1-06-3689\4

(05230101366)Kohtunik Külli Iisop Rahvakohtunikud Lea Raidmaa ja Tuulike Seljamaa Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Tõlk Nadežda Paukson Kriminaalasi B.B süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses Prokurör Lea Pähkel Süüdistatav B.B - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXXXXX; õppis Tallinna Transpordikooli II kursusel; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud kolmel korral rahatrahvidega; tõkend – vahi all pidamine (kahtlustatavana kinni peetud 24.09.05.a. ja paigutatud sundkorras raviasutusse; vahistatud 14.10.05.a.) Kaitsja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada B.B KarS § 113 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ning vangistuse alguseks lugeda
2. september 2005.a. 2
3. Välja mõista B.B-lt seoses kannatanu matusekuludega 23 209 (kakskümmend kolm tuhat kakssada üheksa) krooni V H kasuks.
4. Välja mõista B.B-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. joobeseisundi tuvastamise ja ekspertiisitasud 43 394,40 kr (nelikümmend kolm tuhat kolmsada üheksakümmend neli krooni ja 40 senti), määratud kaitsjale makstav tasu 28 886,40 (kakskümmend kaheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kuus krooni ja 40 senti) ja sundraha 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni.
5. Asitõendid: 1) verekahtlase määrdumisega riided, noad ja terad – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 2) B.B-lt leitud kiri eraldi ümbrikus ja väljaprinditud pildid ja foto eraldi ümbrikus - jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (vahi all viibival B.B aga päevast, mil talle on vanglas kätte antud tõlgitud kohtuotsuse ärakiri). SÜÜDISTUS. B.B
6. septembril 2005.a. kella 03.00 paiku Harjumaal Keila vallas Kulna külas Jaagu talus, viibides puhkebaasi „Jaagu Puhkemajad“ hoovis, pani toime V K tapmise, s.o. lõi tahtlikult kannatanule 5 noalööki kaela, selja ja jäsemete piirkonda, tekitades eluohtliku rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool kaela alaosal koos parempoolse õlavarrepeaveeni ja parema kopsu ülasagara vigastusega ning rinnakelme ja roietevaheliste lihaste vigastustega abaluujoonel V roidevahemiku kõrgusel. Selle tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mis põhjustas V H surma sündmuskohal. Sellega pani B.B toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tapmise. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Süüdistatav B.B tunnistas end kohtuistungil süüdi V H tahtlikus tapmises. Väitis, et tundis enne noaga löömist kannatanu vastu viha; oli murtud eelnevast jutuajamisest V ja kriitikast enda suhtes; lüües seisis kannatanu poole näoga, vaatas talle silma, lõi mitmel korral ja hooga kodust kaasavõetud pussnoaga; löögid olid suunatud kannatanu keha ülemisse ossa. V kukkus maha ja tema ise lahkus sündmuskohalt, kuhu mõni aeg hiljem vabatahtlikult tagasi tuli. Tema kaitsja J. Benevolenskaja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Süüdlase käitumise põhjuseks pidas ta vastamata tundeid, sest B.B oli kannatanusse pikka aega ja sügavalt armunud. Kohus leiab, et B.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule tõendamist leidnud: 3 - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelitega, millest nähtub, et V. H torkelõikehaavadega surnukeha lebas Jaagu talus 4 meetri kaugusel puhkebaasi külalistemaja välisuksest (I kd. tl. 2 – 9); - kohtuarsti-eksperdi Ann Viitso arvamusega selle kohta, et V. H surma põhjuseks oli paremasse rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool kaela alaosas koos parempoolse õlavarre-peaveeni ja parema kopsu ülasagara vigastusega ning rinnakelme ja roietevaheliste lihaste vigastusega (haavakanal suunaga eest ülevalt taha alla paremale); vigastuse tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ; selline tervisekahjustus oli eluohtlik. Lisaks sellele tuvastati laibal teised terava vägivallaga tekitatud vigastused: vasakut õlavart läbistav torke-lõikehaav; torke-lõikehaav vasaku reie välisküljel; pehmetesse kudedesse tungivad torke-lõikehaavad seljal (2 haava), lõikehaav ja nahamarrastused vasakul küünarvarrel. Ekspert pidas võimalikuks, et vigastused vasakul ülajäsemel ja reiel on saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse suunatud löökide pareerimisel. Samuti tuvastati laibal nahamarrastused paremal pool seljal ja nahaalused verevalumid parema küünarliigese piirkonnas, mis on tekitatud tömbi vägivalla toimel. Kõik loetletud vigastused eksperdi arvamuse kohaselt olid elupuhused, tekitatud lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Peale vigastuste tekitamist võis kannatanu lühikest aega elada ja aktiivselt tegutseda, kuid see ajavahemik on hinnatav minutitega (I kd. tl. 11 - 30); - B.B läbivaatuse protokollist nähtub, et tema jope külgtaskust leiti musta pastapliiatsiga ruudulisele paberile kirjutatud kiri; pükste vasakpoolsest taskust leiti musta käepidemega nuga verekahtlase määrdumisega noa teral, samast taskust leiti ka liblik-nuga; pükste parempoolses taskus oli liigend-nuga, neli tera (vaibalõikamise noa terad) verekahtlaste määrdumistega. B.B vasakul käsivarrel oli side, mille kohta seletas, et on ise ennast lõiganud (II kd tl. 181 – 182); -kohtuarsti S. Männikuse arvamuse kohaselt esinesid B.B vasakul küünarvarrel pindmised lõikehaavad, naha ja naha aluskoe turse, mis võisid olla tekitatud vähemalt kaheksast lõikest teravaservalise lõikeesemega (II kd. tl. 185-190); - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt kinnitab, et pärast kinnipidamist, 24.09.05.a. esines B.B kannabinoolide tarvitamise tunnuseid; alkoholijoovet ei tuvastatud, kuigi ta ise on arstile kinnitanud, et eelnenud õhtul jõi ta viina (II kd. tl. 172); -DNA ekspertiisi käigus ekspert K. Sinivee arvamusest lähtudes on kindlaks tehtud, et B.B-lt äravõetud teradelt ja tema riietelt leiti tema enda verd; pussnoa (jahinoa) teralt leiti verd, mis pärines V. H (I kd. tl. 34-35); -B.B-lt ära võetud nelja tera ja 3 nuga on üksikasjalikult kirjeldatud asitõendite vaatlusprotokollis, millele on lisatud ka fototabelid (I kd. tl. 220 - 225). Protokollist nähtub, et pussnoa (jahinoa), millega tapeti kannatanu, tera pikkus on 137 mm, maksimaalne laius 25 mm. Kohus leiab, et kolme noa ja nelja teraga varustatud B.B ei läinud kursuseõhtule mitte lõbusalt aega viitma, vaid oma varem kavandatud plaane vajalikul hetkel täide viima. Paljasõnalised on tema ütlused, et eesmärgiks oli tal oma suhete parandamine kursusekaaslastega. 4 - tunnistajate L B, T R, A G ja V Š ütlustega, kes kursusekaaslastena puhkebaasis peol viibisid ja kirjeldasid B.B kummalist käitumist: B.B jõi üksinda viina ja mängis laua taga noaga; kuulas pleieri kõrvaklapid peas omaette muusikat, teistega ei suhelnud, vahetas vaid mõne sõna; lamas, vehkis kätega; öösel lõikas endal vasakut kätt, kust tuli ohtralt verd. Nuga oli ta ka varem koolis kaasas kandnud, omal kätt lõikunud ja sidet kandnud. Kuna arvati, et oma kätt lõikus ta V pärast või tema tähelepanu võitmiseks, läks viimane B.B-ga rääkima. Algul rääkisid nad kahekesi sauna eesruumis, kus teised kursusekaaslased olid B.B kätt sidunud ja särki verest puhtaks pesnud; hiljem jätkus vestlus õues. V püüdis B.B-le midagi selgeks teha. Seejärel oli kuulda V kolme karjatust ning kui teised kohale jooksid, lamas V selili maas. T. R küsimuse peale: mis juhtus? - jõudis V vaid vastata „ tema … mind noaga“. B.B oli minema jooksnud. Õues toimunud jutuajamisest oli L. B neist möödudes kuulnud vaid seda, et V oli B.B soovitanud ravile minna. A. G väitis kohtus, et V kartis B.B juba pikemat aega ning nähes, et viimane kursusepeole kaasa tuleb, läks tujust ära. Puhkebaasis palusid nad V, et keegi kursusevendadest nende toas ööbiks. R lubas nende toas ööbida ja nad rahunesid maha. Juba eelmisel õppeaastal oli B.B V koolis üksisilmi vahtinud, teda pidevalt fotografeerinud, jälginud iga sammu, sundinud internetis suhtlema ähvardusel, et teeb endaga midagi või tapab V ära, kui viimane ICQ-s temaga ühendust ei võta; väitnud, et on armunud. Lõikus endal kätt ja käis koolis sidemega vasaku käe ümber. Korduvalt oli V talle internetis vastanud, et talle ei meeldi B.B ise ega ka tema käitumine ja maneerid. Veel saatis B.B V enda kirjutatud ebanormaalseid jutukesi. Kuna jutustuses „Neljas tee“ oli otseseid ähvardusi, viiteid tapmisele, pöördus V ema politseisse. B.B kirjutas selle peale mingi paberi, kus lubas V mitte enam tülitada. Koolis ta enam V ei jälginud ning viimane lootis, et asjad saavad korda. -kannatanu esindaja V H (V ema) ütluste kohaselt oli B.B tema tütre grupivend Tallinna Transpordikoolis; väitis end V armunud olevat ning psühholoogiliselt ahistas ja terroriseeris tema tütart 2005.a. märtsist. Koolis ta V ei suhelnud, ainult jälgis teda, käis varjuna järel, pildistas iga ta sammu; võttis ühendust internetis, saatis talle lugemiseks oma ulmelisi ja eriskummalisi jutukesi, mis ei väljendanud armastust, vaid jätsid ebameeldiva tunde, hirmutasid ning hiljem olid täis ähvardusi. Koolis kandis ta nuga kaasas, käis lõigatudkinniseotud käega ning ähvardas V, et kui viimane interneti vahendusel temaga ei suhtle, lõikab ta ennast jälle või kahjustab Valeriat ja tema lähedasi. Tütar oli sellest tõsiselt häiritud ja hirmutatud. Enne politseisse pöördumist (16.05.05.a.) rääkis ta B.B sugulastega; poolvend (kellega koos B.B elas ning kes töötas õpetajana samas koolis) ja ema ei näinud aga poisi käitumises midagi halba. Politseis kriminaalasja ei algatatud, kuid B.B-ga viidi läbi vestlus, ta suunati psühholoogi vastuvõtule ning ta andis allkirja, et jätab V rahule ja vend lubas ta suveks tööle rakendada. Suvel tütar B.B-ga kokku ei puutunud ning nägi teda koolis alles 4 päeva enne kursuse väljasõitu, mistõttu ei osanud teda enam eriti karta. Kannatanu esindaja leiab, et B.B käitumine V suhtes ei olnud spontaanne, vaid ette läbi mõeldud käitumine, korduvaid tapmisähvardusi sisaldasid tema kirjutised juba kevadel ning peoõhtul tekkis võimalus oma kavatsused ellu viia. Kohtu arvates ei ole kannatanu esindaja järeldused alusetud ega ütlused paljasõnalised, sest asja materjalide juurde on võetud avaldus politseile 16.05.05.a. ja kogutud seletused (I kd. tl. 141-154); B.B poolt saadetud kirjutis „Neljas tee“ ( I kd. tl. 155 -185; tõlge sellest 186- 5 218), milles juba aprillis-mais 2005.a. sisalduvad väljendid: „tuleb tappa ta ja kõik“; „tal pole fataalselt vedanud“, „kunagi lapsepõlves õppisin selgeks, kuidas ja kust on vaja lüüa…, et oleks kindla peale tehtud“; „surm tundub minu jaoks kõrgeima autasuna elus“ jne). -Infotehnoloogia ekspertiisi käigus on välja selgitatud, et B.B suhtles kannatanuga interneti teel, ICQ portaalis; hoidis ja töötles pilte V oma arvutis (I kd. tl. 39 – 42 ja lisad tl. 44-138); - B.B-lt kinnipidamisel äravõetud kiri, mis tema enda sõnade kohaselt on kirjutatud 14 tundi enne tapmist, on täis viha ja kättemaksusoovi (tl. I kd. tl 226-228). Selles sisalduvad väljendid nagu „viha täidab mind pilgeni“, „oma elu viimastel minutitel peab ta aru saama…, lõppu ei saa muuta“, „vihkan isegi õhku, mida ta hingab“, „peamine on üks, surm tabab teda“. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et B.B süü kannatanu tapmises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 113 järgi. Kohtul ei ole mingeid kahtlusi teo toimepanemise ajas, kohas, viisis. Kannatanu surmaga saabus tagajärg, mida teo täideviija - B.B oli soovinud ja ette kavandanud, enda jaoks läbi mõelnud. Tahtluse vormiks oli kavatsetus. Oma viimases jutuajamises V sai B.B aru, et V enam ei karda teda, ta ei ole enam manipuleeritav ja hirmutatav, et ka enesevigastused ei pane V talle kaasa tundma ja kontakte jätkama ning ta tegi teoks selle, mida oli varem lubanud ja kavandanud. Antud kriminaalasjas ei esine õigusevastasust välistavaid asjaolusid. B.B näol on tegemist süüvõimelise isikuga ning puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. Ekspertide arvamuse kohaselt ei esinenud B.B ööl vastu 24.09.2005.a. psüühikahäireid, mis oleksid tal takistanud või piiranud ümbruse ning oma tegude iseloomu, s.h. nende keelatuse mõistmist ja oma käitumise juhtimist ( II kd. tl. 206 – 215). Tal ei esinenud individuaal-psühholoogilisi iseärasusi, ealisi, arengulisi, emotsionaal-tahtelisi või sotsiaalse keskkonna poolt tingitud psüühilisi iseärasusi, mis piiraksid tema võimet oma tegude iseloomust arusaamiseks, tagajärgede hindamiseks ja oma tegude juhtimiseks kooskõlas reaalsete väliste stiimulite ja oma lähemate ja kaugemate eesmärkidega. Oma psüühilise seisundi poolest on B.B võimeline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Põhjendatud on kannatanu esindaja tsiviilhagi seoses tütre matuste korraldamisega ning hagile summas 28 209 krooni, millest enne kohtuistungit on hüvitatud 5 000 krooni, süüdistatav ega tema kaitsja vastuväiteid ei esitanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus B.B süüst. Ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, tahtlikult võtnud elu noorelt inimeselt, oma sõbralikult ja heatahtlikult kursuseõelt, pere ainsalt lapselt, lähtudes vaid omaenda egoistlikest tunnetest ja solvumisest, pimestatuna vihast ja kättemaksusoovist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust ning kahjude osalist hüvitamist, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 6 Kui tapmise eest näeb seadusandja karistusena ette vangistuse 6 kuni 15 aastat, siis B.B puhul, kes tapmise pani toime alaealisena, ei või KarS § 45 lg 2 alusel vangistust mõista üle 10 aasta. Kohus arvestab teo toimepanemise tehiolusid ja ka süüdlase isikut, kes on varem kriminaalkorras karistamata, tema karistust kergendavaid asjaolusid ja peab põhjendatuks karistada B.B 9-aastase vangistusega. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 1 alusel 2,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 306, 311 –
7. Kohtunik Rahvakohtunikud