TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-876 Otsuse kuupäev 9. aprill 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada t

) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

1. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna otsuse tegemise seisuga ei mõjuta kaebaja õigusi vastustaja 04.04.2023.a otsustus, millega vastustaja jättis pädevuse puudumise tõttu kaebaja taotluse andmete väljastamiseks rahuldamata. Otsuse punkti 1 alapunktis 4 nimetatud andmed on vastustaja hiljem kaebajale andnud (vt otsuse punkti 2 teist lõiku). Muude kaebaja küsitud andmete puhul on kohtu hinnangul kohtulikult kaitstav kaebaja õigus tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega, kuid mitte see, kuidas on andmetega tutvumine või nende väljastamine korraldatud.
2. Andmete töötlemine vangiregistris kuulub IKS § 1 lg 1 p 2 alusel selle seaduse reguleerimisalasse. IKS § 24 reguleerib andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid. Paragrahvis räägitakse läbivalt vastustava töötleja kohustustest. IKS § 29 lg 2 alusel saab vastutav töötleja anda volitatud töötlejale isikuandmete töötlemiseks kohustuslikke juhiseid. Töötlemise all mõistetakse kõiki isikuandmetega tehtavaid toiminguid, s.h andmete väljastamist või tutvustamist. VangS § 51 lg 2 alusel on vangiregistri vastutav töötleja Justiitsministeerium ning vangiregistri volitatud töötlejad sätestatakse vangiregistri põhimääruses. Määruse § 4 lg 1 p 1 alusel on volitatud töötlejateks vanglad. VangS § 52 lg 4 ja 6 kohaselt väljastatakse kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele nende kohta andmekogusse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel. Säte ei reguleeri täpsemalt andmete väljastamise korda. Säte reguleerib aluseid, mille esinemisel vanglateenistuse ametnik võib andmete väljastamisest keelduda, kuid vanglateenistuse hulka kuuluvad VangS § 1051 lg 2 alusel nii vanglad kui ka Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ette nähtud teenistuskohad. Määruse § 8 reguleerib vangiregistri kasutamist ja andmete saamist. Määruse § 8 lg 4 sätestab järgmist. Vangla võib väljastada teavet vangistuse, eelvangistuse, aresti ja kriminaalhoolduse täideviimise kohta. Andmesubjektile teabe väljastamise otsustab üldjuhul see volitatud töötleja, kelle juures isik viibib. Vajaduse korral otsustab teabe väljastamise vastutav töötleja.
3. Otsuse punktis 8 toodud õigusnormide ja Justiitsministeeriumi selgituste põhjal on vangiregistri andmetega tutvumine korraldatud nii, et kinnipeetavast andmesubjekt pöördub 3 selle vangla poole, kus ta viibib ja vangla korraldab vajadusel taotluse edastamise Justiitsministeeriumile. Kohtu hinnangul viidatud õigusnormid põhimõtteliselt võimaldavad seda, et vastutav töötleja kehtestab tema ja volitatud töötleja vahelise tööjaotuse andmetega tutvumise korraldamisel. Tööjaotuse põhjal on vastustajal osade vangiregistri andmete tutvustamise ja väljastamise õigus ning vajadusel tuleb vastustajal edastada taotlus lahendamiseks Justiitsministeeriumile.
4. Vastustaja toimis seega valesti, kui ta jättis kaebaja taotluse (lõpptulemusena osaliselt) rahuldamata, kuid ei edastanud seda lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Samas on asjas tõendatud, et kaebaja pöördus pärast vastustaja vastuse saamist ise Justiitsministeeriumi poole, Justiitsministeerium palus kaebajal taotlust täiendada ja kaebaja seda ei teinud. Vastustaja tegevus ei ole endaga kaasa toonud kaebaja õiguste rikkumist, kuna kaebaja taotlus jõudis Justiitsministeeriumi olenemata vastustaja tegevusest. Vaidlus selle üle, kas Justiitsministeeriumil oleks tulnud kaebaja soovitud andmed väljastada, väljub käesoleva vaidluse raamidest. Menetluskulud. Selgitused 11.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 12. Kohus vabastas kaebaja 27.09.2023.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (

§ 118lg 3).

Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis. 13.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4