KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2024; Viljandi Tsiviilasja number 2-24-118410 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi väljamõist

§ 369

alusel edasiulatuva nõude ning palub kohtul välja mõista kostjalt edasiulatuvad maksed 09.07.2024 esitatud graafiku alusel. Kostja tasus kokku 692,10 eurot. Seega hagi esitamise seisuga kostjal on ettemaks kuni 01.03.2025 (alates 1.25.osamakset ja osaliselt 26 osamakse). 4. Kohus oli seisukohal, et esitatud hagiavaldus on puudustega ning tegi hagejale 16.07.2024 puuduste kõrvaldamise määruse. Määruses kohus selgitas, et

§ 369

kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

1. Üldjuhul saab hageja esitada kohtusse nõude alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks, st siis, kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud (võlgniku viivitus). See tähendab, et hageja saab kostja suhtes esitada sellise hagi, mille nõude täitmist saab hageja juba hagi esitamise ajal nõuda. See tuleneb mh sellest, et hagejal on üldjuhul õigus pöörduda kohtusse oma rikutud õiguse kaitseks ning kohus ei tohiks menetleda põhjendamatuid ja alusetuid nõudeid. Enamasti võiks nõude esitamist pidada alusetuks, kui hageja nõuab kostjalt sooritust olukorras, kus nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud, st olukorras, kus kostjal ei ole veel kohustust nõuet täita, kostja ei ole veel viivituses ning kostja tegevus soorituse täitmata jätmisel ei ole õigusvastane. Sellisel juhul ei saa rääkida kostja kohustuste rikkumisest ning hagejal ei ole üldjuhul alust kohtusse pöörduda.
2. Hagi menetlusse võtmise aluseid (§ 371 lg 2) tuleb kohtul kontrollida juba hagi menetlusse võtmisel ning juhul, kui nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja hageja ei ole esile toonud §-s 369 sätestatud aluseid, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Seega tuleb nõude sissenõutavus või §-s 369 sätestatud asjaolud hagis esile tuua ning kohtul tuleb kontrollida nende esinemist juba hagi menetlusse võtmisel, aga kindlasti ka otsuse tegemisel.
3. Seadusandja on lähtunud sellest, et teatud erandlikel juhtudel võib hageja pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks juba siis, kui ta võlgnikult veel kohustuse täitmist nõuda ei saa, st kui hageja õigusi ei ole veel rikutud. See on võimalik siis, kui hageja muudab usutavaks selle, et võlgnik oma kohustust õigel ajal ei täida. See tähendab, et hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning sellele lisaks tuleb hagejal usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Selleks tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel saab kohus jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida.
4. Olukorraga, kus võib eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, võib olla tegemist nt siis, kui võlgnik on hagejale eelnevalt teatanud, et ta nõuet täita ei kavatse, mh kui võlgnik on hagejale kinnitanud, et ta nõuet ei tunnista. Vastava olukorraga võib olla tegemist ka nt siis, kui on näha, et võlgniku majanduslik võimekus on selline, et võlgnik kohustust täita ei suuda.
5. Hageja esitas kohtule 05.08.2024 puuduste kõrvaldamiseks info et uus maksegraafik on edastatud kostjale 07.07.
6. Kostja e-kirjale ei vastanud. Hageja on seisukohal, et kostja ignoreerib hageja kõnesid ja kirju ning ei ole usutav, et kostja on huvitatud selles, et hakata tasuma hiljem võetud kohustust. Hageja samuti juhib kohtu tähelepanu, et kostja tegi viimase makse kohustuse katteks 12.11.2023, ehk möödas on juba 9 kuud, kuid asjaolu VTL rikkumise kohta saaks kostja teada ainult hagimenetluse raames. Hageja pakkus kostjale kompromissi, mis ei koormaks kostjat pikkadeks aastateks. Kostja sellele ei vastanud, seega hageja on seisukohal, et kostja ei ole huvitatud sellest, et hakata maksma ka hiljem. Seoses sellega hageja on seisukohal, et tulevase nõude esitamine on põhjendatud.
7. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 11. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et esineks

§-s 369 sätestatud alused. Kohtu hinnangul ei anna kostja mitte vastamine hageja e-kirjale (mis on saadetud alles peale kohtusse pöördumist) alust asuda seisukohale, et kostja ei asu võlgnevust tasuma graafiku järgselt so alates 01.03.2025. Hageja ei ole muutnud usutavaks, et võlgnik oma kohustust õigel ajal ei täida. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida. Seda ei saa kohtu hinnangul tõendada ka võlgnevuse mittemaksmine ajal, mil maksekohustus reaalselt puudub (sest kostjal on hageja enda sõnul ettemaks). Muid tõendeid esitatud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ei ole täidetud

§ 369hagi esitamise lubatavuse eeldused.

12. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 alusel.

13.

§ 372

lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 14.

§ 372

lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik