1-24-3433/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-24-3433 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Kriminaalasi Vladimir Mokrousovi süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuli
3. a otsus Süüdistatav Vladimir Mokrousovi (isikukood 37108253718) apellatsioon Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Mokrousovi apellatsioon Viru Maakohtu
4. juuli
5. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas V. Mokrousovit
7. juuli
8. a otsusega KarS § 121 lg 1 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega, millest luges KarS § 68 lg 1 alusel kantuks tema eelvangistuses viibitud aja 3 päeva. V. Mokrousovi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 7 kuud 27 päeva vangistust. Sellest karistusest määras maakohus koheselt kandmisele 4 päeva vangistust alates
9. juulist 2024 ning ülejäänud karistuse osa, 7 kuud ja 23 päeva vangistust jäi KarS § 74 lg 1, ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui V. Mokrousov ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1.1 Sama otsusega määras maakohus V. Mokrousovile lähenemiskeelu kannatanu Sergei Dušinile 3 aastaks ja mõistis temalt välja menetluskulud 1766,67 eurot, mis tuleb tasuda ositi ühe aasta jooksul.
10. V. Mokrousov esitas
11. augustil 2024 apellatsiooni, milles selgitab, et tema pole seda kuritegu toime pannud. Ta oli sel ajal kodus, videosalvestisel pole tema, vaid temaga sarnane inimene. Ta tunnistas end süüdi sellepärast, et sattus ebaseaduslikult vanglasse 4 päevaks alates
12. juulist kuni 30 juulini
13. Ta rõõnas ennast selleks, et vanglast välja saada. Apellant palub välja selgitada kõik asjaolud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Mokrousovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
15. Kuna V. Mokrousovi kriminaalasja on maakohus lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
16. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
17. peatüki
18. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
19. Apellant ei viita kokkuleppemenetlust reguleerivate normide rikkumisele ega ka ühelegi KrMS § 339 lõikes 1 toodud kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasja materjalidega ja ei tuvastanud maakohtu poolt eeltoodud nõuete rikkumist. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt oli V. Mokrousovile arusaadav, milles kohus ta süüdi tunnistab ja millise karistuse ta selle teo eest saab, sh selgitas ta kohtule, kuidas mõistab kohaldatavat lähenemiskeeldu. V. Mokrousov kinnitas selgesõnaliselt, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, keegi teda selleks ei sundinud ja ta jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuistungil viibis kuni kohtuotsuse kuulutamiseni ka V. Mokrousovi kaitsja. Kohtuistungil toimuv tõlgiti V. Mokrousovile vene keelde. Ka pärast kohtuotsuse kuulutamist kinnitas V. Mokrousov, et talle on kõik arusaadav ja küsimusi pole.
20. Süüdistatava ainsaks väiteks on, et tema pole seda kuritegu toime pannud. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud olukord, kus kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, tähendab seda, et kokkuleppes märgitud faktilised asjaolud ei vasta ühelegi kuriteokoosseisule. Apellatsioonikohus peab selle küsimuse lahendamisel võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte kuriteokoosseisu kirjeldusega ja otsustama, kas kokkuleppes esitatud faktilised asjaolud on selle sättega hõlmatud. Ringkonnakohtul pole võimalust ega pädevust hinnata KrMS § 318 lg 4 mõistes seda, kas kokkuleppesse kirja pandud asjaolud on tõendatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. oktoobri
22. a määrus nr 1-22-5228/39, p 33 ja
23. oktoobri
24. a määrus asjas nr 3-1-1-70-12, p 8 jj). Ringkonnakohtul ei tekkinud ka kokkuleppe teksti ning KarS § 121 lg 1 võrdlemisel kahtlust, et kokkuleppes kirjeldatu ei vastaks sellele koosseisule (teise inimese tervise kahjustamisele).
25. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna V. Mokrousov ei tugine KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud alustele, pole tal KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu tuleb tema kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 2