Kohustada S.S täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 p 21, 4, 8, 9 alusel määrata S.S-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) läbida sotsiaalprogramm; 4) alluda elektroonilisele valvele 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seade keha külge kinnitamisest. Määrus S.S suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu S.S kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.S on Harju Maakohtu 05.03.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-185533 süüdi tunnistatud
lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
a otsusega nr 1-17-10929 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 11 kuud 29 päeva, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 29 päeva vangistust. S.S tunnistati süüdi ka
lg 2 p 4, 7, 9 järgi ja karistuseks mõisteti
lg 1 sätete kohaldamisel 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust
lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o vangistus 11 kuud ja 29 päeva, võrra, mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 22.03.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on S.S temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter kuulub kinnipeetava isale, kes on surnud. Pärimisega seotud toimingud on pooleli. Kinnipeetava tädi selgitas, et korter läheb jagamisele S.S ning tema vennatütre vahel. Vennatütrele määratud hooldaja käest on võetud kirjalik nõusolek selle kohta, et S.S võib korteris elada. Seega esinevad formaalsed alused S.S tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.S on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste süütegude toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu viiendat korda. Käesolevat karistust kannab S.S varavastaste kuritegude eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et üks kuritegu on pandud toime varasema kohtuotsusega (Harju Maakohtu 12.12.2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-17-10929) määratud katseajal. Kuriteod on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Õigusvastast käitumist on soodustanud pikaaegne sõltuvus narkootilistest ainetest, oskamatus probleemseid olukordi rahumeelselt lahendada ning riskiv ja hoolimatu elustiil. Vangla iseloomustuse esitamise ajaks ei olnud vangla süüdimõistetule veel individuaalset täitmiskava koostanud. Perioodil 19.10.2018-15.04.2019 oli ta Tallinna Vanglas hõivatud majandustöödel. Kohtuistungil avaldatu kohaselt läbib ta praegu Tartu Vanglas sotsiaalprogramme. Distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole. Vabanemise korral on S.S kindel elukoht ja töökoht. Lisaks on ta Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse teenuse järjekorras. Lähedasteks isikuteks peab süüdimõistetu oma tädi, vennatütart ning tema hooldajat. Tal on ka endal tütar, kuid lapse emaga ei suhtle ning tütre kasvatusest osa ei ole võtnud. Väidetavalt on suhted kriminaalse taustaga isikutega katkenud. 3
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks
lg 2 p 21 alusel määrata täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.
lg 2 p 8 alusel määrab kohus S.S-ile kohustuse läbida sotsiaalprogramm, kuna vanglas praegu läbitavad programmid võivad vabanemise tõttu pooleli jääda. Lisaks tuleb S.S
lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.