KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-6152 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla ja Heili Sepp Vaidlustatud kohtuo

§ 345lg 2 järgi; I.P süüdistus es Kar

S § 212 lg 1; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; Y OÜ süüdistuses KarS §

§ 345lg 2 järgi; Z.K süüdistus Kar

S § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ja § 212 lg 1 järgi; N.A süüdistus es KarS § 212 lg 1 järgi; Toomas Kordmaa süüdistuses KarS § 212 lg 1; § 209 lg 2 p 4 § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; C OÜ süüdistuses KarS § 209 lg 3; §

§ 345

lg 2 järgi Kokkuleppemenetluses Apellant Q OÜ kaitsja Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON

1. Apellatsioon rahuldada. Tühistada Harju Maakohtu
2. juuni 2020 otsus Q OÜ KarS § 209 lg 3, §

§ 34lg 2 järgi süüdi tunnistamise ning Q OÜ -le Kar

S § 63 lg 1 alusel 4000 euro suuruse rahalis karistuse mõistmise osas. 1 Muus osas jätta Harju Maakohtu

1. juuni 2020 otsus muutmata.
2. Määrata Q OÜ- le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest AB-le Mahlapuu & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 32,40 eurot. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud riigi õigusabi kulu riigi kanda. Määruse vaidlustamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kati Maitse -Pärkna edastas
4. juulil 2019 Harju Maakohtule kriminaalasja arutamiseks üldmenetluses süüdistusakti XX süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2, § 209 lg 2 p 1, 4 (enne 01.01.2015 K arS § 209 lg 2 p 1, 3) ja § 212 lg 1 järgi, Risto Järve süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4 (enne 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 1, 3), § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi, Q OÜ süüdistus KarS § 209 lg 3; §

§ 345lg 2 järgi, I.P süüdistuses Kar

S § 212 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi, Y OÜ süüdistuses KarS §

§ 345lg 2 järgi, Z.K süüdistuses Kar

S § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ja § 212 lg 1 järgi, N.A süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi, Toomas Kordmaa süüdistuses KarS § 212 lg 1; § 209 lg 2 p 4; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning C OÜ süüdistuses KarS § 209 lg 3; §

§ 345lg 2 järgi.

1. Harju Maakohus tegi
2. novembril 2019 määruse, millega andis süüdistatavad üldmenetluses kohtu alla.
3. juunil 2020 toimunud kohtuistungil esitas prokurör taotluse kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kõik süüdistatavad ja nende kaitsja toetasid taotlust. Kohus määras, et jätkab kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluses. Järgnevalt andis prokurör kriminaaltoimiku kohtule üle ja kandis ette kokkulepped. Kõik süüdistatavad, sh Q OÜ esindaja Risto Järv kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Sama tegid kaitsjad, sh Q OÜ kaitsja Madis Mahlapuu. Istungi lõpus teatas maakohus, et kohtuotsus kuulutatakse
4. juunil
5. 2
7. juunil 2020 kuulutas maakohus otsuse, millega tunnistas süüdistatavad vastavalt kokkulepetele neile esitatud süüdistuses süüdi ja mõistis neile kokkulepetes märgitud karistused. Q OÜ puhul lõpetas kohus osade kuriteoepisoodide osas kriminaalmenetluse kuritegude aegumise tõttu, osades aga tunnistas KarS § 209 lg 3, §

§ 345lg 2 järgi süüdi. Kohus mõistis Q OÜ-le

KarS § 63 lg -t 1 kohaldades 4000 euro suuruse rahalise karistuse. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määras kohus, et rahaline karistus tuleb tasuda 400euroste kuumaksetena 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistis Q OÜ-lt välja 2196 euro 23 sendi suurused menetluskulud, mille hulka kuulusid: sundraha 876 eurot; 1/3 sõiduautoga Audi A3 (reg.nr XXXXXX) seotud liiklustrassoloogia ekspertiisi kulust (137,66 eurot); 1/3 sõiduautoga BMW 530i (reg.nr XXXXXX) seotud liiklustrassoloogia ekspertiisi kulust (137,66 eurot); 1/3 sõiduautoga Volkswagen Sharan (reg.nr XXXXXX ) liiklustrassoloogia ekspertiisi kulust (137,66 eurot); 1/3 mootorsõidukiga Volkswagen Multivan (reg.nr X XXXX) seotud liiklustrassoloogia ekspertiisi kulust (103,25 eurot); ½ infotehnoloogia ekspertiisi nr 15E-IA0031 kulust (804 eurot). Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt kohtuotsusele lisatavale makseinfole.

1. Q OÜ kaitsja M. Mahlapuu esitas
2. juulil 2020 apellatsiooni, milles taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist Q OÜ süüdimõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega lõpetada Q OÜ suhtes kriminaalmenetlus. Kaitsja märgib, et kohtuotsuse kuulutamise ajal oli juriidiline isik registrist kustutatud. Kuivõrd juriidiline isik Q OÜ on lõppenud 26.06.2020, siis on tema karistamine ebaseaduslik ning Q OÜ suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. KrMS § 199 lg 1 p 4 kohaselt on kahtlustatava või süüdistatava surm või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava tegevuse lõppemine kriminaalmenetlust välistav asjaolu. Selle esinemisel oleks kohus KrMS § 248 lg 1 kohaselt oleks kohus pidanud tegema süüdimõistva otsuse asemel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse.
3. Ringkonnakohus võttis apellatsiooni
4. septembri 2020 määrusega menetlusse ja andis kohtumenetluse pooltele võimaluse esitada kuni
5. septembrini 2020 kirjalikke seisukohti ja taotlusi. 3
6. Prokurör esitas apellatsioonile kirjaliku vastuse, milles leiab, et apellatsioon tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Prokurör leiab, et Q OÜ süüdi tunnistamine ning karistuse mõistmine Harju Maakohtu 26.06.2020 otsusega kokkuleppemenetluses oli seaduslik. Kohtuotsuse kuulutamisel
7. juunil 2020 kell 10.00 puudus Harju Maakohtul igasugune teave selle kohta, et Q OÜ oleks registrist kustutatud. Sellest ei teavitanud kohut Q OÜ (juhatuse liikmeRisto Järve isikus) ega juriidilise isiku kaitsja. Nad ei andnud kohtule eelnevalt teada ka sellest, et tehtud on kandeavaldus osaühingu kustutamiseks. Seetõttu ei olnud kohtul põhjust, alust ega võimalust tugineda KrMS § 199 lg 1 p 4 sätestatud kriminaalmenetlust välistavale asjaolule. Seetõttu on väär väide, justkui oleks Harju Maakohus Q OÜ-d alusetult ja ebaseaduslikult karistanud. Juriidilise isiku karistatavus on seotud juriidilise isiku õigusliku eksisteerimisega teo toimepanemise ajal. Q OÜ -l oli süüdistuses märgitud teo toimepanemise ajal juriidilise isiku süüvõime, mille eelduseks on KarS § 37 kohaselt juriidilise isiku õigusvõime. Olukorras, kus süüdistatav on teadlikult jätnud kohtule avaldamata kriminaalmenetlust välistava asjaolu puudutava teabe (sh ka kohtuotsuse kuulutamise ajal), ei olnud kohtul alust teha muu otsus kui süüdimõistev kohtuotsus KrMS § 248 lg 1 p 5 tähenduses kuivõrd kohus nõustus süüdistatava Q OÜ (Risto Järve isikus), tema kaitsja ning prokuröri vahel 18.05.2020 sõlmitud kokkuleppega, millise p 11 kohaselt süüdistatav Q OÜ (esindaja juhatuse liikme Risto Järv isikus) ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetlusekulude maksmisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Apellatsioonile lisatud äriregistri teabesüsteemi väljatrükist selgub, et Q OÜ on kustutatud registrist seoses ühinemisega S OÜ-ga (registrikood XXXXXXXX). Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on S OÜ äriregistrisse kantud
8. mail
9. Ühinemisleping on sõlmitud ja ühinemisotsus on vastu võetud
10. mail
11. Seega Q OÜ juhatus e liige Risto Järv teadis
12. juuni 2020 kohtuistungil, mil toimus kokkulepete avaldamine ja arutamine, et Q OÜ on ühinenud osaühinguga S, kuid ei informeerinud sellest kohut. Kohtuistungil kinnitas nii Q OÜ juhatuse liige Risto Järv kui ka juriidilise isiku kaitsja advokaat M. Mahlapuu sõlmitud kokkuleppe juurde jäämist. Prokurör leiab, et Q OÜ juhatuse liige Risto Järv käitus pahatahtlikult, kuivõrd äriregistri teabesüsteemi andmetel on ta ka OÜ S asutaja ja juhatuse liige Risto Järv. Lõpetuseks märgib prokurör, viidates Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-133-13, et Riigikohus on sellist äriühingute tegevust pidanud taunitavaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõigust, tuleb maakohtu otsus Q OÜ süüdimõistmise osas tühistada ja Q OÜ suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. 4
14. Apellatsioonile lisatud äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtub, et Q OÜ on
15. juunil 2020, s.o maakohtu otsuse tegemise päeval registrist kustutatud. Kustutamise põhjus on Q OÜ ühendamine S OÜ-ga. S OÜ oli ühendav ühing ning Q OÜ ühendatav ühing. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 1 teisele lausele loetakse ühendatav äriühing lõppenuks.
16. Sarnaselt prokuröriga ei näe ringkonnakohus alust teha maakohtule etteheiteid süüdimõistva kohtuotsuse tegemise pärast. Kohtumenetluse üks aluspõhimõtteid on see, et kohus teeb lahendi kohtulikul uurimisel saadud teabe põhjal. Nagu prokurör osutas, ei teavitanud Q OÜ seaduslik esindaja R. Järv ega Q OÜ kaitsja kohut sellest, et Q OÜ puhul võiks esineda asjaolusid, mis takistavad kokkuleppe kinnitamist. Seega ei saanudki maakohus olla teadlik sellest, et Q OÜ ühineb OÜ-ga S ning kustutatakse seetõttu äriregistrist. Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et maakohus tegi süüdimõistva otsuse menetlusõigust rikkudes.
17. Eelnevast hoolimata tuleb apellatsioon rahuldada ja maakohtu otsus Q OÜ süüdimõistmise osas tühistada, sest apellatsioonimenetluses ilmnes menetlust välistav asjaolu. Kaitsja apellatsioon tingis selle, et maakohtu otsus ei jõustunud ning kriminaalasja arutamine jätkus apellatsioonimenetluses. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võivad kohtumenetluse pooled esitada kokkuleppemenetluses apellatsiooni, kui leiavad, et rikutud on kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Apellatsioonis on esitatud väide, et maakohus rikkus menetlusõigust sellega, et tegi KrMS § 248 lg 1 p-s 5 nimetatud lahendi olukorras, kus o leks tulnud teha KrMS § 248 lg 1 p- s 4 nimetatud lahend. Kuivõrd kaitsja tugines apellatsioonis KrMS
18. peatüki
19. jao sätete rikkumisele, pidi ringkonnakohus võtma apellatsiooni menetlusse ja maakohtu otsus ei jõustunud. Kohtukolleegium leidis, et advokaat M. Mahlapuu õigust esitada maakohtu otsuse peale apellatsioon, ei välistanud ka tõik, et süüdistatavat, keda ta pidi menetluses kaitsma, enam ei olnud. Kuigi esmapilgul võiks asuda seisukohale, et juriidilisest isikust süüdistatava lõppemisega lõppevad tema kaitsja volitused, leidis kohtukolleegium, et see nii ei ole. Kuigi kaitsja tegutseb kaitsealuse huvides, on ta iseseisev menetlussubjekt. Kui juriidilisest isikust süüdistatav on lõppenud, peab olema menetluses keegi, kes seisab selle eest, et seda menetluse lõpetamise alust arvestatakse, ning vajadusel ka menetluse lõpetamata jätmist vaidlustab. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et juriidilisest isikust süüdistatava lõppemine ei toonud kaasa tema kaitsja automaatset väljaarvamist kriminaalmenetluse kohtumenetluse poolte seast. Kuigi ringkonnakohus jõudis järeldusele, et maakohus menetlusõigust ei rikkunud, tuvastas ringkonnakohus, et samal päeval, kui maakohus tegi süüdimõistva otsuse, kustutati Q OÜ äriregistrist. Juriidilisest isikust süüdistatava lõppemine on KrMS § 199 lg 1 p 4 kohaselt krim inaalmenetlust välistav asjaolu, mille ilmnemisel tuleb kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. See nõue kehtib kogu menetluse käigus, ringkonnakohtu jaoks tuleb vastav kohustus 5 lisaks KrMS § 199 lg 1 p -le 4 KrMS § 337 lg 2 p -st
20. Öeldu tähendab, et kui ringkonnakohtu menetluses selgub, et juriidilisest isikust süüdistatav on lõppenud, peab ringkonnakohus sõltumata sellest, kas maakohus rikkus menetlusõigust või mitte, kriminaalmenetluse lõpetama. Ringkonnakohus osutab, et samas kohtuasjas, millele on oma vastuses viidanud prokurör, on Riigikohus tühistanud maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ühe osaühingu süüdimõistmise osas ning lõpetanud osaühingu suhtes kriminaalmenetluse, kuna osaühing kustutati äriregistrist pärast kriminaalasja võtmist Riigikohtu menetlusse (Riigikohtu
21. jaanuari 2014 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-133-13, p 20). Prokurör on apellatsioonile esitatud vastuses toonitanud, et R. Järv käitus Q OÜ OÜ-ga S ühendades ja sellest kohtus vaikides pahatahtlikult. Ringkonnakohus nõustub, et selline käitumine on näotu – prokuröri kirjeldatud ajajoon näitab , et ajal, kui Q OÜ seaduslik esindaja taotles kohtult sellise kokkuleppe kinnitamist, oli ta asunud tegutsema Q OÜ lõpetamiseks. See tähendab, et R. Järv taotles osaühingu seadusliku esindajana sellise kokkuleppe kinnitamist, mida ta täita ei kavatsenud. Paraku ei ole sel mingit õiguslikku tähendust, sest KrMS § 199 lg 1 p 4 järgi on juriidilisest isikust süüdistatava lõppemine menetlust välistav sõltumata sellest, mis asjaoludel juriidiline isik lõppes. Mis puutub prokuröri seisukohta, et Riigikohus on pidanud sellist juriidilise isiku vastutuse vältimise võimalust taunitavaks, siis viidatud otsusest nähtuvalt oli Riigikohtu sõnum suunatud seadusandjale. Nagu näha , ei ole seadusandja kõnealusest Riigikohtu otsusest möödunud aastate jooksul pidanud vajalikuks olukorda muuta.
22. Arvestades seda, et KrMS § 3411 seab ringkonnakohtule kokkuleppemenetluses uue kohtulahendi tegemisele piirangud, tekib küsimus, kuidas peab ringkonnakohus praeguses olukorras toimima. Kohtukolleegium leiab, et praeguses olukorras tuleb erinormina käsitada KrMS § 337 lg 2 p -i 1, mis näeb ette menetluse lõpetamise. Olukorras, kus Q OÜ suhtes tuleb nagunii menetlus lõpetada, puudub mõistlik põhjendus kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks. Ringkonnakohus ei näe ka põhjust, miks peaks see, et üks süüdistatavatest on lõppenud (mis praegusel juhul toimus maakohtu otsuse tegemisega samal päeval, kuid mis võib tuua konkreetse isiku suhtes menetluse lõpetamise kaasa ka juhul, kui see on toimunud pärast maakohtu otsuse tegemist) tooma kaasa maakohtu otsuse tühistamise teiste süüdistatavate osas. Arvestades seda, et ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ka menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas (vt p 12 ), ei puuduta menetluse lõpetamine ka teisi süüdistatavaid. Sellest tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et tegemist on olukorraga, kus ringkonnakohtul on võimalik tühistada maakohtu otsus vaid Q OÜ süüditunnistamise ja talle karistuse mõistmise osas, ning teha KrMS § 337 lg 2 p 1 alusel määrus, millega lõpetada Q OÜ suhtes kriminaalmenetlus.
23. See, et juriidiline isik on teise juriidilise isikuga ühinemise tulemusel lõppenud, tähendab, et välistatud on tema süüdimõistmine ja karistamine. See ei tähenda aga tingimata, et maakohtu otsus tuleks tühistada ka Q OÜ -lt menetluskulude väljamõistmise osas. Kriminaalasjas nr 3-1-1-133-13 tehtud otsusega Riigikohus lõpetas küll OÜ G suhtes äriühingu lõppemise tõttu kriminaalmenetluse, kuid menetluskulusid puudutavas osas Riigikohus maa- ja 6 ringkonnakohtu otsust ei tühistanud. Otsuse punktis 27 selgitas Riigikohus, et saab kassatsioonis esitatud taotlusest aru nii, et taotletakse vaid kassatsioonimenetluse kulude riigi kanda jätmist. Ringkonnakohus nendib, et ka praeguses asjas esitatud apellatsioonis on tao tletud üksnes Harju Maakohtu otsuse tühistamist Q OÜ süüdimõistmise osas ning Q OÜ suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Menetluskulusid puudutavat taotlust apellatsioonis esitatud ei ole. Seega leiab ringkonnakohus Riigikohtu eeskujust l ähtudes, et ka praegusel juhul ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks Q OÜ-lt välja mõistetud menetluskulude osas. Tulenevalt ÄS § 391 lg -le 4 lähevad ühendatud äriühingu kohustused üle ühendavale ühingule.
24. Q OÜ kaitsja on esitanud taotluse apellatsiooni esitamise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus määraks tasu suuruseks 54 eurot, millele lisandub käibemaks 10,80 eurot. Taotluse kohaselt oli apellatsiooni koostamise ajakulu 60 minutit. Kohtukolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt ning apellatsiooni esitamise eest makstavaks riigi õigusabi tasu suuruseks tuleb määrata 27 eurot, millele lisandub käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohus arvestab, et apellatsiooni maht on väike ning see tugineb ühele argumendile – sellele, et maakohtu otsusega süüdi mõistetud juriidiline isik on lõppenud. Ka peab ringkonnakohus oluliseks, et apellatsiooni esitamise vajaduse tingis tõsiasi, et juriidilise isiku seaduslik esindaja ega kaitsja ei teavitanud maakohut
25. juunil 2020 toimunud istungil sellest, et tehtud on otsus Q OÜ ühendamiseks teise äriühinguga. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse Q OÜ süüdimõistmise osas, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. 7