Toimik nr 1-06-3689 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.mail 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-06-3689 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Prokuröri abi Kristiina erte Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.S-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.mail 2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu U.S , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta U.S vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.S on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.09.2006 kohtuotsusega KarS § 113 järgi ning karistati vangistusega 9 aastat. Karistuse kandmise algus 24.09.2005 ja lõpp 23.09.2014. 1
(4)U.S andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 110). Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 24.03.2010. Kinnipidamisasutusest U.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud, omab 1 kehtivat karistust. Vabanedes asub elama ema juurde aadressile xxx. Vanglas lõpetas 12 klassi kuldmedaliga. Tallinna Vanglas lõpetas rastergraafika ja HTML kursused. Hetkel käib autokoolis ja õpib TTÜ Virumaa Kolledžis. Valdab riigikeelt suhtlustasandil. Alates 08.06.2009 töötab poole kohaga abitöölisena vangla raamatukogus. Kinnipeetava sõnul jõi ta alkoholi enne kuriteo sooritamist nelja kuu vältel iga päev. Alkoholi jõi, et reaalsusest ja ja probleemidest eemale saada, tegelikult alkohol ei meeldinud talle. On proovinud kanepit ja hashishit. Sooritatud kuriteos tunnistab oma süüd ning kahetseb. Ametnike suhtes on positiivse hoiakuga. Isik on osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine, Toimetulekuõpe. Varem ei ole kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab isikuvastase süüteo eest. Viru Vangla toetab U.S-i enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik toetab U.S-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist vastavalt KarS § 76, rakendades KarS § 75-s ettenähtud sätteid. Otstarbekas on vastavalt KarS § 75´lg 1 ja lg 3 aluutada U.S elektroonilisele järelevalvele pikkusega 9 kuud. U.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Ta sooviks edasi õppida, vajadusel aga valmis tööle minema ja omandada kutset. Isikutunnistas on tal vormistatud paar nädalat tagasi. Kaitsja toetab kaitsealust. Süüdimõistetu käitumine vanglas on hea, Kõik distsiplinaarkaristused on kustunud. Kuriteo toimepanemisel oli U.S alaealine. Prokurör ei toeta süüdimõistetu vabanemist enne tähtaega. Vaatamata sellele, et isikul on kindel elukoht ja lähedaste toetus, ei pea prokurör tema vabastamist enne tähtaega elektrioonilise valvega põhjendatuks. Süüdimõistetu pani toime esimese astme raske isikuvastase kuriteo, millega kaasnes inimese surm. Kuriteo toimepanemise asjaolud on sellised, et isiku vabastamine ajal, kui karistusajast on ära kantud vaevalt poole, oleks kannatanu suhtes ilmselt ja rängalt ebaõiglane tegu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et U.S tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud ja on ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.S-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 mõttes kõigepealt võetakse isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku varasemat elukäiku ja 2
(4)tema käitumist vangistuse ajal. Isiku võimalused vabaduses ( elukoha omamine, lähedaste toetus ja isiku tugev soov pääseda vabadusse) ei ole niivõrd määratleva tähendusega. Süüdimõistetu on esimest korda kohtulikult karistatud. U.S kannab 9-aastast vanglakaristust esimese astme raske isikuvastase kuriteo- tapmise eest. Harju Maakohtu 15.09.2006 kohtuotsusest (lk 15-20) on näha, et tegu ei olnud spontaanne, vaid ette läbi mõeldud käitumine. Tema kirjutised kannatanule sisaldasid juba varem viha, kättemaksusoovi, tapmisähvardusi. Olles varustatud kolme noa ja nelja teraga läks ta kursuseõhtule, et oma varem kavandatud plaane täide viia. Tundes viha kannatanu vastu lõi teda tahtlikult kaasavõetud pussnoaga 5 korral kaela, selja ja jäsemete piirkonda. Kohtuotsuses on analüüsitud tapetud tüdruku ema ütlusi, mikllest nähtuv, et pere pöördus ka politseisse, et lõpetada tüdruku ahistamist U.S-i poolt. Politsei piirdus vestlusega. U.S oli suunatud psühholoogo juurde. U.S-i sululased aga ei näinud toimunus ( ahistamises ja ähvardamises midagi imelikku või ohustavat). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3) on näha, et U.S on väärteokorras aastatel 2003-2004 3 korral karistatud Tubakaseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. See näitab, et U.S-i käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse jooksul 6 korral karistatud distsiplinaarkorras, nendest 4 korral on karistuse liigiks valitud kartser. Viimati karistati teda 10.03.2009 noomitusega kambris keelatud esemete hoidmise eest. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vangistatu käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus ( Riigikohtu lahend 3-1-196-06, p 8.1). Positiivseks tuleb tunnistada, et isik vangistuse ajal lõpetas 12 klassi kuldmedaliga. Tallinna Vanglas lõpetas rastergraafika ja HTML kursused. Hetkel käib autokoolis ning õpib TTÜ Virumaa Kolledžis Karjera projektis. Samuti on osales sotsiaalprogrammides Viha juhtimine (tunnistus isiklikus toimikus) ja Toimetulekuõpe. Alates 08.06.2009 töötab Viru Vanglas majandustöödel, raamatukogu abitöölisena. Kinnipeetava sõnul isikutunnistus on kätte saadud paar nädalat tagasi. Kriminaalhooldusametniku teatel võib süüdimõistetu peale võimalikku vabanemist asuda elama ema, T U juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel on elukoht kontrollitud, süüdimõistetu ema, T U on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 7). Vabanedes ei ole U.S kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal pikaajaline töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema on nõus teda toetama materiaalselt. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samas on tal tasumata rahalisi nõudeid 99000 krooni, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades U.S-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja selle raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus vastab kaitsja märkusele süüdimõistetu alaealisuse kohta, et kuriteo toimepanemise ajal oli kannatanu ka alaealine tüdruk, mis näitab kuriteo küünilisuse taset. Karistusajast on ära kantud 4,5 aastat, veidi üle poole. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema vabastamisel saaks kannatanu pere õiglustunne ilmselt kahjustatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske ja küünilise kuriteo asjaolusid. 3
(4)Isikul oli ka kuriteo toimepanemise ajal kindel elukoht ema juures, perekonna tugi, kuid see ei takistanud U.S kuritegu toime panna. Karistuseaja lõpuni on jäänud veel üle nelja aasta, mis on vägagi pikk aeg. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu U.S-i temale Harju Maakohtu 15.09.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)