Toimik nr 1-06-3689 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-06-3689 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.10.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu J.R , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta J.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.R on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.09.2006 kohtuotsusega KarS § 113 järgi ning karistati vangistusega 9 aastat. Karistuse kandmise algus 24.09.2005 ja lõpp 23.09.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.09.2011. Kinnipidamisasutusest J.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav osales 2010 aastal kahel korral psühholoogilisel nõustamisel. Kinnipeetav õpib xxx Karjera projektis-õppimisvõimalus mitteeestalstele tehnika- ja tehnoloogia valdkonnas. Isik läbis Convictuse tugugrupi töö, mis käsitleb 1
(4)sõltuvusainete kuritarvitamisest tingitud probleeme. Samuti on läbinud puidutöö kursuse 160 h. Vabanemisel asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressil xxx. Isik lõpetas vanglas 12. klassi kuldmedaliga. Riigikeelt valdab suhtlustasandil. Kinnipeetav omab tasumata hagisid 5152,80 euro ulatuses. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Vanglas töötab alates 07.07.2010 köögitöölisena ning alates 06.07.2011 osaleb Puutöö kursusel xxx juhendamisel. Vabanemisfondis 834,8 eurot. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetaval oli vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega. Eesmärkide saavutamiseks võib kasutada ebaefektiivseid strateegiaid ega arvesta teiste inimeste tunnetega. Süüdimõistetu on ohtlik ühiskonnas. Oht on tõenäolisem juhul, kui kinnipeetava tunnetele ei vastata ta solvub ning temasse on kogunenud pikema aja vältel tugev vihatunne. Riski võib suurendada alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamine. Vangla toetab kinipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vangistusest vabanedes elama oma vanemate juurde aadressile xxx. Korter on 2-toaline, rahuldavas korras. Korteris elab praegu kinnipeetava ema. Ema on nõus poega materiaalselt toetama. Kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökohta ei ole. J.R-i käitumist vabaduses võivad mõjutada alkoholi kuritarvitamine vabaduses, toimepandud raske isikuvastane kuritegu, töökoht vabaduses puudub, pikk karistusaeg, kriminaalkorras karistatud tuttavad. J.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör on arvamusel, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Isik on süüdi tunnistatud raskes isikuvastases kuriteos. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud. J.R kannab 9-aastast vanglakaristust I astme raske isikuvastase kuriteo- tapmise eest. Harju Maakohtu 15.09.2006 kohtuotsusest (lk 15-20) on näha, et tegu ei olnud spontaanne, vaid ette läbi mõeldud käitumine. Tema kirjutised kannatanule sisaldasid juba varem viha, kättemaksusoovi, tapmisähvardusi. Olles varustatud kolme noa ja nelja teraga läks ta kursuseõhtule, et oma varem kavandatud plaane täide viia. Tundes viha kannatanu vastu lõi teda tahtlikult kaasavõetud pussnoaga 5 korral kaela, selja ja jäsemete piirkonda. Kohtuotsuses on analüüsitud tapetud tüdruku ema ütlusi, millest nähtub, et pere pöördus ka politseisse, et lõpetada tüdruku ahistamist J.R-i poolt. Politsei piirdus vestlusega. J.R oli suunatud psühholoogi juurde. J.R-i sugulased aga ei näinud toimunus ( ahistamises ja ähvardamises midagi imelikku või ohustavat). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3) on näha, et J.R on väärteokorras aastatel 2003-2004 3 korral karistatud Tubakaseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. See näitab, et J.R-i käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. 2
(4)Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud kahte distsiplinaarkaristust. Ühe distsiplinaarkaristuse määratud 20.05.2011 kohta isiklikus toimikus andmed puuduvad. Samas isiklikust toimikust nähtub, et isikut on vangistuse ajal 7 korral karistatud distsiplinaarkorras, viimane karistus augustis
- Karistused on käesolevaks ajaks kõik kustunud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osales 2010 aastal kahel korral psühholoogilisel nõustamisel, õpib TTÜ Virumaa Kolledzis Karjera projektis-õppimisvõimalus mitte-eestlastele tehnika- ja tehnoloogia valdkonnas, läbis Convictuse tugugrupi töö, mis käsitleb sõltuvusainete kuritarvitamisest tingitud probleeme. Samuti on läbinud puidutöö kursuse 160 h. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 10.03.
- Vabanedes on J.R kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx. Korter on 2toaline ja käesoleval ajal elab seal kinnipeetava ema. Ema on nõus poega ka materiaalselt toetama. Perekonna majanduslik seisund on rahuldav. Kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökoht ja iseseisev sissetulek puudub. Arvestades J.R-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust ( raske I astme isikuvastane kuritegu, ettekavatsetud tapmine), tema käitumist vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised) ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Asjaolu, et viimase aasta jooksul on süüdmõistetu käitumine ilmselt paremuse poole muutunud ei tähenda veel, et positiivsed hoiakud on tema ellu lõplikult juurdunud. Tema toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et süüdimõistetul võib vallanduda agressioon kui tema tunnetele ei vastata. Kohus leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on sellest vaatenurgast üsna suur. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema vabastamisel saaks kannatanu pere õiglustunne ilmselt kahjustatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske ja küünilise kuriteo asjaolusid. Isikul oli ka kuriteo toimepanemise ajal kindel elukoht vanemate juures, õppis xxxa xxx, perekonna tugi, kuid see ei takistanud kuidagi J.R kuritegu toime panemast. Karistuseaja lõpuni on jäänud veel ligi 3 aastat, mis on vägagi pikk aeg. Kohtul ei ole veendumust, et seadusekuuleka elu põhimõtted on süüdimõistetu väärtushinnangutesse piisavalt juurdunud. Veel
- aastal on teda distsiplinaarkorras karistatud keelatud esemete omamise eest- tööle minnes aluspükstes oli ümbrik mille sees oli lahtine tubakas ja tikud. Süüdimõistetu pani toime tapmise raskendavatel asjaoludel, mille toimepanemise asjaolud on kohtuotsuses toodud. Sellise kuriteo toimepannud isiku vabastamine kui karistusaja lõpuni on veel 1 kuu vähem kui 3 aastat, ei vastaks ühiskonna ootustele. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu J.R-i temale Harju Maakohtu 15.09.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 08.11.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)