← Eesti

1-15-3799/41

Obsah (6)§ 76§ 75§ 188§ 184§ 64§ 68

Kriminaalasi nr 1-15-3799 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 07.06.2018) Kriminaalasja number 1-15-3799 Täi

§ 76lg 5 alusel määrata A.R-ile katseaeg tähtajaga kuni 24.09.2021.

Kohustada A.R-i alluma 24 (kakskümmend neli) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates käitumiskontrollile ja täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1

(4)vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 9 alusel määrata A.R-ile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) alluda elektroonilisele järelevalvele 6 (kuus) kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määrus A.R-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu A.R kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A.R on Harju Maakohtu 17.06.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-3799 süüdi tunnistatud

§ 188

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust;

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 24.11.2014 karistusaja hulka ning arvestati karistusaja algust A.R-i kinnipidamisest, s.o alates 24.11.

  1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.09.
  2. 17.04.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid A.R-i ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates on süüdimõistetu vabastamine tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tema puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. A.R avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu kahetses kuriteo toimepanemist ja selgitas, et on oma viga mõistnud ning on valmis edasiselt seaduskuulekalt elama. Vanglas on ta läbinud programme, omandanud keevitaja kutse, töötanud. Tal on vabaduses olemas elukoht, pere toetus ning väidetavalt ka töökoht ehitusel. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2

(4)poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on A.R temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud A.R-i vabanemisjärgset elukohta, mis on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter kuulub kinnipeetava endisele elukaaslasele, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused A.R-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.R on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kaks varasemat karistust on kustunud (süüdi mõistetud

  1. ja
  2. aastal). Käesolevat karistust ja oma esimest vangistust kannab süüdimõistetu kanepi ebaseadusliku kasvatamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Süüdimõistetu on pikaaegne kanepi tarvitaja ja see on ka kuritegude toimepanemise põhjuseks. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni. Kinnipeetav on töötanud, omandanud keevitaja eriala, läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Eluviisitreening“ ja „Tagasilanguse ennetamine“. Programmide läbiviijate tagasiside kohaselt osales kinnipeetav tegevustes aktiivselt. Ta tunnistab sõltuvust narkootilistest ainetest ning on valmis oma varasemat eluviisi muutma. Kinnipeetava käitumisele etteheiteid teha ei saa, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral on kinnipeetavale tagatud elu- ja töökoht. Vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetul võlgnevusi ei ole, vabanemisfondi on kogunenud raha, mis aitab esialgu majanduslikult toime tulla. Lähedastest on suhted säilinud endise elukaaslasega ning tütrega. Kõiki asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et A.R-i ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Süüdimõistetu on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ning saavutanud seal püstitatud eesmärgid. Tema vabanemisjärgsed elutingimused ning väljavaated edaspidi seaduskuulekalt toime tulla on head. Samuti leiab kohus, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus on piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla A.R-i puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli tema edasise käitumise üle, kas ta on suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme.

§ 76lg 5 alusel tuleb A.R-ile määrata katseaeg kuni 24.09.2021.

Süüdimõistetu on kohustatud 24 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates alluma käitumiskontrollile ja täitma

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb A.R-ile käitumiskontrolli perioodiks

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb 1 A.R

§ 75

lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.

§ 75lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata 3

(4)elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.