KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-2036 Tsiviilasi DVS Estonia AS hagi Royal Fun

§ 140

lg 2 ja § 1401 lg 1 kohaselt pidid osaühingu asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti, kuid kui osaühingu kavandatud osakapital ei olnud suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik, võis asutamislepingus ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. ÄS § 1401 lg-te 2 ja 3 kohaselt kuni osanik ei ole ÄS § 1401 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel ning osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib ÄS § 1401 lõikes 2 sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. 9.

1. Alates 01.02.2023 on ÄS § 1401 kehtetu, kuid seda asendab rakendussättena ÄS § 5201, mille lg 1 sätestab, et kui osaühing on asutatud selliselt, et asutajad ei ole asutamisel sissemakseid tasunud, vastutab osanik, kes ei ole sissemakset täielikult tasunud, osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. 9.
2. Vaidlust ei ole, et võlgniku põhikirja lisa p 1 kohaselt kuulus asutamise hetkel osaühingu osanikule B osa nimiväärtusega 12 500 eurot ja osanikule A osa nimiväärtusega 12 500 eurot, mille eest osanikud pidid tasuma asutamisel või põhikirja lisa p-s 2.2 nimetatud ajaks vastavalt nimiväärtusele. Põhikirja lisa p 2.2 kohaselt tasub osaühingu sissemakseta asutamise korral osanik osa eest täielikult äriseadustiku § 1401 lg-s 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel.
3. A, B, kostja ja võlgnik sõlmisid 03.09.2020 notariaalse lepingu, millega A ja B võõrandasid neile kuuluvad osad võlgnikus kostjale (lepingu p-d 2.1 ja 2.4). A, B ja kostja leppisid kokku, et kuna võlgnik on asutatud sissemakset tegemata, siis kohustub kostja teostama sissemakse osakapitali eest lepingu eseme nimiväärtuse ulatuses võlgniku arveldusarvele ning peale 03.09.2020 lepingu sõlmimist vastutab kostja osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses lepingu esemeks olevate osade nimiväärtuste ulatuses (lepingu p-d 2.2 ja 2.5). Võlgnik andis lepingus nõusoleku osakapitali sissemakse tasumise kohustuste üleandmiseks kostjale VÕS § 175 lg 2 kohaselt (lepingu p-d 2.
4. ja 2.6).
5. VÕS § 175 lg 2 kohaselt võib kolmas isik võtta võlgniku kohustuse üle ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Riigikohus on selgitanud, et sõltumata sellest, kas sissemakse tasumiseks on kehtestatud tähtaeg, saab kolmas isik sissemakse tasumise kohustuse VÕS § 175 kohaselt üle võtta. Kohustuse saab üle võtta nii võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel (VÕS § 175 lg 1) kui ka võlgnikuga sõlmitud 4 lepingu alusel (VÕS § 175 lg 2), kuid võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel läheb kohustus üle vaid juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Võlausaldajaks sissemakse tasumise kohustuse ülevõtmisel on osaühing, kellele kuulub sissemakse tasumise nõue (Riigikohtu 11.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-4090, p 13). Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesolevas asjas esitatud 30.09.2020 notariaalse lepingu osapoolteks olid endised osanikud A, B, kostja kui uus osanik ning võlgnik kui võlausaldaja osakapitali sissemakse tegemise osas, siis on sissemakse tasumise kohustus Alt ja Blt üle läinud kostjale VÕS § 175 lg 2 alusel.
6. TMS § 111 kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 118 lg 1 sätestab, et nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu.
7. Käesolevalt ei ole vaidlust selles, et hagejal on õigus nõuda võlgnikult Harju Maakohtu 17.11.2021 tagaseljaotsusega tema kasuks väljamõistetud summasid. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud lahendist tulenevate nõuete sissenõudmine toimub kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas täiteasjas 022/2021/7516 ning selles, et võlgnik ei ole viidatud kohtuotsusest tulenevaid hageja nõudeid rahuldanud.
8. Kui osaühing on asutatud sissemakseid tegemata, kuid asutamislepingus ei ole määratud kindlaks sissemakse tasumise tähtaega, tuleb kohaldada kuni 31.01.

§ 1401

lg-t 2, milles sisalduv osaühingu sissemakse tasumise nõue osaniku vastu (täitmisnõue) muutub sissenõutavaks hiljemalt juhul, kui ühing ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada. 15. Kohtutäitur on hagejale 13.01.2022 teatanud, et võlgnik ei oma kinnis- ega vallasvara, arvelduskontol rahalised vahendid puudusid. Kohtutäituri 31.01.2022 kirja järgi laekus täituri arvelduskontole Maksu- ja Tolliameti poolt 652,62 eurot (tl 24). Viidatud täituri kirjade järgi puudus võlgnikul vara hageja nõuete rahuldamiseks. Kohus asub seisukohale, et kuna täituri kinnitusel ei olnud võlgnikul 31.01.2022 seisuga vara selleks, et täita hageja nõudeid, muutus alates 01.02.2022 sissenõutavaks kuni 31.01.

§ 140lg 2 järgne võlgniku sissemakse tegemise nõue kostja kui osaniku vastu.

24.10.2022 hagi kohaselt on hageja nõude suuruseks võlgniku vastu 19 272,33 eurot ja võlgnik ei ole nõuete rahuldamiseks makseid teinud.

1. Hageja on esitanud kohtule võlgniku registrikaardi väljavõtte, millest nähtuvalt kostja osakapitali sissemakse tasumise kohustust täitnud ei ole (tl 83-84). Kohtutäitur arestis 18.10.2022 aktiga hageja taotluse alusel võlgniku osakapitali sissemaksmise nõude kostja vastu summas 25 000 eurot (tl 87–89).
2. Kohus asub seisukohale, et kuna kostjal on täitmata kohustus võlgniku ees ning võlgnikul on täitmata kohustus hageja ees, on hagejal kuni 31.01.

§ 140

lg 2 ja TMS § 118 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kui kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse (st osaühingu sissemakse tegemine) täitmist enda kasuks kohtutäiturile. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks kohtutäiturile välja 25 000 eurot.

1. Kostja väide, et ta talle ei kuulu võlgniku 100% osalus ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja on võtnud 03.09.2020 lepinguga kohustuse teostama võlgniku osakapitali sissemakse nimiväärtuse ulatuses. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks kolmandale isikule täielikult või osaliselt andnud üle kohustuse teha võlgniku osakapitali sissemakset nimiväärtuse 5 ulatuses. Kohtu hinnangul on asjakohatud kostja väited, et tal puudub hageja ees võlgnevus ja lepinguline suhe.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
4. Hageja on esitanud 24.10.2022 menetlusdokumendis taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu 1680 eurot. Arvestades käesolevalt kostja vastu esitatud nõude hinda (25 000 eurot) pidi hageja tasuma riigilõivu 1260 eurot. Hageja taotleb riigilõivu 420 eurot tagastamist arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6