) § 477 lg 1 ja § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates. Kohus kohustas võlgnikku puuduste kõrvaldamiseks: selgitama, miks võlgnik ei ole esitanud endise abikaasaga ühist maksejõuetusavaldust; märkima endise abikaasa andmed; esitama plaanitavad tegevused makseraskuste ületamiseks maksejõuetusmenetluse algatamisel. Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus
4. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-is või
-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.
lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus selgitas 9. augusti 2024. a määruses, et võlgniku avaldus ei vasta nendele nõuetele ning samuti selgitas kohus, milliseid andmeid tuleb võlgnikul täpsustada ja selgitada, sh kohustas võlgnikku esitama põhistuse maksejõuetusavalduse esitamise kohta, selgituse makseraskuste ja nende põhjuste kohta ning täpsustama andmeid võlgniku vara kohta. Kohus ei saa otsustada ühtegi FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt. Seega on võlgniku avalduse menetlemiseks vajalik ka võlgniku enda aktiivne tegevus menetluses. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtule vastanud ega puudusi kõrvaldanud, siis ei ole võlgniku tahe absoluutselt selge.
lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 9. augusti 2024. a määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest. 5. Võlgnik sai 9. augusti 2024. a määruse kätte 9. augustil 2024. Lähtudes
ÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse esitamiseks) antud tähtaeg
6.
lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole 2 esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti. 7.
lg 1 alusel koosmõjus
Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 8. Võlgnik on tasunud riigilõivu 10 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.