Obsah (6)

§ 459§ 497§ 651§ 657§ 238§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-3787 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-G

§ 459

lg 1 ning

§ 497alusel.

Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.

1. Tsiviilasjas 2-19-18552 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja välja mõista kostjalt elatise summas 325 eurot kuus. 25.02.2022 kohtuotsusest nähtuvalt on 11.10.2021 kohtuistungil pooled kokku leppinud, et hageja igakuiste vajaduste suurus on 710 eurot, mis koosneb järgmistest kuluartiklitest – eluasemekulu 170 eurot, toidukulu 190 eurot, sidekulu ja Spotify 35 eurot, hügieenikulu ning kosmeetika 35 eurot, juuste ja küünte värvimine 10 eurot, kulu riietele ja jalanõudele 85 eurot, koolikohustuse täitmise kulu 20 eurot, muud vältimatud kulud 100 eurot, trennikulu 50 eurot, tervishoiukulu 15 eurot. 24.01.2022 istungil vähendasid pooled kokkuleppel hageja igakuiste kulude suurust 695 euroni (710 eurost arvestati maha 15 eurot trenni eest), millest loeti peretoetuse arvelt kaetuks 60 eurot. Kohus hindas kohtuotsuses kostja panust hageja ülalpidamisse ning asus seisukohale, et kostja on osutanud ülalpidamist vahetult osaliselt, jättes poolte poolt kokkulepitud hageja igakuiste vajaduste suurust arvesse võttes täitmata ülalpidamise 43,13 euro ulatuses. Kohus 3 luges kostja poolt kantuks hageja eluasemekulud, toidukulud, sidekulud, koolikohustuse täitmise kulud, tervishoiukulud ning muud kulud. Väljamõistetud elatis koosnes eelkõige riiete- ja jalanõude kulust, trennikulust ning hügieenitarvete ja kosmeetika kulust.
2. Hageja on tuginenud elatise suurendamise nõude esitamisel sellele, et hageja igakuised kulud on suurenenud ning asjaolule, et kostja ei täida enam oma ülalpidamiskohustust vahetult sellisel määral nagu ta tegi eelmise lahendi tegemise ajal. Hagiavalduses on hageja märkinud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 927,91 eurot, s.h eluasemekulud 350,77 eurot, kulutused toidule 206 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulud 46,14 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 85 eurot, muud vältimatud püsikulutused 100 eurot, kulu küünte ja juuste värvimisele 10 eurot, trennikulu 35 eurot.
3. Hageja on välja toonud, et hageja seaduslik esindaja kannab eluasemekulusid 350,77 euro ulatuses, s.o: 2,29 eurot (kodukindlustus kuus) + 60,27 eurot (elekter 120,54/2) + 12,5 eurot (ühistutasu 25/2) + 3,49 eurot (prügivedu 6,98/2) + 28,85 eurot (remondiks võetud väikelaenu tagasimakse 57,7/2) + 17,5 eurot (fekaalivedu 210/6 kuud ehk 35/2 kuus) + üldised kodukulud 51 eurot (102/2, sh osaliselt lemmikloomade kulud) + 164,87 eurot (494,6/3 kodulaen). Kohus loeb tõendatuks, et hageja seaduslik esindaja on tasunud perioodil 01.10.2022 kuni 31.03.2023 (s.o 6 kuu jooksul) elektri eest AS-le Alexela keskmiselt 85,24 eurot kuus (dtl 49, 244), samas 10 kuu keskmine on olnud ca 72 eurot (dtl 242-243). Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja seaduslik esindaja on tasunud Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalile kindlustuse eest perioodil 01.10.2022 kuni 31.03.2023 (s.o 6 kuu jooksul) keskmiselt 24,57 eurot kuus (dtl 54, 237), Eesti Energia AS-le 35,30 eurot kuus (dtl 56, 246; 10 kuu jooksul keskmiselt ca 46 eurot, dtl 248-250), Ragn-Sells AS-le 6,98 eurot (dtl 103, 239) ja X MTÜ-le ühistutasu 25 eurot kuus (dtl 126, 253). Kuna vaidlus puudub, et kodulaenu tasuvad mõlemad vanemad, siis jätab kohus kodulaenu kulu hageja igakuistest kuludest elatise arvestamisel välja. Samuti märgib kohus, et ei arvesta hageja poolt märgitud remondiks võetud väikelaenu tagasimaksetega, kuna ühtegi tõendit ei ole hageja tagasimaksete osas esitanud. Kohus ei arvesta eluasemekulude hulka ka üldiseid kodukulusid ega lemmikloomakulusid. Üldised kodukulud võiksid olla kaetud kohtu hinnangul pigem muu igakuise kulu summaga. Lemmikloomade kulu ei ole aga hageja kulu. Kokku on seega igakuised eluasemekulud (ilma kodulaenuta) 174,55 eurot, millest hageja osa moodustab 87,28 eurot (kohus märgib, et koos kodulaenuga on hageja igakuised eluasemekulud kokku 256,15 eurot). 2022 aasta lahendis on kohus tuvastanud, et hageja eluasemekulud on kokku 170 eurot (sh koos laenumaksetega). Seega on igakuised eluasemekulud suurenenud.
4. Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Hageja on välja toonud, et hageja toidukulud on suurenenud 16 euro võrra. Arvestades elukalliduse tõusu, saab kohtu hinnangul eluliselt usutavaks pidada, et 4 ka hageja toidukorv on mõne aastaga kallinenud. Kohtu hinnangul on käesoleval ajal 200 eurot toidule mõistlik kulu.
5. Hageja on leidnud, et tema sidekulud on suurenenud 14,15 euro võrra. Hageja on esitanud hageja seadusliku esindaja konto väljavõtte, millest nähtub, et perioodil 01.10.2022 kuni 31.03.2023 on hageja seaduslik esindaja tasunud Elisa Eesti AS-le keskmiselt 43,78 eurot kuus ja Telia Eesti AS-le 34,52 eurot. Kokku on seega sidekulud 78,30 eurot, millest hageja osa moodustab 39,15 eurot. 25.02.2022 kohtuotsuse kohaselt olid hageja sidekulud 35 eurot, mille kohus luges mõlema vanema poolt kantuks. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja igakuised sidekulud on suurenenud 39,15 euroni, s.o 4,15 euro võrra.
6. Hageja on leidnud, et järgnevad kulud on jäänud samaks võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga: hügieenitarbed ja kosmeetika 35 eurot, kulu küünte ja juuste värvimisele 10 eurot; riiete ja jalanõude kulu 85 eurot; kulud koolikohustuse täitmisele 20 eurot; muud vältimatud kulud 100 eurot; trennikulud 35 eurot; tervishoiukulud 15 eurot. Kostja ei ole iseenesest ka vaidlustanud, et mõni kulu oleks sealt ära langenud või võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga hoopis vähenenud. Kostja on üksnes seadnud kahtluse alla hageja trennikulud ning märkinud, et katab taskuraha arvelt hageja kulusid riietele ja jalanõudele ning muudele vältimatutele püsikulutustele. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et hageja ema on tasunud hageja eest Tallinna Spordiselts Kalevile igakuiselt 20 eurot ning gymeesti.ee-le 19 eurot. Kuna hageja on märkinud trennikulude suuruseks 35 eurot, siis peab kohus nimetatud kulusid põhjendatuks 35 euro ulatuses. Kohus asub seisukohale, et hügieenitarvete ja kosmeetika kulu, kulu küünte ja juuste värvimisele, riiete ja jalanõude kulu, kulud koolikohustuse täitmisele, muud vältimatud kulud, trennikulud ning tervishoiukulud ei ole võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud ning moodustavad kokku igakuiselt ca 300 eurot. Eelmise lahendi tegemise ajal on kohus leidnud, et nii koolikohustuse kulusid, kui ka tervishoiukulusid katavad mõlemad vanemad. Käesoleval juhul puuduvad aga tõendid, et kostja nimetatud kulusid kannaks. Hageja on leidnud, et võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga on lisandunud ka transpordikulu summas 25 eurot. Hageja on välja toonud, et hageja ema viib lapse linna kooli (14 km 1 suund) ning lisaks on 2 korda nädalas trenn Pääskülas (edasi tagasi ca 20 km). Transpordikulude osas on hageja esitanud kohtule ka tõendeid autoremondi ja kütuse kohta. Kohtu hinnangul ei saa transpordikulusid pidada ebavajalikuks, kuna igakord ei ole ajaliselt mõistlik kasutada ühistransporti ning vaja on teha ka pikemaid sõite. Samuti on mõistlik aeg-ajalt käia autoga hoolduses ning vajadusel remontida. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks transpordikuluks 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud põhjendatud ja tõendatud 651,43 euro ulatuses (ilma kodulaenu makseta), mis teeb kostja osaks ca 326 eurot. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb 5 326 eurost arvestada maha pool lastetoetust (s.o 40 eurot) ja elatise suuruseks jääb 286 eurot.
7. Kostja on menetluses esitanud vastuväited, et kostja kannab lapse eluasemekulusid 248 eurot kuus (1/2 kodulaenust), 180 eurot kuus muude lapsega seotud kulude katteks, lisaks igakuine elatisraha 44 eurot, telefoni osamaksed (38 eurot), kokku keskmiselt 510 eurot kuus. Samuti on kostja välja toonud, et ta on ostnud järelmaksuga tõukeratta hinnaga 115 eurot kuus.
8. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja hageja seaduslikule esindajale kandnud igakuiselt üle elatisraha 44 eurot. Lisaks on kostja tasunud hageja enda pangakontole perioodil 01.07.2022 kuni 04.06.2023 kokku 2159,01 eurot, s.o keskmiselt 196,27 eurot kuus. Kostja on ka märkinud, et võimaluse puudumisel on tema eest hageja kulusid kandnud tema vend W, s.o 2023 aastal kokku 788 eurot. Kohus selgitab, et kui hageja ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ta ei ole andnud nõusolekut, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Käesoleval juhul ei ole pooled esile toonud, et vastav nõusolek või heakskiit olemas oleks. Seega ei saa kohus lugeda kostja või tema venna poolt tasutud makseid ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisulise kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et vanematel oleks kokkuleppeid teatud asjade ostmise osas. Seega ei arvesta kohus ülalpidamiskohustuse täitmisena erinevate kaupade ostmist. Samuti märgib kohus, et kostja poolt esitatud järelmaksuleping ei tõenda hagejale tõukeratta ostmist ning samuti ei ole kostja tõendanud muude kaupade, s.h telefoni ostmist hagejale.
9. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates 09.03.2023 igakuiselt summas 286 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Apellatsioonkaebus
10. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi täielikult rahuldamata. 6
11. Kostja on kodulaenust oma osa (1/2 kogulaenust) tasunud. Peale majast väljakolimist tasub hageja ema laenu enda eest ja kostja hageja eest. Seega kannab kostja hageja elamiskulusid 247 euro eest kuus, mille kohus on jätnud arvestamata.
12. Maakohus on põhjendamatult elatise hulka arvestanud sidekulud, kuna ka kostja kannab sarnaseid kulusid - kostja on ostnud telefoni ja nutikella. Samuti ei ole põhjendatud arvestada transpordikulusid, kuna transpordikulud on mõlemal vanemal. Kostja on tasunud hageja trenniarveid, kui arved on talle esitatud. Ka kostja ostab lapsele riideid. Kostja tasub hagejale taskuraha, millega hageja finantseerib enda vältimatud kulusid. Vastus apellatsioonkaebusele
13. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja tasub elatist 44 eurot kuus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (

§ 651lg 1).

Kuigi kostja on taotlenud otsuse tühistamist kogu ulatuses, nähtub apellatsioonkaebuse sisust, et kostja vaidlustab otsust osas, milles hagi osaliselt rahuldati. Lisaks ei riku maakohtu otsus rahuldamata jäetud osas kostja õigusi. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles hagi osaliselt rahuldati, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi osaliselt rahuldati. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (

§ 657lg 1 p 2).

1. Kostja on lisanud apellatsioonkaebusele kostja pangakontode väljavõtte perioodist
2. Kolleegiumi hinnangul ei puuduta need vaidlusalust perioodi ning ei oma asja lahendamisel tähtsust. Seetõttu keeldub kohus apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest (

§ 238lg 1 p 1).

23. Kostja on 02.08.2024 esitanud ringkonnakohtule oma pangakontode väljavõtted vaidlusalusest perioodist. Ringkonnakohus peab neid asjakohasteks ja võtab need asja materjalide juurde (

§ 238lg 1).

24. Harju Maakohtu 25.02.2022 otsusega tsiviilasjas 2-19-18552 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 43,13 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja esitas 09.03.2023 maakohtule hagi elatise suurendamiseks. 25.

§ 459

lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid 7 esitada. Kolleegiumi hinnangul on käesoleval juhul täidetud

§ 459lg-s 1 sätestatud eeldused elatise suuruse muutmiseks.

Maakohus on tuvastanud, et kostja ei osuta enam ülalpidamist vahetult samal määral nagu ta varem osutas.

1. Maakohus tuvastas käesolevas asjas, et hageja eluasemekulud on 87,28 eurot (ilma kodulaenuta), toidukulud 200 eurot, sidekulud 39,15 eurot, kulud hügieenitarvetele ja kosmeetikale 35 eurot, kulud küünte ja juuste värvimisele 10 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 85 eurot, kooliga seonduvad kulud 20 eurot, muud vältimatud kulud 100 eurot, trennikulud 35 eurot, tervishoiukulud 15 eurot ja transpordikulud 25 eurot, kõik kokku 651,43 eurot kuus. Sellest on kostja osa ca 326 eurot. Arvestades sellest maha pool lapsetoetusest 40 eurot, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 286 eurot kuus.
2. Maakohus jättis hageja igakuistest kuludest välja kodulaenumakse, kuna seda tasuvad mõlemad vanemad. Kostja sellega ei nõustu, kuna kostja hinnangul on tema oma osa kodulaenust (1/2 laenust) tasunud, mistõttu peale majast väljakolimist tasub kostja laenu hageja eest ja hageja ema tasub laenu enda eest. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega. Hageja ei ole omaks võtnud, et kostja on oma osa kodulaenust tasunud. Hageja on 27.10.2023 seisukohas maakohtule avaldanud, et kodukulude katteks tasub kostja enda osa, mitte hageja osa. Kolleegium leiab, et millises osas on kumbki vanem oma laenukohustust täitnud, puudutab vanemate omavahelist suhet, mitte lapse ja vanema suhet. Kuna kumbki vanem tasub käesoleval ajal kodulaenust pool, siis on maakohus põhjendatult jätnud kodulaenumakse elatise arvestusest välja.
3. Maakohus pidas põhjendatuks hageja trennikulusid 35 euro ulatuses kuus. Kostja märgib, et tema tasub trennikuludest 1/
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta on käesoleva hagiavalduse esitamisest alates tasunud trennikulude eest.
5. Maakohus pidanud põhjendatuks hageja transpordikulusid 25 eurot kuus. Kostja leiab, et transpordikulud tuleb jätta arvestamata, kuna seda kannavad mõlemad vanemad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta kannab lapse transpordikulusid.
6. Maakohtu hinnangul on hageja sidekulud 39,15 eurot kuus. Kostja leiab, et sidekulusid ei saa elatise määramisel arvesse võtta, kuna ka tema kannab sarnaseid kulusid (kostja on ostnud lapsele telefoni ja nutikella). Kolleegium märgib, et Harju Maakohtu 25.02.2022 otsusest tsiviilasjas nr 2-19-18552 nähtub, et kostja on telefoni ja nutikella ostmisele tuginenud juba tsiviilasja 2-19-18552 menetluses. Kostja ei ole esitanud praeguses asjas tõendeid, et ta tasuks telefoni ja nutikella osamakseid ka käesoleval ajal.
7. Maakohtu otsuse kohaselt on hageja kulud riietele ja jalanõudele 85 eurot kuus. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et ka kostja ostab riideid. Kolleegium märgib, et kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on ostnud lapsele riideid ja jalanõusid. 8
8. Maakohus tuvastas, et kostja on tasunud hageja enda pangakontole perioodil 01.07.2022 – 04.06.2023 kokku 2151,01 eurot, s.o keskmiselt 196,27 eurot kuus. Lisaks on kostja avaldanud, et võimaluse puudumisel on kostja eest teinud hageja pangakontole ülekandeid kostja vend. Kostja on esitanud 02.08.2024 ringkonnakohtule enda pangakonto väljavõtte perioodist 01.01.2024-23.07.2024, mille kohaselt on ta keskmiselt tasunud sellel perioodil hagejale taskuraha keskmiselt 145 eurot kuus. Hageja vaidles maakohtus vastu taskuraha arvestamisele elatise hulka, kuna seda raha kasutab hageja oma äranägemise järgi asjadele, mis ei ole eluliselt vajalikud, ning taskuraha ei kergenda lapse ema koormust. Maakohus leidis, et lapse enda kontole ülekannete tegemist saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui lapsega kooselav vanem on sellega nõus. Kuna lapse ema ei ole sellega nõustunud, siis ei saa maakohtu hinnangul, kostja poolt lapse kontole makstud raha, lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kolleegium märgib, et PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Seega tuleb PKS § 100 lg 1 kohaselt lapsest lahuselaval vanemal täita ülalpidamiskohustust üldjuhul viisil, et ta tasub raha lapsega kooselavale vanemale. See võimaldab lapsega kooselaval vanemal otsustada lapse vajaduste rahuldamiseks kulude tegemise üle. Seega ei saa lapse kontole tehtud ülekandeid lugeda üldjuhul ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kui lapsega kooselav vanem ei ole sellega nõustunud. Käesoleval juhul ei ole lapse ema sellega nõustunud. Hagiavalduses esile toodud muude kulude katmist saab kolleegiumi hinnangul käesoleval juhul pidada siiski erandiks. Hageja on hagiavalduses märkinud oma kuluna muud vältimatud kulud 100 eurot kuus. Konkreetsemalt on hageja viidanud, et nende alla kuuluvad nt reisikulud ja vaba aja kulutused. Maakohus on pidanud muid kulusid 100 euro ulatuses kuus põhjendatuks. Samas on hageja möönnud, et ta kasutab ka isalt saadud raha vaba aja kulude katmiseks. Sealhulgas ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet, et ka isa poolt ülekantud raha arvelt on hageja katnud reisikulusid. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kumbki vanem kannab oma osa hageja muudest kuludest (kostja lapse kontole tehtud ülekannete kaudu), mistõttu on põhjendatud jätta muud kulud (100 eurot kuus) elatise arvestusest välja.
9. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatise arvestamisel lähtuda summast 551,43 eurot kuus (651,43 – 100). Sellest on kostja osa ca 276 eurot. Arvestades sellest maha pool lapsetoetusest 40 eurot, on põhjendatud alates 09.03.2023 suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist 236 euroni kuus.
10. Maakohus märkis kohtuotsuse resolutsioonis, et kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud elatist, siis kuuluvad tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Ringkonnakohus leiab, et resolutsiooni selguse huvides tuleb tasutud summa välja arvutada. 9
11. Perioodi eest hagiavalduse esitamisest 09.03.2023 kuni 31.07.2024 tuleb kostjal tasuda elatist 3951,03 eurot (2023.a märtsi 23 päeva eest 175,03 eurot ja perioodi 2023.a aprill – 2024.a juuli eest kokku 3776 eurot (16x236). Maakohtus avaldas kostja, et ta on alates 2023.a märtsist tasunud elatist 44 eurot kuus. Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja kinnitanud, et kostja tasub elatist 44 eurot kuus. 02.08.2024 on kostja esitanud oma arvelduskonto väljavõtte, et ta on perioodil 2023.a juuli – 2024.a juuli teinud hageja emale hageja ülalpidamisega seonduvaid ülekandeid kokku 955 eurot. Seega on kostja tasunud elatist perioodi 09.03.2023 – 31.07.2024 kohta järgmiselt: 2023.a märtsi 23 päeva eest 32,66 eurot; 2022.a aprilli – juuni eest 132 eurot (3x44) ja 2023.a juuli – 2024.a juuli eest kokku 955 eurot, kõik kokku seega 1119,66 eurot.
12. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata elatis perioodi 09.03.2023-31.07.2024 eest 2831,37 eurot (3951,03 - 1119,66). Alates 01.08.2024.a tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatist 236 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
13. Ülaltoodule tuginedes kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 38.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus.

§ 164lg 1 järgi jäävad menetluskulud ka ringkonnakohtus poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 10