) § 41 tähenduses. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi peab olema korraldatud üksikvangistuses viibiva kinnipeetava füüsilise ja vaimse tervise regulaarne jälgimine. Kinnipeetava terviseseisundi jälgimisel võib olla teatav roll temaga iga päev kokkupuutuvatel vanglaametnikel. Olulisem on siiski see, et korraldatud oleks üksikvangistuses viibivate kinnipeetavate füüsilise ja vaimse tervise regulaarne ja piisava sagedusega jälgimine pädeva meditsiinitöötaja poolt (Riigikohtu 08.12.2021 otsus asjas nr 318-1896, p-d 23 ja 26). Vanglal lasuva ülesande täitmiseks kasutab ta tervishoiuteenust osutava isiku abi (Riigikohtu erikogu 11.11.2022 määrus asjas nr 3-21-924, p 12). Kaebaja soovis oma pöördumistega arstilt selgitusi, kuidas on korraldatud tema vaimse tervise jälgimine ja kaitse üksikvangistuse ajal. Kaebaja on nõudnud oma küsimustele vastuseid arstilt kui vangla koostööpartnerilt vanglal lasuva ülesande täitmisel, mitte kaebaja ja arsti vahelise arsti-patsiendi suhte raames. Kaebaja küsimustele vastates ei osutaks arst tervishoiuteenust tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 2 lg 1 tähenduses. Kaebaja nõuab seega kaebusega vanglalt (arsti vahendusel) toimingu sooritamist haldusmenetluses, täpsemalt teabenõudele vastuse esitamist. Kaebaja pöördumised arsti poole ei ole siiski teabenõuded, nagu kaebaja ise on leidnud, vaid selgitustaotlused märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 tähenduses. Kaebaja soovis oma pöördumistes teavet, mis eeldas enne vastamist vangla käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist (avaliku teabe seaduse § 6; MSVS § 2 lg 2 p 1). Kaebaja küsitud teavet ei ole arstil või vanglal võimalik pelgalt kopeerida või hõlpsalt edastada. Praeguses asjas ei ole seega tegemist olukorraga, kus halduskohus lahendaks sisuliselt eraõiguslikku vaidlust, nagu tervishoiuteenuse puhul, mil pole vaja läbida kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust (vrd Riigikohtu 08.02.2024 määrus asjas nr 3-22-2321). Seega on praeguses asjas kohtueelne menetlus
Kaebusest ja vangla vastusest tulenevalt ei ole vaidemenetlust läbitud. Seetõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 5. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määruse tühistamiseks. Määruskaebuse väidete kohaselt rikkus kohus kaebaja õigust saada oma õigustele kohtulikku kaitset.
Kohtupraktikas on leitud, et tervishoiuteenuse osutamisest tulenevates vaidlustes ei ole kohtueelne menetlus kohustuslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
, mis kannab pealkirja „Haldusmenetluse seaduse kohaldamine“, reguleerib vangistuse täideviimisel haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaldamise üksikasju ja erisusi.
lg 5 näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette juhtumiteks, mil vangla vaidlustatud haldustegevus toimus haldusmenetluses (vt Riigikohtu 08.02.2024 määrus asjas nr 3-22-2321, p 10). Järelikult on kohtu pädevuse määramisel oluline kindlaks teha, kas kaebaja pöördumisi, millele ta kaebuse kohaselt pole vastuseid saanud, tuli lahendada haldusmenetluses. 9. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja pöördumistele tuli vanglal vastata haldusmenetluses, täpsemalt MSVS alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Arsti hinnang selle kohta, kas kinnipeetavat võib tema terviseseisundist tulenevalt hoida üksikvangistuses (täiendava julgeolekuabinõuna või distsiplinaarkaristuse kandmiseks), antakse vanglateenistuse korraldatava avalik-õigusliku menetluse osana, mitte tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendi ravimise eesmärgil (vt ka Riigikohtu 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19). Kaebaja soovis oma pöördumistes arsti poole saada vastuseid küsimustele, mis puudutasid tema vanglas üksikvangistuses hoidmise lubatavust ja tingimusi. Vastamise korraldamise kohustus on vanglateenistusel, mitte arstil. Pöördumisele vastamisele viivitamine vm õigusvastane tegevus pöördumisele vastamisel on vangla toiming
Kui isik soovib esitada pöördumisele vastamiseks kohustamise nõuet, tuleb tal enne halduskohtusse pöördumist läbida vaidemenetlus vastavalt HMS § 72 lg 1 p-le 3. 10. Alates 01.07.2024 kehtiv
lg 6 sätestab, et vanglas kinni peetava isiku pöördumisele seoses talle tervishoiuteenuste ja
lg 11 alusel kehtestatud teenuste osutamise korraldamisega vastab vanglateenistus, kaasates tervishoiuteenuse osutaja ja vajaduse korral Tervisekassa. Seega, isegi kui kaebaja pöördumistes oli mingis osas tõstatatud küsimusi tervishoiuteenuse osutamisest, pidi alates 01.07.2024 pöördumistele vastama vangla
Enne seda oli tervishoiuteenuse osutamist puudutavas küsimuses pöördumisele vastamise kohustus vanglal kui kinnipeetavate tervishoidu korraldaval haldusorganil tulenevalt
§-de 49, 52 ja 53 koosmõjust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.