) § 31 lg 3 p 1 (ilmselt pidas vastustaja silmas
Arvestades PPA selgitusi, ei kuulu viidatud hoiatuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1).
Seetõttu tuleb kaebus PPA 27.10.2023 hoiatuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1, § 121 lg 1 p 1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
ei näe ette menetluskorda, kus maakohtus oleks võimalik vaidlustada PPA ametniku tegevust väljaspool väärteomenetlust. Kriminaalmenetluse või väärteomenetluse alustamata jätmisel on vaidlustamisel erikord ja konkreetselt on nimetatud ka subjektid, kes saavad vaidlustada. Isikul, kelle suhtes ei ole menetlust alustatud, puudub kaebeõigus. Seega on halduskohus pädev tuvastama vaidlustatud toimingu õigusvastasust. Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamiseks ei näe seadus ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). 5. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebuse rahuldamata. RelvS § 44 lg 1 esimesest lausest tulenevalt oleks kaebaja pidanud relvad ja laskemoona andma hiljemalt relvaloa kehtivuse viimasel tööpäeval üle PPA-le. Kaebaja seda ei teinud. Relva ja laskemoona üleandmise nõude rikkumise eest on RelvS § 894 lg 1 järgi ette nähtud rahatrahv või arest. Viidatud paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on RelvS § 8927 lg 1 kohaselt PPA.
lg 2 järgi ei pea kohtuväline menetleja vähetähtsa väärteo puhul väärteomenetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega. Seadusandja ei ole seadnud suulise hoiatuse tegemisele kindlaid vorminõudeid. PPA otsustas väärteomenetluse alustamise asemel leebema tagajärje kasuks ning piirdus kaebajale 27.10.2023 telefoni teel suulise hoiatuse tegemisega. Suuline hoiatus on fikseeritud politsei infosüsteemis. Suulise hoiatuse vaidlustamist
ette ei näe. Seega ei saa kaebaja suulist hoiatust vaidlustada – ei kohtuvälise menetleja juures ega maa- või halduskohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
alusel.
lg 1 sätestab, et väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.
lg 2 kohaselt kui vähetähtsa väärteo korral väärteomenetlust ei alustata, võib väärteo tunnustega teo toimepannud isikut suuliselt hoiatada.
§-s 31 menetlejale antud õigus otsustada, kas väärteomenetluse alustamine on teo asjaolusid arvestades põhjendatud, vajalik ja mõistlik, on sarnane
§-st 30 tuleneva menetleja kaalutlusõigusega lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Seega, ehkki
lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga, kuulub ka
alusel väärteotunnustega teo eest suulise hoiatusega piirdumine oma olemuse poolest väärteomenetluse mateeriasse, kuna otsustatakse karistusõiguse normide kohaldamise ja väärteo tunnustega teo eest karistamise otstarbekuse üle. Korrakaitseseaduse § 1 lg 4 sätestab, et korrakaitseorgani ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus ning tegevuse õigusliku aluse valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel määrab meetme objektiivne eesmärk.
alusel otsustusi langetades on PPA eesmärk otsustada väärteomenetluslikke küsimusi. 8. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta, kas
normid võimaldavad esitada kaebust suulise hoiatamise peale, kuna sellest ei sõltu siinse asja lahendus.
lg-te 1– 3 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale väärteomenetluse lõpetamise või konfiskeerimise otsustamise kohta väärteomenetluse käigus võib menetlusosaline või menetlusväline isik esitada 15 päeva jooksul, alates määruse koopia kättesaamisest.
lg 1 sätestab, et kui isik ei nõustu § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 kohaselt võivad kaebuse esitada nii menetlusosaline kui ka menetlusväline isik. Juhul kui
ei näe ette kohtuvälise menetleja suulise hoiatamise toimingu peale kaebuse esitamise õigust, saab isik asjaomases kaebemenetluses (maakohtus) tõstatada kaebeõiguse piirangute põhiseaduse §-le 15 vastavuse küsimuse ning taotleda selle kohtuasja lahendamisel piirangu kohaldamata jätmist ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 07.12.2009 määrus asjas nr 3-4-1-22-09, p-d 10–12). Kui seadusandja on menetlusökonoomia huvides otsustanud piirata mõne
-s ette nähtud toimingu peale
-s sätestatud menetluskorras maakohtusse pöördumise võimalust, ei tähenda see isiku õigust nõuda vaidluse lahendamist mittepädevas kohtus, s.o halduskohtus, kelle ülesanne ei ole teha järelevalvet selle üle, kas kohtuväline menetleja on väärteo tunnustega teo menetlemisel kinni pidanud
nõuetest (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 22.03.2013 määrus asjas nr 3-3-1-11-13, p 13). 9. Halduskohtul ei ole seega pädevust lahendada eraldi nõude raames küsimust, kas kaebaja käitumises ilmnesid väärteo tunnused ning kas esines
§-st 31 tulenev alus teha kaebajale väärteo eest suuline hoiatus. Küll on halduskohtul õigus võtta PPA 30.10.2023 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel seisukoht, kas kaebaja rikkus RelvS § 44 lg-t 1 ning kas PPA tohtis tugineda sellele episoodile relvaloa väljastamise otsustamisel haldusmenetluses. Seega on kaebaja õigused relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse vaidlustamisel tõhusalt tagatud ning sellel eesmärgil ei ole tal vaja suulist hoiatamist eraldi nõudega kusagil vaidlustada. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.