Obsah (7)

§ 238§ 310§ 180§ 233§ 306§ 175§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2024, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-3075 Kohtukoosseis Triin Harak Kohtuistungi sekretär Teele

) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Aivar Annok KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Aivar Annokile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista Aivar Annokile karistuseks 2 kuud vangistust.

1. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Aivar Annok 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
2. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.08.
3. 5.

§ 310

lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks osaliselt. Jätta rahuldamata kannatanu nõue 240 euro ulatuses seoses süüdistatava poolt nõude vastavas ulatuses tasumisega. Välja mõista Aivar Annokilt kannatanu XXX kasuks tekitatud varalise kahju katteks 215,04 eurot. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu XXX poolt esitatud arveldusarvele xxx xxx. 1 6. Arvata menetluskulude hulka: • kaitsjatasu kohtueelses menetluses (97,20 + 115,90 eurot, millest varasemalt tasutud 45 eurot) ja kohtumenetluses (153,72 eurot) kokku summas 321,82 eurot; • kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu 1140 eurot ja • sundraha summas 1230 eurot; kokku 2691,82 eurot. Menetluskuludest 70%, s.o 1884,27 eurot jätta riigi kanda. Mõista süüdistatavalt välja riigi tuludesse menetluskulud summas 807,55 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud summas 807,55 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu

1. Aivar Annokit süüdistatakse selles, et tema ähvardas 11.11.2021.a kella 02.30 paiku xxx asuva korteri nr xxx välisukse taga kannatanut XXX tapmisega. Nimetatud tegu seisnes selles, et Aivar Annok hoidis korteri nr xxx välisukse juures paremas käes umbes 30-40 cm pikkust peenikest metallist eset, mida kannatanu XXX suheldes peitis esialgu enda selja taga, kuid seejärel võttis käe selja tagant välja, tõstis selle ülesse ning liikus metallist eset käes hoides kannatanu XXX suunas. XXX tundis ohtu, lükkas Aivar Annoki endast eemale ning taganes enda korterisse, kus lukustas ukse. Seejärel karjus Aivar Annok kannatanu XXX ukse taga „tule välja raisk, ma tapan su ära“ ning „ma torkan su autol rehvid läbi, raisk“. Samal ajal neid lauseid öeldes lõi Aivar Annok enda käes olnud metallist esemega korduvalt vastu kannatanu XXX korteri välisust, millisest tegevusest jäid korteri välisuksele värvikahjustused ning süvendid. XXX tundis Aivar Annoki poolse tegevuse ja öeldud ähvarduse tõttu ohtu oma elule ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist Aivar Annoki poolt, sest Aivar Annokil oli hullunud pilk, ta muutus järjest agressiivsemaks ning ähvarduste karjumise ajal peksis agressiivselt ka metallesemega vastu XXX metallist korteriust. 2 Sellega pani Aivar Annok toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. II Kohtumenetluse poolte seisukohad
2. Prokuröri hinnangul on Aivar Annokile esitatud kahtlustus põhjendatud ning täidetud KarS § 120 lg 1 kuriteo koosseis. Prokuratuuri hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kahju hüvitamist prokurauur karistust kergendava asjaoluna ei näe, kuivõrd isik hakkas kahjusid hüvitama enam kui poolteist aastat hiljem ja seetõttu, et kohus menetluse lõpetamise määrusega selleks teda kohustas. Prokuratuuri hinnangul saab pidada Aivar Annoki süüd keskmiseks ning prokurör palub Aivar Annok süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 kuud vangistust, mida vähendada 1/3 võrra. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Aivar Annok ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3. Süüdistatav Aivar Annok kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru. Ei tahtnud kannatanut ära tappa. Ähvardas, ütles, et löön sind mättasse, aga tol hetkel ei teadnud, et ei tohi kasutada sellist sõna. Enda ülekuulamist isik ei soovinud.
4. Aivar Annoki kaitsja vandeadvokaat Marina Valge tõi välja, et vaidlust kvalifikatsiooni üle ei ole. Isiku teos esinevad ka kaks kergendavat asjaolu - süü tunnistamine ja kahjude hüvitamine. Et Aivar Annok ei jõudnud talle määratud tähtajaks kahjusid ära hüvitada, tuleneb ainult sellest, et tema sissetulek on niivõrd väike, et sellest leida võimalus tasuda kahjusid, on tõesti minimaalne. Kannatanu nõusoleku puudumisest tingituna ei olnud võimalik asja lahendada madalamate kuludega kokkuleppemenetluses, mida palub kaitsja samuti arvestada taotledes menetluskulude suuremas osas riigi kanda jätmist. Lisaks märgib kaitsja, et kuna tegu on toime pandud 2021 aastal ning vahepealsel ajal on isik elanud seadusekuulekat elu, oleks piisav karistus ka 3 kuud vangistus, millest arvata maha 1/
5. III Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang 5.

§ 233

lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Aivar Annok on esitanud taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokuratuur nõustusid sellega. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjalid on kriminaalasja lahendamiseks piisavad.

1. Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et tõendid on saadud kriminaalmenetlusseadust järgides, tõendid on lubatavad ja tuleb võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid annavad aluse tunnistada Aivar Annok süüdi talle inkrimineeritud kuriteoepisoodis. Käesolevas otsuses hindab kohus esmalt Aivar Annokile KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, mõistab seejärel Aivar Annokile karistuse, lahendab tsiviilhagi ning viimaks otsustab menetluskulude hüvitamise.
2. KarS § 120 lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.
3. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd kannatanu ütlused on kooskõlas patrullpolitsei teenistuselehe ja häirekeskusele tehtud kõnesalvestisega. Kannatanu XXX ütluste ja häirekeskuse kõnesalvestisega on tõendatud, et 11.11.2021 kella 3 02.33 paiku öösel tuli süüdistatav kannatanu XXX kodu ukse taha xxx ja hakkas vastu ust tampima. Kannatanu tundis ära, et see mees elab korteris xxx, aga nime ei teadnud. 11.11.2021 vaatas kannatanu kohe panga väljavõtet ühistule makstud arvetest ja siis nägi, et mehe nimi on Aivar Annok. Ka süüdistatav Aivar Annok ise tunnistab, et käis XXX ukse taga. Kannatanu ja süüdistatava ütlused riimuvad enam-vähem ka selles osas, mis põhjusel Aivar Annok öösel XXX ukse taha läks. Kannatanu on selgitanud, et süüdistataval oli käes kommunaalarve ning ta röökis, et prügiarve on 2,
4. Ka süüdistatav on oma ütlustes sellele viidanud öeldes, et vihastas, sest XXX ei tegele asjadega seal majas. Lisaks oli prügiarve 2,70, mida on liiga palju. Sellest tahtis ka XXX rääkida. Veel selgitas süüdistatav, et majas olid probleemid, lutikad, prussakad ja süüdistatav tahtis, et XXX teeks midagi selles osas.
5. Kannatanu kirjeldas ähvardamist järgmiselt. Ta kuulis ühtäkki ukse taga tampimist. Ei tea, mis kell oli, aga oli öö. Kargas voodist püsti (kuna on xxx siis ikka vahepeal öösiti inimesed tulevad ukse taha, kellel uputab jne). Jooksis ukse juurde, küsis kes on. Mees ukse taga vastas, et naaber ning ta tegi ukse lahti. Mees hakkas kohe räuskama, et vaadaku, mis ta kirjutanud on sinna. Vasakus käes oli tal kommunaalarve ja röökis, et prügiarve on 2,
6. Kannatanu selgitas talle, et 2,12 on ja üleüldse on öö aga mees ei saanud üldse mitte millestki aru. Mees ropendas seal, täpselt ei mäleta mida aga ta ikka röökis. Kannatanu nägi, et mehel oli paremas käes midagi pikka, aga ta peitis seda kätt selja taga. Mees seisis tema ees küljega. Parem käsi selja taga ja vasakut kätt hoidis ees ja lehvitas selle üüriarvega. Üks hetk ta võttis oma parema käe selja tagant välja ja siis kannatanu nägi, et tal oli käes umbes 30-40 cm pikk metallist ese, meenutas kas kruvikeerajat või nuga (piklik ja mingi tumedam osa sähvatas peos nagu oleks käepide). See oli pigem peenem, sellepärast kannatanu arvab, et see polnud toru. Mees võttis käe selja tagant välja, tõstis selle üles külje peale ja hakkas kannatanu suunas tulema. Kannatanu lükkas mehe kohe parema käega endast eemale ja ta lendas vastu seina. Koridor on umbes 1,3 meetrit lai, ega seal ei peagi palju lükkama. Kannatanu taganes korterisse, pani ukse lukku. Kannatanu hoidis algusest peale ust veidi enda ees, tänu sellele ei saanud mees teda kohe rünnata ja kannatanu sai taganeda. Siis hakkas mees ukse taga karjuma: „ Tule välja raisk, ma tapan su ära“. Mees tampis ukse peal edasi. Oli kohe kuulda, et metall läks vastu metalli (kannatanul on metallist uks). Pärast kannatanu nägi, et uksel on teravad jäljed ja rusikaga neid ikka ei löö. Kannatanu tegi uksest 4 fotot samal hommikul (tl 69-70). Fotod kinnitavad kannatanu ütlusi, et ukse pihta on löödud terava metallist esemega. Fotodel on näha, et metallist ukse sees on mõlgid (tl 72-75).
7. Kannatanu ütlusi kinnitab ka häirekeskusele tehtud kõne. 11.11.2021 kell 02.32 helistab häirekeskusesse meesterahvas, kes ütleb, et tal on üks alkoholijoobes inimene korteriukse taga, kellel on midagi käes ning nõuab sisse saamist. Samal ajal on taustal kuulda meesterahva karjumist. Häirekeskuse töötaja küsib, kas helistaja tunneb seda inimest ning helistaja ütleb, et jah kuna ta ise on korterühistu esimees ja see inimene on üüriline teisel korrusel xxx ühiselamus. Endiselt on taustal kuulda meesterahva karjumist. Helistaja sõnul isik laamendab ukse taga ja karjub ning on väga agressiivne. Samal ajal on taustal kuulda, kuidas meeshääl karjub: „mа torkan su autol rehvid läbi raisk“. Häirekeskuse töötaja täpsustab aadressi ning küsib, mida see isik tahab, kas sisse saada. Helistaja sõnul tahab isik talle kallale tulla. Isiku nime teataja ei tea, kuid tema enda nimi on XXX. Häirekeskuse töötaja küsib seejärel, miks see isik helistajale kallale tahab minna. XXX ütleb, et isik sai täna üürilehed kätte ja seal prügiarve 2,75 ja mees nõuab nüüd midagi. XXX sõnul on tema enda korteri number xxx ning ukse taga olev mees korteris xxx (tl 66, salvestis CD plaadil).
8. Süüdistatav Aivar Annok tunnistab ütluste kohaselt sündmust osaliselt. Ta selgitab, et käis küll XXX ukse taga. Tal ei olnud mitte midagi käes, ainult sõrmed sõrmuseid täis. Ta ei löönud ukse peale vaid pani klotseritega (suured sõrmused) vihast täie jõuga vastu seina. Pärast seda läks kiirabisse. XXX ukse taha läks sellepärast, et XXX maja juures müüakse 4 narkot (kanepit ja amfetamiini) ja ta sai seal elades prussakad. Ta tegi tõrje ära ja siis XXX juurde läkski lutikate pärast. Süüdistatav rääkis talle probleemidest, aga XXX ainult muigas selle peale. Süüdistatav ütleb, et ei tahtnud XXX maha lüüa, vaid lihtsalt talle lõuga sõita. XXX lõi hoopis teda, tal oli mokk lõhki. Süüdistatav karjus, terve maja rahvas kuulis. Siis süüdistatav vihast lõi tugevasti vastu seina ja sein läks katki. Arvas, et tal on käsi katki ja sellepärast helistaski kiirabisse. Maarjamõisas tehti pilti, käsi katki polnud aga lihase marrastused olid. Sai ise peksa, ei jõudnud talle midagi teha. XXX on tugev meesterahvas, tema on kõhnake. Süüdistatav selgitab, et ta ei öelnud XXX, et tapab ta ära või et torkab tal autol kummid läbi. Ütles talle, et tule välja, räägime juttu. Süüdistatav teda maha lüüa ei tahtnud (tl 81). Kohtuistungil on isik tunnistanud, et ütles, et lööb kannatanu „mättasse“, aga ei soovinud teda ära tappa ja ei teadnud, et nii ei tohi öelda.
9. Seega ei ole kriminaalasjas vaidlust selles, et Aivar Annok käis öösel XXX ukse taga aru pärimas ning isiku kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt tunnistas ta ka kannatanu ähvardamist. Häirekeskuse kõnesalvestises on kuulda, kuidas meesterahvas karjub: „Mа torkan su autol rehvid läbi raisk“. Kannatanu on oma ütlustes kinnitanud, et süüdistatav karjus veel ka: „Tule välja raisk, ma tapan su ära“. Kannatanu poolt korteri välisuksest tehtud fotod kinnitavad kannatanu ütlusi metallist esemega löömise osas. Fotodel on näha, et ukse sees on mõlgid. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et sõrmustega saab ukse sisse lüüa pilditel nähtavad mõlgid. Süüdistatav ise selgitas, et lõi vihast täie jõuga hoopis vastu seina ja sein läks katki. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused kannatanu ähvardamise ning uksele kahjustuse tegemise vahendi osas enda süüd pisendavad ja vastuolus teiste tõenditega, mistõttu loeb kohus need ebausaldusväärseks. Kannatanu ütlused seevastu on detailsed ja kooskõlas teiste tõenditega, mistõttu saab neid pidada usaldusväärseteks. Kohtuistungil on süüdistatav samuti möönnud, et lubas kannatanu mättasse lüüa, mis viitab varasemate ütluste ebausaldusväärusele ähvardamise osas.
10. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 11.11.2021 kell 02:32 xxx välisukse taga Aivar Annok ähvardas XXX tapmisega. Kuivõrd olemuslikult tähendavad „ma tapan su ära“ ja „ ma löön su mättasse“ sama asja – isikule surma kaasa toomist, on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatav ähvardas kannatanut tapmisega.
11. KarS § 120 lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et ähvardamine peab ähvarduse adressaadi silmis olema veenev ning lisaks peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (vt nt
12. veebruari
13. a otsus nr 1-191849/43, p 24). Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on ähvardamisega rünnatav õigushüve inimese vaimne tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest.
14. Kannatanu XXX selgitas, et kindlasti tundis ta hirmu oma elu pärast, sest seal majas on ennegi intsidente olnud, kus kedagi on ära tapetud. Lisaks sellel mehel oli hullunud ja metsik pilk, ta läks ajas järjest agressiivsemaks ja hakkas järjest kõvemini röökima. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna süüdistatav oli agressiivne, karjus ning lisaks oli ta süüdistatava hinnangul ka alkoholijoobes. Süüdistatav selgitas, et tundis mehe juures tugevat alkoholilõhna ning kuna mehe silmad olid väga imelikud suured siis kannatanu arvas, et ta oli midagi muud ka tarvitanud, sest ta ei saanud ikka mitte midagi aru. On üldteada, et alkoholijoobes inimesed võivad käituda ettearvamatult. Süüdistatav tuli öösel kell 02:32 kannatanu ukse taha kommunaalarvega, et nõuda selgitust, miks prügiarve on 2,
15. See näitab, 5 et isik tegutses ebaadekvaatselt. Kannatanu selgitas ka, et nägi süüdistatava käes umbes 3040 cm pikka metallist eset, mis meenutas, kas kruvikeerajat või nuga (piklik ja mingi tumedam osa sähvatas peos nagu oleks käepide). Mees võttis käe selja tagant välja, tõstis selle üles külje peale ja hakkas kannatanu suunas tulema. Seega lisaks sõnadele kasutas süüdistatav ka mingit piklikku metallist eset, mis muutis ähvarduse veelgi tõsiseltvõetavamaks. Peale seda kui kannatanu oli saanud taganeda korterisse ja ukse lukustada peksis süüdistatav vastu ust, tekitades nii ukse sisse mõlgid. Ka see näitab, et süüdistatav oli sel hetkel äärmiselt agressiivne.
16. Reeglina saab ähvardust lugeda reaalseks siis kui see lisaks kannatanule tunduks reaalne ka keskmiselt mõistlikule kõrvaltseisjale. Kohtu hinnangul tunduks ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale antud asjaoludel esitatud tapmisähvardus reaalne – joobes, ärritatud meesterahvas, kellel on käes mingi piklik metallist ese karjub kavatsusest teine isik tappa ja peksab vastu ust. Seega tapmisega ähvardamine oli veenev, kannatanul oli alus karta ähvarduse täideviimist ja see ähvardus oli suunatud kannatanus hirmu tunde tekkimisele.
17. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab muuhulgas, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kohus leiab, et Aivar Annok pani kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aivar Annok oli agressiivne, karjus, peksis metallist esemega vastu ust ja tema poolt öeldu sisaldas tapmisähvardust. Sellise käitumisega pidas Aivar Annok võimalikuks, et kannatanu võtab ka ähvardust reaalsena.
18. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Aivar Annok süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.
19. Seega on Aivar Annok oma tegevusega realiseerinud KarS § 120 lg 1 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Aivar Annok tuleb tema poolt toime pandud kuriteos KarS § 120 lg 1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada. IV Karistus
20. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.
21. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
22. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb 6 KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
23. KarS § 120 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
24. Sanktsiooni keskmine KarS § 120 lg 1 kohaselt on 6 kuud vangistust. Ähvardamise pani Aivar Annok toime ühel korral, teisest küljest oli tegemist tapmisega ähvardamisega, mis olemuselt on raskeim ähvardamise liik. Lisaks kasutas Aivar Annok ähvarduse teostamisel piklikku metallist eset. Ähvardamise käigus kahjustas süüdistatav kannatanu vara, tekitades välisukse sisse mõlgid. Kohus leiab, et Aivar Annoki süü on keskmine.
25. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna saab kohtu hinnangul arvestada KarS § 57 lg 1 p 2 alusel kahju vabatahtlikku osalist hüvitamist. Isikut ajendas tõepoolest esialgu kahju hüvitama kriminaalmenetluse lõpetamine ja vastava määrusega seatud kohustus. Samas Jätkas Aivar Annok kannatanule kahju hüvitamist ka peale 19.03.2024, mil uuendati kriminaalasja menetlus ning on ka kuni käesolevas asjas kohtuistungini jätkanud kannatanule tekitatud kahju hüvitamist.
26. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut, sh võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ähvardamise eest Aivar Annokit varem karistatud ei ole. Hetkel ei ole Aivar Annokil ühtegi kehtivat kriminaalkaristust (tl 103-107). Käesolevalt arutlusel olevast sündmusest on möödunud praeguseks hetkeks rohkem kui 2,5 aastat ning selle aja jooksul on Aivar Annok end õiguskuulekalt ülal pidanud. Seetõttu on kohtu hinnangul ka keskmisest väiksem karistus piisav mõjutamaks Aivar Annokit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
27. Kohtu hinnangul ei tule Aivar Annokile karistusena kõne alla rahaline karistus arvestades tema isikut ja teisi rahalisi kohustusi. Aivar Annok on töövõimetuspensionär. Süüdistataval on varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mistõttu rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi kohustuste täitmise ebareaalseks.
28. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Aivar Annokile tuleb mõista KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust, mida tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks kujuneb seega 2 kuud vangistust. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, teisi kuriteo asjaolusid ning Aivar Annoki isikut, on põhjendatud jätta vangistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata kui Aivar Annok ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Sellise karistusega on võimalik suunata isikut edaspidiselt seadusekuulekale käitumisele. V Tsiviilhagi 29.

§ 310

lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

1. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 7
2. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
3. Kannatanu XXX esitas selles kriminaalasjas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 455,04 eurot. Esitatud tsiviilhagi kohaselt koosneb varaline kahju välisukse maksumusest, milleks on 455,04 eurot. Aivar Annok lõi metallist esemega korduvalt vastu korteri välisust, mille tagajärjel tekkisid välisuksele värvikahjustused ja süvendid ning seetõttu tuli uks välja vahetada (tl 113).
4. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
5. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on tõendamist leidnud, et 11.11.2021.a kella 02:30 paiku xxx välisukse taga süüdistatav Aivar Annok ähvardas kannatanut XXX tapmisega ning lõi enda käes olnud metallist esemega korduvalt vastu kannatanu XXX korteri välisust, millisest tegevusest jäid korteri välisuksele värvikahjustused ja süvendid. Varaline kahju tuleneb ukse lõhkumisest. Kannatanu pidi ostma uue ukse. Kannatanu XXX on esitanud ukse maksumuse kohta ka arve (tl 116). Decora AS Tartu kaupluse arve nr 26437491 kuupäevaga 19.11.2021 on esitatud XXX kauba metallist uks Buldoors eest summas 455,04 eurot. Kohus leiab, et esitatud tõendid on piisavad varalise kahju hüvitamiseks summas 455,04 eurot.
6. Kuna käesoleva otsusega on tõendamist leidnud, et Aivar Annok tekitas metallist esemega lüües XXX korteri välisuksele kahjustused, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest. Kui Aivar Annok ei oleks kannatanut ähvardama läinud ning selle käigus metallist esemega vastu ust peksnud, ei oleks kahju tekkinud. Seega kuulub uue ukse maksumus süüdistatava poolt kannatanule hüvitamisele.
7. Süüdistusakti kohtusse saatmis hetkeks oli kannatanu 455,04 euro suurusest tsiviilhagist Aivar Annok tasunud 140 eurot. Kohtuistungil prokuratuuri poolt esitatud pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on alates 28.05.2024 tehtud kannatanule XXX ülekandeid summas 20 eurot 06.06.2024, 08.07.2024, 09.07.2024, 05.08.2024 ja 07.08.2024, so kokku 100 euro ulatuses. Seega on süüdistatav kokku tasunud kannatanule 240 eurot, millises ulatuses jätab kohus kannatanu nõude seoses tasumisega rahuldamata. Tasumata on veel 215,04 eurot, millises ulatuses kohus nõude rahuldab ja mõistab süüdistatavalt välja. VI Kriminaalmenetluse kulud 37.

§ 306lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kar

S § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 8 38.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus ja kohtus on Aivar Annoki kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 321,82 eurot. Kaitsja Marina Valge tasu on 97,20 eurot (tl 83-84), millest 45 eurot on Aivar Annok juba tasunud (tl 152), seega tasumata on 52,20 eurot; 115,90 eurot (tl 162-164) ja 153,72 eurot kohtumenetluses.

§ 175

lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tegemise kulu summas 1140 eurot (tl 90-102). Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1230 eurot. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 2691,82 eurot (1230+1140 +321,82 = 2691,82). 39.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et Aivar Annokile käib menetluskulude korraga ning sellises ulatuses tasumine ilmselt üle jõu, arvestades menetluskulude suurust, seda et isik ei tööta, on xxx ning tal tuleb tasuda ka tsiviilhagi. Kohtu hinnangul, arvestades isiku varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus jätab 70% menetluskuludest ehk 1884,27 eurot riigi kanda ning ülejäänu, so 807,55 eurot mõistetakse välja süüdistatavalt. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata

§ 180

lg 3 alusel, et isikult väljamõistetud vähendatud menetluskulud kogusummas 807,55 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 9