2-24-104019 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 13. august 2024 Tsiviilasja number 2-24-104019 Tsiviilasi A K hagiavaldus JTRomyst

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Seetõttu rahuldab kohus hagi laenupõhiosa 5 000 eurot väljamõistmise osas ilma hagi rahuldamist rohkem põhistamata.

1. Mis puudutab viivise väljamõistmist, siis peab kohus vajalikuks märkida, et kostja on äriühing. Kostja kohustus laenu tagasi maksma hiljemalt 30.12.
2. Pooled leppisid laenulepingu punktis 3.
3. kokku, et laenu tagastamisega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist 0,3 % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Sellega on kohus tuvastanud, et tegelikult leppisid pooled kokku kostjale tähtajalise laenu andmises tagastamise tähtajaga 1 kuu, mille eest pidi kostja tasuma viivist 9% kuus. Laenusummalt 9% kuus moodustas 450 eurot kuus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud kokkulepitud ajaks laenu tagastamise ega laenult viivise maksmise kohustust. Hageja nõutavat viivise määra, mis ei ületa põhinõude suurust ei ole võimalik kostjat ülemäära kahjustavaks lugeda. Sellepärast kohus rahuldab hagi ka 5 000 eurot viivise väljamõistmise nõudes.
4. Kostja on hilisemas menetluses esitanud väited kostja likvideerimismenetluse algatamise kohta ja likvideerijale nõude esitamise vajaduse kohta. Äriseadustiku (ÄS) § 213 alusel võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut kohtus hageda. Äriregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt otsus kostja lõpetamise kohta on vastu võetud 21.05.2024 (dtl 68). Seejuures hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.01.2024 ja hagiavalduse 25.03.2024, st enne kostja lõpetamisotsuse vastuvõtmist. Olukorras, kus kostja on teadlik hageja nõude suurusest kostja vastu ja kostjale on esitatud kohtumenetluses tõendid nõudeõiguse tõendamiseks, ei oma tähtsust kostja väitel likvideerijale nõudest teatamise vajaduse kohta. Menetluskulud 19.

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 20. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

21.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab 4

§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas menetluses vastas hageja lepinguline esindaja

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõudmistele.

22.

§ 174

lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele.

1. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12).
2. Hageja nõuab menetluskulude hüvitamist. Hageja õigusabikulud on: - nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine 0,5 tundi; - hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine 1 tund; - hagi lisade komplekteerimine ja kohtusse esitamine 0,5 tundi; - kostja vastusega hagile tutvumine ja analüüs 0,5 h, kliendiga nõupidamine 0,5 h, hageja 18.04.2024 kirjalikud seisukohad 1,5 tund, kokku 2,5 tundi; - 20.05.2024 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine, kokku 0,5 tundi; - menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 1 tund.
3. Menetluse olemust, asjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja tõendite arvu arvestades, maakohus nõustub hageja õigusabi kuludega üksnes 4 tundi eest 480 eurot ulatuses, s.h. - hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine 1 tund; - kostja vastusega hagile tutvumine ja hageja 18.04.2024 kirjalikud seisukohad 1,5 tund; - 20.05.2024 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine, kokku 0,5 tundi; - menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5 tund .
4. Eeltoodu kohaselt leiab kohus, et hageja põhjendatud õigusabikulud on 480 eurot, millele lisandub käbemaks 22 % summas 105.60 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 770 eurot ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses kulud.
5. Lähtudes eeltoodus rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab kostjalt hagejale hüvitamisele menetluskulud kokku summas 1 375.60 eurot (480 + 105.60 + 770 +20) 28.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6