. Vanglal lasuva ülesande täitmiseks kasutab vangla tervishoiuteenust pakkuva isiku abi (Riigikohtu erikogu
  5. novembri
  6. a määrus asjas nr 3-21-924, p 12). Kaebaja soovis oma pöördumistega arstilt selgitusi, kuidas on korraldatud tema vaimse tervise jälgimine ja kaitse üksikvangistuse ajal. Kaebaja on nõudnud oma küsimustele vastuseid arstilt kui vangla koostööpartnerilt vanglal lasuva ülesande täitmisel, mitte kaebaja ja arsti vahelise arsti-patsiendi suhte raames. Kaebaja küsimustele vastates ei osutaks arsti tervishoiuteenust tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 2 lg 1 tähenduses. Kaebaja nõuab seega kaebusega vanglalt (arsti vahendusel) toimingu sooritamist haldusmenetluses, täpsemalt teabenõuetele vastuste esitamist.
  7. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja pöördumised arsti poole siiski teabenõuded, nagu kaebaja ise on leidnud, vaid selgitustaotlused märgukirjadele ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 tähenduses. Kaebaja soovib oma pöördumistes teavet, mis eeldab enne vastamist vangla käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi 2

(3)või lisateabe kogumist (avaliku teabe seaduse § 6; MSVS § 2 lg 2 p 1). Kaebaja küsitud teavet ei ole arstil või vanglal võimalik pelgalt kopeerida või hõlpsalt edastada.
  1. Praeguses asjas ei ole seega tegemist olukorraga, kus halduskohus lahendaks sisuliselt eraõiguslikku vaidlust, nagu tervishoiuteenuse puhul, mil kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust pole vaja läbida (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. veebruari
  3. a määrus asjas nr 3-222321). Võrreldavas olukorras on ringkonnakohus leidnud, et tervishoiuteenuse andmete vangiregistrisse sisestamine ei kujuta endast tervishoiuteenuse osutamise osa, vaid iseseisvat haldusülesande täitmist, isegi kui sellised andmed kannab registrisse tervishoiutöötaja (Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuli
  5. a määrus asjas nr 3-24-1875, p 8). Kohus ei ole pidanud vajalikuks eristada, kes andmed vangiregistrisse kandis, vaid seda on käsitatud vangla tegevusena (Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. juuni
  7. a määrus asjas nr 3-22-2022, p-d 23–24).
  8. Arvestades eeltoodut, on praeguses asjas kohtueelne menetlus VangS § 11 lg 5 alusel kohustuslik. Kaebusest ja vangla vastusest tulenevalt ei ole vaidemenetlust läbitud. Kohtule ei ole ka muul viisil teada, et kohustuslik kohtueelne menetlus oleks läbitud. Seetõttu tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

11. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.