2-22-19484/12

2-22-19484 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-19484 Tsiviilasi M. I. ja M. I. hagi M. I. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: M. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja 2: M. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx); Hagejate seaduslik esindaja: V. N. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx); Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (e-post: karina@advokaadid.ee); Kostja: M. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:) Kohtuistungi aeg 26.04.2023. a, edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M. I. ja M. I. hagi M. I. vastu elatise nõudes osaliselt. 2. Mõista M. I. M. I. kasuks välja elatis perioodi eest 01.03.2022. a kuni 29.12.2022. a summas 743 eurot. 3. Mõista M. I. M. I. kasuks välja elatis alates 30.12.2022. a kuni M. I. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx.

1. a)75,21 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 150,43 eurot (2x 225,64 eurot (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 50 % lapsetoetusest) x 12 (kalendriaasta kuud) / 365 (päevade arv kalendriaastas) x 10 (keskmine isa juures viibitud päevade arv aastas), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 4. Mõista M. I. M. I. kasuks välja elatis perioodi eest 01.03.2022. a kuni 29.12.2022. a summas 743 eurot. 5. Mõista M. I. M. I. kasuks välja elatis alates 30.12.2022. a kuni M. I. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx.
2. a)75,21 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 150,43 eurot (2x 225,64 eurot (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 50 % lapsetoetusest) x 12 (kalendriaasta kuud) / 365 (päevade arv kalendriaastas) x 10 (keskmine isa juures viibitud päevade arv aastas), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 6. Jätta rahuldamata M. I. ja M. I. hagi M. I. vastu elatise nõudes suuremas ulatuses. 7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.1. M. I. ja M. I. , lepingulise esindaja vahendusel, esitasid 30.12.2022. a kohtusse hagiavalduse M. I. vastu elatise nõudes. Hagejad taotlevad hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt M. I. välja elatise alljärgnevalt: 1) M. I. kasuks tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.03.2022. a kuni 29.12.2022.a summas 989,58 eurot ja alates 30.12.2022. a kuni M. I. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx.
3. a)igakuise elatise 106,92 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 118,72 eurot (2x 225,46 eurot (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 50 % lapsetoetusest) x 12 (kalendriaasta kuud) / 365 (päevade arv kalendriaastas) x 8 (keskmine isa juures viibitud päevade arv aastas), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; 2) M. I. kasuks tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.03.2022. a kuni 29.12.2022.a summas 989,58 eurot ja alates 30.12.2022. a kuni M. I. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx.
4. a)igakuise elatise 106,92 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 118,72 eurot (2x 225 eurot ja 46 senti (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 50 % lapsetoetusest) x 12 (kalendriaasta kuud) / 365 (päevade arv kalendriaastas) x 8 (keskmine isa juures viibitud päevade arv aastas), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2 Hagiavalduse kohaselt on hagejad V. N. ja kostja M. I. ühised alaealised lapsed, M. I. sündinud xxxxxxxxxx. a ja M. sündinud xxxxxxxxxx. a. V. N. ja kostja M. I. kooselu lõppes 2018. aastal. Tartu Maakohtu 29.07.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397, mis jõustus 10.01.2022. a, määrati kindlaks laste ja vanemate suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed isa juures järgmiselt: 1) Paarisnädalatel viibivad lapsed isa juures neljapäevast esmaspäevani (s.o 4 päeva) ning paaritutel nädalatel neljapäevast reedeni; 2) Jõulude ajal viibivad lapsed paaritutel aastatel 23.-24. detsembril ema juures ja 25.- 26. detsembril isa juures ning paarisaastatel vastupidi; 3) Sügis-, talve- (veebruaris) ja kevadvaheajal viibivad lapsed paaritu arvuga aastatel ema juures ning paarisarvuga aastatel isa juures; 4) Suvevaheajal viibivad lapsed alates suvevaheaja algusest vanemate juures vahelduvalt kahe nädala kaupa; 5) Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga. 2022. aasta märtsis leppisid vanemad kokku suhtluskorra muutmises nii, et alates 15.03.2022.a ei viibi lapsed paaritutel nädalatel enam isa juures. Kehtiva suhtluskorra kohaselt viibivad lapsed isa juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Hagejatele ostab riideid ja jalanõusid, tasub nende huvitegevuse ja kooliga seotud kulud ning muude hagejatele vajalike teenuste eest hagejate ema. Samuti on hagejate ema kanda hagejate toidu-, eluaseme-, transpordi-, hügieeni- ja vabaajakulud. Viimati nimetatud hagejate kulusid on ajal, mil hagejad on kostja juures viibinud, kandnud kostja. Kostja on 2022. aastal tasunud hagejate ülalpidamiseks elatist kolmel korral. Kostja tasus 16.02.2022. a veebruari eest elatis 150 eurot, 18.04.2022. a aprilli eest elatist 121 eurot ja 16.05.2022. a mai eest elatist 13 eurot. Hagejate ema on palunud korduvalt kostjal hagejate ülalpidamiseks elatist tasuma hakata. Kostja ei ole seda teinud. Kuna kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, paluvad hagejad kohtul kostjalt elatis välja mõista. Hagejad nõuavad elatist tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.03.2022. a kuni 29.12.2022. a ning edasiulatuvalt alates 30.12.2022. a kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summas. Elatise suuruse arvestamisel on hagejad aluseks võtnud selle, et vastavalt kehtivale suhtluskorrale viibivad nad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Tagasiulatuvalt nõutavast elatisest on maha arvestatud kostja poolt 2022. aasta aprillis ja mais tasutud elatis. Edasiulatuva elatise paluvad hagejad kostjalt välja mõista perekonnaseaduse § 101 regulatsioonist lähtuvalt muutuva summana. 1.2. Hagejad kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäid hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hagejad ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et hagejad viibivad tema juures kesmiselt 12 kalendripäeva kuus. Hagejad on seisukohal, et see, kui hagejad vastavalt suhtluskorrale viibivad kooli ajal paaritu arvuga nädalatel neljapäeval pärast kooli kuni reede hommikuni kostja juures, ei ole käsitletav ööpäevana, mida vastavalt PKS § 101 lg 6 saaks võtta arvesse elatise suuruse määramisel. Kõnealune kokkusaamine on lühem kui ööpäev. Lisaks on hagejad ka viibinud tegelikult kostja juures vähem päevi, kui Tartu Maakohtu 29.07.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397 määratud suhtluskord ette näeb. Muuhulgas on see tulenenud suhtluskorra punktist 3.8, mis näeb ette, et lapse haigestumise korral isa ja lapse kokkusaamist kuni lapse tervenemiseni ei toimu. Perioodil 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta märtsini oli päevade arv, mil laste haiguse tõttu ei saanud nad isaga kohtuda m. 4 ja M. 13. Hagejad on seisukohal, et isegi kui hagejad viibiksid kostja juures keskmiselt 12 kalendripäeva kuus, on kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine hagiavalduses taotletud summas põhjendatud sellega, et kostja ei kanna hagejate kulutusi proportsionaalselt hagejate kostja juures viibimise ajaga. Teatud hagejate kulud on vaid nende ema kanda. Näiteks kannab hagejate ema: 1) M. mobiilikulud (23 eurot kuus); 2) M. tervisetreeningute kulud (40 eurot kuus); 3) M. keraamikaringi ja JJ Street tantsuklubi trennikulud ning esinemisriiete kulud (ca 70 eurot kuus); 4) riiete ja jalatsite kulud, v.a üksikud kostja ostetud nö kergemad riided (ca 105 eurot kuus kahele lapsele kokku); 5) M. kooliga seotud kulud (ca 30 eurot kuus); 6) M. kooliga seotud kulud, sh koolitoit (ca 45 eurot kuus). Isegi kui hagejad viibiksid kostja juures 3 keskmiselt 12 ööpäeva kuus, ei osale kostja hagejate kulude kandmisel vahetult 39,3 % ulatuses (12 päeva 30,5 päevast). Kuna kostja ei osale hagejate teatud kulude kandmisel, siis ei vasta vanemate kulude proportsioon laste vanemate juures viibimise aja proportsioonile. Hagejad leiavad, et ei esine sellist mõjuvat põhjust, mis annaks alust vähendada kostjalt hagejate kasuks välja mõistetavat elatist alla perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa. Hagejad ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et kostja majanduslik seisund ei võimalda tal elatist nõutavas määras maksta. Hagejad on seisukohal, et kostja püüab luua oma majanduslikust olukorrast ebaõige pildi. Hagejad märgivad, et kostja on järgmiste osaühingute ainuosanik: 1) OÜ T. R. xxxxxxxx); 2) T. H. OÜ (registrikood xxxxxxxx); 3) RMP K. OÜ (registrikood xxxxxxxx) (lisa 4); 4) Osaühing R. L. xxxxxxxx); 5) RL H. OÜ (registrikood xxxxxxxx). OÜ-e T. R. RMP konsultatsioonid OÜ-le kuulub seejuures mitmeid kinnisasju. Sõiduauto Škoda Fabia (xxxxxxx), mida kostja igapäevaselt kasutab, kuulub hagejate andmetel samuti ühele kostja äriühingutest või on liisingulepingu alusel kostja äriühingu kasutuses. Hagejatele teadaolevalt tegutseb kostja juba aastaid ka kinnisvaramaaklerina, millisest tegevusest saab kostja eeldatavalt samuti tulu. Kostja poolt hagivastuse lisana esitatud kuludokumentide kohaselt on kostja ostnud perioodil 01.03.2022 kuni 20.12.2022. a lastele üksikud asju, mis ei anna hagejate hinnangul aga alust tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmiseks. Hagejad märgivad, et kostja poolt ostetud asju saavad hagejad kasutada vaid kostja juures. Seoses M. trennitasuga selgitavad hagejad, et seda, et laps käiks Shate Tantsukoolis trennis, nõuab kostja. M. käib Shate Tantsukooli trennides ka väga harva. Laps ise soovib käia JJ Street tantsukoolis, kus ta ema juures viibides ka käib. Neid asjaolusid arvestades ei pea hagejad põhjendatuks, et M. tagasiulatuva elatise nõuet vähendatakse Shate Tantsukooli kulude võrra. II KOSTAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED Kostja, M. I. , tunnistas hagi osaliselt. Kostja teatas, et on nõus maksma hagejatele elatist, kuid ei nõustu hagis nõutava elatise suurusega ega elatise nõudega tagasiulatuvalt aja eest enne 01.01.2023. a. Esiteks leiab kostja, et perekonnaseaduse § 101 alusel elatise arvutamisel on ebaõigesti aluseks võetud, et hagejad viibivad isa juures keskmiselt 8 päeva. Kostja leiab, et arvesse ei ole võetud suhtluskorra järgi suvekuudel, juuni kuni august, hagejate isa juures viibimise aega. Kostja arvestuse kohaselt viibivad hagejad vastavalt suhtluskorrale tema juures aasta jooksul keskmiselt 12 päeva, mida arvestades kujuneb perekonnaseaduse § 101 alusel arvestades elatis kahele lapsele kokku perioodil 01.01.2023. a kuni 31.01.2023. a summas 90,26 eurot, perioodil 01.02.2023. a kuni 31.03.2023. a summas 86,26 eurot ning perioodil 01.04.2023. a kuni 31.03.2024. a summas 104,14 eurot. Kostja leiab, et temalt tagasiulatuvalt 2022. aasta eest elatise nõudmine ei ole üldse põhjendatud, sest kostja on tasunud laste kulusid, nagu lasteaia, M. Shate tantsukooli ja huviringi arveid ning lisaks on kostja ostnud lastele riideid ja tarvikuid. Alates 01.01.2023. a on kostja nõus maksma hagejatele elatist, mis on 50% perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatise summast, arvestades sealjuures, et hagejad viibivad kostjaga aasta jooksul keskmiselt 12 päeva. Elatise vähendamise põhjusena tõi kostja välja, et lisaks hagejatele on tal veel kolmas alaealine laps, kellele ta kohtuotsuse alusel peab maksma elatist 260 eurot kuus. Kostjale kuuluvad küll ettevõtted, aga need on raskustes. Ühel ettevõttel on maksuvõlg rohkem kui 150 000 eurot. Ettevõttel on kinnisvara, kuid see on koormatud hüpoteekidega ja nõuete summa ületab kinnisvara väärtust. Seoses sellega, et ettevõtlus oli raskustes, läks kostja 2022. aastal palgatööle, millest saadav sissetulek ei küüni Eesti keskmiseni. Kostja töötab 4 tähtajalise lepingu alusel ARF xxxxxxx OÜ-s ja 2023. aasta märtsis oli tema neto töötasu 708 eurot ja aprillis 680,81 eurot. III KOHTU SEISUKOHT 3.1. Kohus leiab, et M. I. ja M. I. hagi M. I. vastu elatise nõudes on põhjendatud osaliselt. 3.2. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hagejad M. I. ja M. I. on V. N. ja kostja M. I. alaealised lapsed. M. I. (hageja 1) on sündinud xxxxxxxxxx.a (hetkel seega 12. aastane), ja M. I. (hageja 2) on sündinud xxxxxxxxxx. a (hetkel seega 8. aastane). Hagejate vanemate kooselu lõppes 2018. aastal ja pärast vanemate kooselu lõppemist on hagejate peamiseks elukohaks ema elukoht. Tartu Maakohtu 29.07.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397 (tl 7-11) määrati kindlaks laste ja vanemate suhtluskord. Tartu Maakohtu 29.07.2021. a määrus jõustus 10.01.2022. a. 2022. aasta märtsis leppisid hagejate vanemad kokku suhtluskorra muutmises. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 2022. aastal on kostja tasunud hagejate ülalpidamiseks elatist kolmel korral, vastavalt 16.02.2022.a 150 eurot, 18.04.2022. a 121 eurot ja 16.05.2022. a 13 eurot. Hagejad nõuavad hagis kostjalt elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi eest alates 01.03.2022. a kuni 29.12.2022. a ning edasi alates hagi esitamisest, s.o alates 30.12.2022. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja vaidleb vastu temalt nõutava elatise suurusele ja elatise nõudele tagasiulatuvalt. 3.3. Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-ile 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele ülalpidamist ning olukorras, kus laste peamine elukoht on ema juures, siis saab kostja eraldi elava vanemana täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel. Seega on hagejad õigustatud kostjalt elatist nõudma. Hagejatel on õigus nõuda kostjalt elatist alates hagi esitamisest ja PKS § 108 kohaselt ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt 5 brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg-tele 4 ja 5 võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, ja kui pool nõutud andmeid ei esita, siis nõuda ise asjakohast teavet. Riigikohus on oma praktikas (vt RKTKo 22.06.2022. a tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15) selgitanud, et alaealise elatise nõudmise asjas on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra, peab kohustatud vanem ehk kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. 3.4. Antud asjas on poolte vahel vaidlus esiteks PKS § 101 alusel elatise summa arvutamise üle. Nimelt on vaidluse all hagejate isa juures viibimise aeg, mida PKS § 101 lg 6 järgi elatise arvutamisel arvesse tuleb võtta ja mille võrra elatise summat proportsionaalset vähendada. Hagejate väitel viibivad nad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Kostja arvutuste kohaselt on hagejate tema juures viibimise aeg ca 12 päeva kuus. Kohus leiab, et hagejate kostja juures viibimise aja kindlakstegemisel on põhjendatud lähtuda kehtivast lastega suhtlemise korrast. Kohus nõustub siinkohal hagejatega, et PKS § 101 lg 6 kohaselt on elatise arvutamisel oluline just ööpäevade arv, mis hagejad vastavalt suhtlemise korrale aasta jooksul keskmiselt ühes kuus kostjaga veedavad, mitte päevade arv nagu kostja on seda arvestanud. Vaidlust ei ole, et Tartu Maakohtu 29.07.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397 (tl 7-11) määrati kindlaks laste (hagejate) ja vanemate suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed isa (kostja) juures järgmiselt: paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani (s.o 4 päeva) ning paaritutel nädalatel neljapäevast reedeni; jõulude ajal paaritutel aastatel 25.- 26. detsembril ja paarisaastatel 23.-24. detsembril; sügis-, talve- (veebruaris) ja kevadvaheajal paarisarvuga aastatel; suvevaheajal alates suvevaheaja algusest vanemate juures vahelduvalt kahe nädala kaupa; isadepäeval. 2022. aasta märtsis leppisid hagejate vanemad kokku suhtluskorra muutmises nii, et alates 15.03.2022.a ei viibi hagejad paaritutel nädalatel enam isa juures. Arvestades alates 15.03.2022. a kokku lepitud suhtlemise korda, viibivad kohtu arvutuste kohaselt hagejad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Kohus lähtus arvutamisel sh sellest, et üldjuhul on hagejad kostja juures paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani, s.o 8 6 ööpäeva kuus. Vastavalt haridus- ja teadusministri 09.09.2020. a määrusele nr 32 on sügis- talve (veebruar)- ja kevadkoolivaheaegade pikkus 1 nädal. Kui arvestada, et hagejad viibivad kostja juures neil vaheaegadel üle aasta, siis see teeb aasta lõikes nendel vaheaegadel (kolmel kuul) kostja juures viibimise ajaks 3,5 ööpäeva lisaks 8-le ööpäevale. Kuna suvevaheaja (juuni, juuli, august) viibivad hagejad vanemate juures võrdse aja, s.o vahelduvalt kahe nädala kaupa, siis suvevaheajal saab lugeda hagejate kostja juures viibimise ajaks keskmiselt 14 ööpäeva kuus. Sellise arvestuse põhjal sai kohus aasta lõikes hagejate kostja juures viibimise ajaks 124,5 ööpäeva, s.o keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Hagejad on arvutanud nende kostja juures viibimise ajaks keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Arvestades kehtivat lastega suhtlemise korda kohus sellise hagejate arvutusega ei nõustu. Vastavalt suhtluskorrale on hagejad kostja juures üldjuhul kooliajal küll 8 ööpäeva kuus, kuid elatise arvutamisel tuleb arvestada nende kohustatud vanema juures viibimise keskmist aasta jooksul ning hagejad ei ole arvestanud aega, kui nad viibivad kostja juures koolivaheaegadel, sh suvevaheaegadel pool ajast. Kohus ei nõustu ka kostja arvutustega, mille kohaselt viibivad hagejad tema juures keskmiselt 12 päeva. Nagu kohus seda eespool märkis, siis PKS § 101 lg 6 järgi tuleb elatise arvutamisel arvestada ööpäevi mitte päevi. Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele oli pere esimesele ja teisele lapsele 60 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2023. a on 80 eurot kuus, arvestades, et lapsed on kostjaga aasta jooksul keskmiselt 10 ööpäeva kuus, kujuneb elatis ühe hageja kohta järgnevalt: - perioodil alates 01.03.2022. a kuni 31.03.2022. a summas 71,14 eurot kuus (1448 * 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200 = 243,44 eurot; 243,44 - (60/2) = 213,44 eurot; 213,44 eurot – 10 päeva, s.o 66,67%=71,14 eurot); - perioodil alates 01.04.2022. a kuni 31.01.2023. a summas 75,21 eurot kuus (1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot; 255,64 - (60/2) = 225,64 eurot; 225,64 eurot – 10 päeva, s.o 66,67%=75,21 eurot); - perioodil alates 01.02.2023. a kuni 31.03.2023. a summas 71,87 eurot kuus (1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot; 255,64 - (80/2) = 215,64 eurot; 215,64 eurot – 10 päeva, s.o 66,67%=71,87 eurot); - perioodil alates 01.04.2023. a kuni 31.03.2024. a summas 86,77 eurot kuus (16xx * 0,03 = 50,55 eurot; 50,55 + 249,78 = 300,33 eurot; 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot; 260,33 eurot – 10 päeva, s.o 66,67%=86,77 eurot). 3.5. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis õigustaks PKS § 101 alusel arvutatud elatist vähendada. Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et lisaks hagejatele on tal veel üks laps, kellele ta peab elatist maksma ning oma majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline PKS § 101 alusel arvutatud määras hagejatele elatist maksma. Kohus kontrollis rahvastikuregistri andmete alusel, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps K. E. R. , kes on sündinud xxxxxxxxxx. a. Kohus leiab, et üksnes kolmanda lapse olemasolu ja ülalpidamiskohustus kostjal hagejatele väljamõistetava elatise vähendamiseks alust ei anna. Riigikohus on avaldanud korduvalt seisukohta (vt nt RKTKo 13.02.2018. a tsiviilasjas nr 2-162343, p 13), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise 7 kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja on välja toonud, et ta töötab tähtajalise lepingu alusel ARF xxxxxxx OÜ-s ja tema sissetulek on alla Eesti keskmise (2023. aasta märtsis neto töötasu 708 eurot ja aprillis 680,81 eurot). Nagu seda ka eespool viidatud Riigikohtu suunistes on leitud, siis see, et kohustatud vanema sissetulek on liiga väike, ei vabasta teda alaealiste laste ülalpidamiskohustusest. Kostjal vanemana on kohustus hankida nii enda kui ka oma alaealiste laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ja piisava sissetuleku puudumisel peab vanem täitma ülalpidamiskohustust muu vara arvel. Hagejad on esitanud kohtule tõendina väljavõtted e-äriregistrist (tl 60-66), mis tõendavad, et kostjale kuulub ainuosalus viies äriühingus, sh OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo, T. H. OÜ, RMP K. OÜ, Osaühing R. L. RL H. OÜ. Lisaks on hagejad esitanud tõendina kinnistusregistri väljavõtted (tl 67-79), mis tõendavad, et OÜ-le T. R. neli korteriomandit Tartu linnas Raatuse tn xx (registriosa numbritega xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx ja xxxxxxx), RMP K. OÜ-le kuulub samuti neli korteriomandit Tartu linnas Raatuse tn xx (registriosa numbriga xxxxxxx ja xxxxxxx, xxxxxxx ja xxxxxxx) ning lisaks korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxxxx. Neid andmeid arvestades nõustub kohus hagejate seisukohaga, et kostja soovib näidata enda varalist seisundit halvemana, kui see tegelikult on. Kostjale kuulub viis äriühingut, millest kahele kuulub ka hulgaliselt kinnisasju, kokku 9 kinnisasja Tartu linnas. Neist asjaoludest ei saa teha järeldust, et kostja ei ole oma varalisest seisundist tulenevalt võimeline hagejatele ülalpidamist andma ja maksma elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras. Kui ka kostja töötasu ei ole piisavalt suur, siis on kostjal olemas piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita. Tagasiulatuvalt 2022. aasta eest nõutavale elatisele vastu väites tugineb kostja lisaks sellele, et ta on tasunud laste kulusid, nagu lasteaia, M. Shate tantsukooli ja huviringi arveid ning lisaks on kostja ostnud lastele riideid ja tarvikuid. Kohus leiab, et ka need kostja vastuväited ei põhjenda elatise vähendamist. Iseenesest ei ole vaidlust selle üle, et kostja on 2022. aastal tasunud hageja 2, M. I. , lasteaia ja Shate tantsukooli arveid. Kostja on esitanud tõendid (tl 26, 27 ja 31), mis tõendavad, et 03.10.2022. a on ta tasunud Tartu lastead L. arve summas 198,45 eurot ja perioodil 17.04.-15.12.2022. a on tasunud MTÜ-le Shate Tantsukool kokku 309 eurot. Samas ei ole kostja vaidlustanud hagejate väiteid selle kohta, et hagejate teine vanem, ema on sel perioodil tasunud M. I. JJ Street tantsukooli arved MTÜ-le Urban Style (40 eurot kuus). Hagejad on ka selgitanud, et M. I. käib Shate tantsukoolis väga harva ja sedagi üksnes kostja nõudmisel. Seda arvestades leiab kohus, et ei ole põhjendatud neid kostja tehtud kulutusi nõutavast elatisest maha arvata. Kostja on esitanud täiendavalt tõendina väljavõtted maksekviitungitest (tl 33-38), millest nähtub ostude tegemine perioodil 19.11.2022. a kuni 06.2023. a kokku summas 187,26 eurot. Esiteks märgib kohus, et tõenditest nähtuvaid oste ei ole võimalik kuidagi seostada hagejate jaoks tehtud kulutustega. Kostja ei ole selgitanud, mida ta täpsemalt ostnud on ja millist kulu ta iga maksedokumendiga täpsemalt tõendada soovib. Teiseks nõustub kohus hagejate seisukohaga, et PKS § 101 alusel elatist arvestades on arvesse võetud aega, mil hagejad viibivad kostja juures ja millisel ajal annab ta eeldatavalt lastele ülalpidamist vahetult ning proportsionaalselt on elatise summat ka vähendatud. Seega laste jaoks kulutuste tegemine ajal, kui lapsed viibivad kostja juures, ei õigusta PKS § 101 alusel arvutatud elatise vähendamist. 3.6. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras, arvestusega, et hagejad viibivad kostja juures vastavalt suhtluskorra kokkuleppele aasta jooksul keskmiselt 10 päeva kuus, tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.03.2022. a kuni 29.12.2022. a ning edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 30.12.2022. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.03.2022. a kuni 29.12.2022. a kujuneb elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras kummalegi hagejale kokku 743 eurot (71,14 + 8 x 75,21+70,18). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on tasunud tagasiulatuvalt nõutaval perioodil elatist 8 kokku 134 eurot (18.04.2022. a 121 eurot ja 16.05.2022. a 13 eurot). Kohus leiab, et tasutud summa tuleb kostjalt väljamõistetavast summast maha arvestada, s.o kummagi hageja kasuks väljamõistetavast summast maha arvestada 67 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.03.2022. a kuni 29.12.2022. a summas 676 eurot (743-67). Edasiulatuvalt alates 30.12.2022. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõistab kohus kostjalt elatise välja vastavalt PKS §-ile 101 muutuva suurusena, arvestusega, et hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 10 päeva kuus. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates 30.12.2022. a kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni 75,21 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 150,43 eurot (2x 225,64 eurot (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 50 % lapsetoetusest) x 12 (kalendriaasta kuud) / 365 (päevade arv kalendriaastas) x 10 (keskmine isa juures viibitud päevade arv aastas), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 9