Obsah (5)

§ 657§ 654§ 171§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-2

§ 657

lg 1 p 1 alusel muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

1. Ringkonnakohus vaatab asja läbi kirjalikus menetluses, kuna kostja apellatsioonkaebuses suulist asja läbivaatamist ei soovinud. Pärast apellatsioonkaebuse tähtaja möödumist taotles kostja istungi määramist. Ringkonnakohtu
2. veebruari 2024 määrusega andis kohus pooltele kompromissi saavutamiseks tähtaja kuni
3. aprillini 2024 ja kui pooled kompromissile ei jõua, palus kohus esitada samaks päevaks lõplikud seisukohad ja menetluskulud. Sama määrusega tegi ringkonnakohus teatavaks, et kohus teeb
4. aprillil 2024 kirjalikus menetluses otsuse, kui kompromissi ei esitata. Kostja taotles tähtaja pikendamist. Ringkonnakohus jättis tähtaja pikendamata. Kostja esitas hilinemisega oma lõplikud seisukohad, kus ei esitanud vastuväidet kirjaliku menetluse määramisele. Samas märkis kostja taas, et soovib asja arutamist kohtuistungil. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus asja suulist menetlust vajalikuks ei pidanud, hageja oli nõus kirjaliku menetlusega ja kostja tähtaegselt istungi taotlust ei esitanud, samuti ei esitanud vastuväidet ringkonnakohtu tegevusele, siis on kostja minetanud õiguse asja suulises menetluses läbivaatamiseks.
5. Kostja vaidlustab kogu ulatuses maakohtu otsuse. Hageja esitas kostja vastu kolm nõuet: 1) allüürilepingu järgne üürinõue; 2) allüürilepingu lõppemise järgne kahjuhüvitise nõue; 3) allüürilepingu lõppemise järgne üürieseme valduse tagastamise nõue. Viimasest - valduse tagastamise nõudest - hageja loobus, kuna kostja vabastas valduse. Kostja esitas vastuhagis hageja vastu kaks nõuet: 1) üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha 4 662,31 euro tagastamine; 2) kahjuhüvitis 5 832,20 eurot Ülikooli 8a hoonele jäänud Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ reklaamide valmistamise ja paigaldamise eest. Maakohus rahuldas hageja üüri ja kahjuhüvitise nõude ja jättis vastuhagi nõuded rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja nõuded ja jätnud kostja vastuhagirahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid kõiki

§ 654lg 6 järgi.

1. Ringkonnakohus märgib, et kostja, kelleks on õigusteenust osutav äriühing, tasus apellatsioonkaebuselt vähem riigilõivu ja esitas oluliste puudustega, sh ebaselge nõudega, apellatsioonkaebuse. Ka järgnevalt ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentides puudub struktuur, puuduvad selged seisukohad ja esitatud nõuded ei ole seotud nõude aluseks olevate asjaolude ega vastuväidetega asjaoludele. Kostjale määratud apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamise käigus täiendas kostja asjaolusid, sh esitas esmakordselt viivise vähendamise taotluse. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.
2. Kostja seisukoht, et kuigi üüriruumid olid tema otseses valduses, pidi hageja need talle üle andma, ei ole aluseks tuvastada üürisuhte puudumine ega üürilepingu kehtetus. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja õigus sõlmida kostjaga allüürileping ja anda üüriese kostja kasutusse põhines hageja ja Ülikooli 8a kinnistu omaniku OÜ Viavara vahelisel üürilepingul. Kostja arutlus OÜ Viavara ja hageja vahel sõlmitud lepingu näilikkuse üle ei ole põhjendatud ega ka asjakohane. Õige on hageja viide VÕS § 12 lg-le 1, mis sätestab, et lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega tuleb ka niisuguste asjaolude esinemise korral poolel oma lepingujärgseid kohustusi täita. Kostja väide, 7 et kostja üüritud üüripind ei kuulunud ega kuulu hagejale ega olnud ka muul viisil hageja kontrolli all, ei oma käesoleval juhul õiguslikku tähendust. Asjas ei ole vaidlust, et kostja kasutas üürilepingu esemeks olevaid ruume ja ei tasunud nende kasutamise eest hagejale, kellega tal oli sõlmitud allüürileping. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud üüri suurust ja kahjuhüvitise arvutamise aluseid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte vahel oli kehtiv üürisuhe ja kostjalt tuleb hageja kasuks mõista VÕS § 271 alusel välja üürivõlgnevus 3910 eurot 35 senti ja VÕS § 335 alusel 24 063 eurot 59 sendi suurune kahjuhüvitis üüriruumide tagastamata jätmise eest. 12.
3. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei esitanud viivise vähendamise taotlust maakohtu menetluses ega ka tähtaegselt esitatud apellatsioonkaebuses. Viivise vähendamise nõue tuleb esitada esimesel võimalusel maakohtule, kuna hagis oli viivis märgitud, siis kostja vastuses (vt ka RKTKo
4. mai 2011, nr 3-2-1-24-11, p 17). Kostja märkis esmakordselt apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks esitatud apellatsioonkaebuse täienduses, et ta ei nõustu maakohtu poolt väljamõistetud viivise ulatusega. Kostja hilinemisega esitatud väited hageja pahatahtlikkuse kohta ja menetluse venimise osas ei oleks ka õigeaegse esitamise korral alus viivise vähendamiseks. Lepinguga oli ette nähtud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem määr, ent kuna viivise rakendumine sõltub eelkõige võlgnikust enesest, siis ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (vt ka RKTKo
5. juuni 2005, nr 3-2-1-66-05, p 14.). Muuhulgas on viivise eesmärk tagada rahaliste kohustuste nõuetekohane täitmine, s.t sundida võlgnikku oma kohustuse täitmisele. Hageja on taotlenud viivise piiramist põhinõudega ja maakohus on sellega arvestanud. Seega on viivise suurust just kostja huvides piiratud.
6. Ringkonnakohus nõustub vastuhagi rahuldamata jätmise osas maakohtu põhjendustega. 13.
7. Kostja ei ole ringkonnakohtule esitatud dokumentides esitanud selgeid väiteid, mis annaksid aluse muuta maakohtu otsust tagatisraha tagastamise nõude rahuldamata jätmise osas. Maakohus märkis õigesti, et hageja arvestas kostja tasutud tagatisraha üürivõlgnevuse katteks, mistõttu tagatisraha kostjale tagastamisele ei kuulu. 13.
8. Kostja vastuhagi reklaami (valgustähed ja -logo, valgustusega „väline majajuht“) valmistamise ja paigaldamisega seoses, on ebaselge. Kostja esitas reklaamiga seotud vastuhagi 8 kuud pärast esmase vastuhagi esitamist ja üks aasta 7 kuud pärast hagi esitamist. Vastuhagi täiendusele oli tõenditena lisatud reklaami valmistamise ja paigaldamise eest kaks arvet, mis pärinesid
9. aastast. Hageja esitas vastuväited nõude õiguslikule ja faktilisele alusele. Hageja viitas, et reklaam on
10. aastast üleval, seega amortiseerunud ja kahjuhüvitise suurus on tõendamata, samuti ei ole kostja reklaami väljaandmist nõudnud, seega puudub kahjunõude rahuldamise esmane eeldus. Kostja esitas esmakordselt reklaami tagastamise soovi maakohtu istungil, seega enam kui aasta pärast üüritud pinnalt lahkumist. Maakohus leidis õigesti, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks reklaami väljaandmist (AÕS § 80 lg 1) selgelt nõudnud. Hageja väitel sai ta kostja reklaami väljaandmise nõudest esmakordselt teada
11. oktoobri 2021 maakohtu istungil. Kostja hageja väidet ümberlükanud ei ole. Puudub vaidlus, et tähtaega asjade väljaandmiseks kostja hagejale kordagi määranud ei ole. Maakohus on õigesti leidnud, viidates Riigikohtu lahendile, et kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kui isiku asjad on teise isiku ebaseaduslikus valduses alles, tuleb asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda valdajale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole erandina VÕS § 115 lg 3 järgi vajalik (eelkõige on see nii juhul, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade 8 tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju (vt RKTKo
12. oktoober 2018, nr 2-15-1663, p 21)). Maakohus leidis asja materjalidest lähtuvalt õigesti, et kostja ei ole viivituse tõttu kaotanud huvi reklaami tagastamise vastu. Hageja väitel avaldas kostja nii
13. oktoobril 2021.a kui
14. novembril 2021.a toimunud kohtuistungitel, et ta tahab Ülikooli tn 8a hoonel olevat reklaami kindlasti kätte saada. Seega ei ole VÕS § 115 lg 2 teises lauses sätestatud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamise eeldus käesoleval juhul täidetud ja maakohus jättis põhjendatult kostja kahjuhüvitamise nõude rahuldamata. Õige on ka maakohtu seisukoht, et kostja kahjunõue on ebaselge ja kahju suurus tõendamata. Kahju tõendamiseks esitatud arved sisaldavad lisaks reklaami maksumusele ka paigaldust, valgustust ja kujundustööd. Reklaami maksumust ilma paigalduseta asjas tõendatud ei ole.
15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud 525 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud (

§ 175lg 1).

Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 525 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ 9