4-23-170/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2023, Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-23-170 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Väärteoasi Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse taotlus U.J-ile määratud aresti täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Süüdlane U.J isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
2. Pöörata täitmisele U.J-ile Tartu Maakohtu 28.02.
3. a määrusega väärteoasjas nr 4-23-170 määratud arest ja saata U.J vanglasse aresti kandma 3 (kolmeks) päevaks.
4. Juhul, kui käesoleva määruse peale ei esitata määruskaebust, kohustada U.J ilmuma aresti kandma Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu linn) hiljemalt 07.08.
6. Juhul, kui käesoleva määruse peale esitatakse määruskaebus, kohustada U.J ilmuma aresti kandma Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu linn) hiljemalt 5 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
7. Lugeda aresti kandmise alguseks aeg, mil U.J saabub vanglasse aresti kandma. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 192 lg 1 ja § 193 kohaselt võivad kohtumenetluse pool ja menetlusväline isik esitada kohtumääruse peale kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik
8. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17.09.
9. a otsusega väärteoasjas nr 2610,20,000122 karistati U.J KarS § 266 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsus jõustus 06.10.
11. Tartu Maakohtu 28.02.
12. a määrusega asendati U.J-ile määratud ja tasumata rahatrahv 3-päevase arestiga, mis omakorda asendati 5 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 kuu alates määruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 16.03.2023 ja üldkasuliku töö tegemise tähtaeg saabus 16.04.
14. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 25.05.2023 Tartu Maakohtule erakorralise ettekandena pealkirjastatud taotluse pöörata Tartu Maakohtu 28.02.
15. a määrusega U.J-ile määratud arest täitmisele, sest ta ei ilmunud
16. ja 30.03.2023 kriminaalhooldusosakonda kohtumisele. Kokkuvõtlikult märgitakse taotluses järgmist. 3.
17. U.J-i kriminaalhooldus algas 16.03.
18. Kriminaalhooldusametnik leppis 20.03.2023 U.J-iga telefoni teel kokku, et ta tuleb kriminaalhooldusosakonda 22.03.2023 kell 15.
19. U.J kinnitas telefonivestluses ametnikule, et ta saab kindlaksmääratud ajal kohtumisele ilmuda. Vaatamata eelnevale, ei ilmunud U.J 22.03.2023 kohtumisele ega teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjusest. U.J helistas samal päeval kell 10.40 ametnikule, kuid ametnikul polnud võimalik koheselt kõnele vastata, sest ta oli koosolekul. Ametnik helistas U.J-ile tagasi kell 11.19, kuid U.J ei vastanud kõnele ega helistanud tagasi. Ametnik helistas U.J-ile ka kell 13.28, kuid U.J ei vastanud taas telefonikõnele ega helistanud tagasi. Ametnik saatis U.J-ile e-kirja, milles kohustas teda ilmuma kriminaalhooldusosakonda 30.03.2023, kuid U.J ei ilmunud ka sellel kuupäeval kriminaalhooldusosakonda. 10.04.2023 lepiti kokku, et U.J tuleb kohtumisele 13.04.2023, kuid 12.04.2023 helistas ametnikule U.J-i õde, kes teatas, et U.J viibib haiglas. Ametnik palus U.J-ile edasi öelda, et ta võtaks ühendust ametnikuga, kui ta saab haiglast välja. Kriminaalhooldusametnik tegi 17.04.2023 järelpärimise Lõuna-Eesti Haiglale, et kontrollida, kas U.J viibib haiglaravil. Lõuna-Eesti Haigla vastusest nähtub, et U.J viibis ravil alates 14.04.2023 ja ta tuli ise ravile xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ametnik ei käsitle 13.04.2023 kohtumisele ilmumata jätmist rikkumisena, kuna on usutav, et U.J pöördus haiglasse päev enne 14.04.
20. 3.
21. U.J märkis kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses, et ta ei mäleta, miks ta jättis 22.03.2023 kriminaalhooldusosakonda ilmumata. 24.05.2023 toimunud kohtumisel kinnitas U.J , et ta ei tulnud 30.03.2023 kriminaalhooldusosakonda ametnikuga kohtuma, sest oli haige. Ta lubas esitada ametnikule tõendi samal päeval e-kirja teel kohe pärast tagasi koju jõudmist. Kuna ametnikul tekkis kahtlus, et U.J pole perearsti vastuvõtule pöördunud ja tal puudub tõend, suhtles ametnik 24.05.2023 U.J-i juuresolekul tema perearstiga, kes kinnitas, et U.J pole perearsti vastuvõtule pöördunud ning perearstikeskus pole tõendit väljastanud. 3.
22. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb U.J-ile määratud arest pöörata täitmisele. Kuivõrd U.J pole motiveeritud üldkasulikku tööd tegema, pole põhjendatud üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine. Ametnikule valetamine perearsti vastuvõtule pöördumise osas, kohumisele ilmumata jätmine ja kõnedele mittevastamine iseloomustavad U.J negatiivselt ning ei anna alust arvata, et edasine koostöö oleks võimalik. 2
23. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde ja palus pöörata U.J-ile mõistetud arest täitmisele. U.J-i käitumine on jätkuvalt ükskõikne. U.J pole senini mõistnud, mida kriminaalhooldus endast kujutab. U.J pole motivatsiooni, et üldkasulik töö ära teha. U.J-ile oli lapse sünd teada ja ta oleks võinud ennast märtsikuus käsile võtta ja viis tundi üldkasulikku tööd ära teha ühe päevaga kasvõi nädalavahetusel. U.J on olnud ka varem kriminaalhooldusel ja ka siis on olnud probleemid.
24. U.J kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes kirjeldatud asjaolud vastavad tõele. Ta ei oska selgitada, miks ta ei teinud üldkasuliku töö tunde. Võib-olla jäi tal üldkasulik töö tegemata seetõttu, et oli huvitavamaid tegevusi, näiteks sõpradega aja veetmine. U.J ei mäleta, miks ta jättis 22.02.2023 kriminaalhooldusosakonda ilmumata. U.J ei tea, miks ta pole kriminaalhooldajaga üldkasuliku töö tegemise ajakava kokku leppinud. Alates 09.04.2023 viibis ta Tartu haigla intensiivraviosakonnas. Ta leppis 10.04.2023 kriminaalhooldusametnikuga kokku, et ta tuleb 13.04.2023 kohtumisele, sest ta arvas, et ta saab haiglast välja. Tegelikult suunati tema edasi. U.J polnud varem motivatsiooni täita kohustusi. Praegu on U.J motivatsioon täita kohustusi, sest tal sündis eelmisel kuul laps. U.J palub pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega kasvõi nädal aega. U.J lubab, et ta teeb nädalaga üldkasuliku töö tunnid ära. Kohtu seisukoht
25. KarS § 69 lg 6 esimene lause sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele.
26. Tutvunud taotluse ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja U.J-i selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Taotlusele lisatud registreerimislehest nähtub, et U.J ei ilmunud 22.03.2023 kriminaalhooldusosakonda kohtumisele ega teavitanud mitteilmumisest. U.J ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda kohtumisele ka 30.03.
27. Sel korral teavitas ta, et on haige. U.J märkis 23.05.2023 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses, et ta ei mäleta, miks ta ei saanud 22.03.2023 vastuvõtule tulla. 24.05.2023 kriminaalhooldusosakonnas antud kirjalikus selgituses märkis U.J, et ta ei tulnud 30.03.2023 vastuvõtule, kuna oli haige. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametnik helistas 24.05.2023 U.J-i juuresolekul U.J-i perearstile ja selgus, et U.J pole perearsti poole pöördunud. Seejärel võeti U.J-ilt kirjalik selgitus, milles ta ei osanud öelda, miks ta kriminaalhooldajale valetas. Kohtuistungil ei osanud U.J selgitada, miks ta ei ilmunud
28. ja 30.03.2023 kohtumisele kriminaalhooldusosakonda ning miks ta pole üldkasulikku tööd teinud. U.J ütles kohtuistungil, et ta jättis üldkasuliku töö tegemata vist seetõttu, et oli huvitavamaid tegevusi, näiteks sõpradega aja veetmine.
29. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et U.J on hoidnud tahtlikult. ilma mõjuvate põhjusteta, üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. U.J ei ilmunud
30. ja 30.03.2023 kriminaalhooldusosakonda kohtumisele ning tal polnud selliseks käitumiseks ühtki mõjuvat põhjust. Oma käitumisega on U.J veenvalt tõestanud, et ta ei soovi sooritada talle trema enda soovil määratud üldkasuliku töö tunde ning hoiab kohustuse täitmisest tahtlikult kõrvale. 3
31. Kohtu arvates pole võimalik ega otstarbekas K. Punnigule üldkasuliku töö tegemiseks täiendavaid võimalusi anda. Kriminaalhooldusametnik märkis õigesti, et U.J oli soovi korral võimalik üldkasulik töö kohtu määratud tähtaja jooksul ära teha. U.J palus kohtuistungil pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega ja lubas, et teeb üldkasuliku töö ära. Samas ei tekkinud U.J-i selgituste põhjal veendumust, et tal on tekkinud tugev tahe oma kohustuse täitmiseks ja et see on tema tõeline soov. U.J-i selgitustest nähtub pigem, et ta tegi ettepaneku pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega, et vältida aresti täitmisele pööramist. U.J tekkis motivatsioon üldkasuliku töö tegemiseks alles siis, kui oli saanud isaks ja kriminaalhooldusametnik taotles aresti täitmisele pööramist. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades, pole kohtul veendumust, et U.J sooritaks üldkasuliku töö tunnid kui talle selleks veelkord võimalus anda.
32. Lähtudes eelnevast, tuleb Tartu Maakohtu 28.02.
33. a määrusega asenduskaristuseks määratud arest pöörata täitmisele ja U.J tuleb saata vanglasse aresti kandma 3 päevaks. (allkirjastatud digitaalselt) 4