Obsah (9)

§ 47§ 49§ 46§ 45§ 2§ 44§ 54§ 18§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Raina Pärn Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024 kell 14.40, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-5259 Tsiviilasi E-R.H. maksejõuetusavaldus pankroti v

§ 47lg 1, 2).

14. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

2

1. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. E-R.H. (avaldaja, võlgnik) esitas 2.04.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on E-R.H. vallaline ja kaks ülalpeetavat, xxxxxxxxxxx sündinud poeg ja xxxxxxxxxxx sündinud tütar, kes elavad isa juures. Lapsed käivad koolivaheaegadel ja nädalavahetustel ema juures. Varsti sünnib perre kolmas laps. Võlgniku kuludeks on eluasemekulud 00 eurot, toidukulud 250 eurot, kulutused riietusele ja jalanõudele 30 eurot, transpordikulud 100 eurot, sidekulud 25 eurot, elatis lastele 200 eurot ja tervishoiu-ja hügieenikulud 30 eurot, kokku 635 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt ca 720 eurot. Esitatud varanimekirja kohaselt võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega transpordivahendeid. Võlgniku nimel on äriühing Xxxxxxxxxxx OY (xxxxxxxxxxx), firmal puuduvad igasugused tulu/kulud. Võlgnikul on kohustusi kahekümne ühe võlausaldaja ees (Era Liising Inkassoteenused OÜ, 6 nõuet Aktiva Finance Group OÜ, Degita Väli, 3 nõuet Politsei-ja Piirivalveamet, K.K., PlusPlus Capital AS, OK Incure OÜ, R.V., A.K., 2 nõuet If P&C Insurance AS, DirectMarketing OÜ ja J.J.), kogusummas vähemalt 37 041,70 eurot.
3. Kohus võttis 5.04.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku.
4. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 13.05.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja koos lisadega ning usaldusisiku tasu taotluse. Kokkuvõtlikult leidis usaldusisik, et võlgnik E-R.H. suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise Seda järgmistel põhjendustel. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kahekümne võlausaldaja ees kokku 43 930,09 eurot (sh põhiosa võlg 42 112,47 eurot ja kõrvalnõuded 1 817,62 eurot). Teadaolevalt on kõik nõuded muutunud sissenõutavaks. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted, inkassoettevõtted, kohtutäiturid ja füüsilised isikud. Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara ning tema sissetulek koosneb on töövõimetoetusest 320 eurot kuus ja maikuu lõpus sünnib kolmas laps. Võlgnik omab arvelduskontot Swedbank AS-s, Coop Bank AS-s, SEB Pank AS-is ja LHV Pank AS-s. Võlgnikul on osaliselt töövõimetu, võlgnikule on määratud osaline töövõime vähenemine seoses tervise ja vaimsete probleemidega. Lähiajal peaks võlgniku perre sündima kolmas laps (eelduslik tähtaeg 20.05.2024). Tööleminekut raskendab peatselt perre sündiv kolmas laps. Võlgnik ise on positiivselt meelestatud ning võimalusel plaanib suvekuudel teha külalistemajades koristustöid. 3 Võlgnik omab arvelduskontot SEB Pank AS-is, mille saldo 18.04.2024 seisuga 1,67 eurot, arveldusarve Coop Bank AS-is, millel puuduvad tehingud viimasel kolmel aastal, arvelduskonti LHV Pank AS-is, mille saldo16.04.2024 seisuga 0,00 eurot, kuid on kaardi kuutasu võlgnevus 3,00 eurot, arveldusarve Swedbank AS-is, mille saldo 16.04.2024 seisuga -5,38 eurot ja kontole on arvestatud viivis 15,41 eurot. Maksu-ja Tolliameti andmetel 2021.aastal oli sissetulek 4861,61 eurot, 2022.aastal 4374,77 eurot ja
5. aastal 3145,92 eurot. E-R.H. suhtes on nõuete sissenõudmiseks algatatud vähemalt kuusteist täiteasja – xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Võlgnikul teadaolevalt igasugune väärtust omav vara puudub. Samuti puudub tal töökoht ja sissetulek, mille arvelt kohustusi täita. Maikuu II pooles sünnib tal kolmas laps. Võlgniku nimele on avatud Luminor II samba pensionifond väärtusega 5654 eurot, millele ei ole pankrotimenetluses lubatud sissenõuet pöörata. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. E-R.H. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on maksevõimet ületavate laenude võtmine ja laenusummade paigutamine leibkonna eluaseme jm vajaduste katteks selliselt, et pärast lahkuminekut puudus õiguslik alus elukaaslasega laenude jagamise ja/või hüvitiste nõudmiseks. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2019 aasta teises pooles, kui tekkisid laenuvõlad, mida võlausaldajad hakkasid kohtu kaudu sisse nõudma.
6. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 15.05.2024 kohtuistungil. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus leiab, et võlgniku E-R.H. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 43 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

1. E-R.H. on seisukohal, et ta on maksejõuetu. Samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Kohus, hinnates asjas kogutud teavet, on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 43 930,09 euro ulatuses, millised on täielikult muutunud sissenõutavaks. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja kohustusi, on ilmne, et tal puuduvad piisavad vahendid igapäevaste kulutuste ja kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu ja seda püsivalt (alates aastast 2019). Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et E-R.H. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on maksevõimet ületavate laenude võtmine, mille eest vastutab E-R.H. ise (kuigi osa laene on võetud perekonna huvides). 4
2. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
3. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks E-R.H. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

1. Kohus kuulutab võlgniku E-R.H. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduri ja võlgnikuga kooskõlastanud.
2. Kohtu hinnangul ei esine

§ 45

lg-s 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks.

§ 46

lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku (

§ 46lg 1).

12.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, aga hiljemalt 16.05.

2. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: - Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

- Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). - Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

- Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). - Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu 5 korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud 14.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 12,5 tundi, mis arvestusega 130 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1982,50 eurot. Kuna võlgnikul puudub sissetulek, palub usaldusisik palub tasuks määrata 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot ning hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt välja toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ning põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Pärnu Pinker Albert (registrikood 10356838) käibemaksukohustuslane (number EE100096914). Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Pärnu Pinker Albert on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest.

§ 54

lg 9 alusel tuleb summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Pärnu Pinker Albert. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 7