KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-15116 Kohtuas

) § 172 lg 1 esimene lause näeb ette kõigi menetluskulude jätmise lahendi tegemisest huvitatud isiku kanda. Seega on maakohus jaotanud menetluskulud avaldaja suhtes üldreegliga võrreldes soodsamalt, jättes avaldaja kanda ainult tema enda menetluskulud. Puudub igasugune alus jätta menetluskulusid, sh avaldaja menetluskulusid, täies ulatuses puudutatud isikute kanda, nagu taotleb avaldaja. Kuigi avaldaja püüab näidata vastupidist, ei ole puudutatud isik I avaldusele pahatahtlikult vastu vaielnud, vaid on esitanud põhjendatud seisukohad, miks tuleks eelistada Meierei kinnisasjale juurdepääsu mujalt. Tegemist on tavapärase avalikule teele juurdepääsu määramise menetlusega, kus tulebki kaaluda erinevaid variante ning leida sobivaim. 10.

1. Puudutatud isik II on taotlenud maakohtus, et menetluskulud jäetaks täies ulatuses avaldaja kanda. Seetõttu jääb selgusetuks puudutatud isiku II määruskaebuses esitatud taotlus, mille kohaselt tulnuks maakohtul menetluskulud jätta kas puudutatud isiku I kanda või alternatiivselt puudutatud isiku I ja avaldaja kanda. Menetluskulude jätmine puudutatud isiku I kanda ei ole põhjendatud. Puudutatud isik I on menetluses algusest peale selgitanud, et viimase paarikümne aasta jooksul, enne kui puudutatud isik II müüs Meierei kinnisasja avaldajale, on ligipääs Meierei kinnisasjale toimunud läbi puudutatud isikule II kuuluvate teiste kinnisasjade. Seega muudab maakohtu määrus viimase paarikümne aasta jooksul välja kujunenud elukorraldust. See oli üks põhjustest, miks puudutatud isik I avaldusele vastu vaidles. Põhjendamatu on ka puudutatud isiku II etteheide, et maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Arvestades, et maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei olnud kohtul vaja seda teha.
2. Puudutatud isik II leidis vastuses avaldaja määruskaebusele, et selguse huvides on kohtumääruse resolutiivosa täpsustamine põhjendatud ja ta ei vaidle sellele vastu. Menetluskulude osas leidis puudutatud isik II, et need tuleks mõista välja puudutatud isikult I. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus piiras Meierei kinnisasjale avalikult kasutatavale teele üle Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade ettenähtava juurdepääsu ka kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul sellistega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg. 8 2-22-15116 Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab, et lubatud täismassi piirang 7500 kg ei kehti kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning puudutatud isiku II määruskaebus jääb rahuldamata. 14. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebustega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles maakohus ei näinud juurdepääsu tingimustes liiklusvahendi lubatud täismassi piirangu osas ette erisust kinnisasja teenindavale transpordile, samuti menetluskulude jaotuse osas. Puudutatud isik II vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas ei ole maakohu määrust vaidlustatud, mistõttu see on vaidlustamata osas

§ 456

lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) alusel jõustunud.

1. Puudutatud isik I esitas
2. mai
3. a seisukohaga uue dokumentaalse tõendina RAGNSELLS AS-i kliendikirja.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uusi asjaolusid ja tõendeid saavad määruskaebemenetluses esitada ka muud menetlusosalised. Arvestades määruskaebuses esitatud väiteid, on täiendav dokumentaalne tõend asjakohane ja see tuleb võtta asja juurde (

§ 238lg 1).

1. Ringkonnakohus hindab esmalt avaldaja määruskaebust osas, milles avaldaja on osaliselt vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p
2. Avaldaja leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 4 on puudulik osas, milles see ei sisalda avalduses märgitud tingimust, mille kohaselt ei arvestata täismassi piirangut 7500 kg avaldaja kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul. Puudutatud isik II toetab avaldaja määruskaebust. Puudutatud isik I leiab aga, et vaidlustatud määruse resolutsioonist ei ole kõnealune tingimus puudu, vaid täismassi piirang 7500 kg kehtib kõikidele sõidukitele, sh Meierei kinnisasja teenindavatele. 16.
3. Põhjendatud on avaldaja etteheide, et vaidlustatud määrus on vastuoluline. 16.1.
4. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja maakohtule esitatud avalduses ja selle täpsustustes juurdepääsu tingimuste osas taotlenud, et liiklusvahendi täismassi piirang 7500 kg ei kohalduks kinnisasja teenindavatele liiklusvahenditele (dtl-d 37, 134 ja 142). Maakohus on määruse resolutsiooni p-st 1 nähtuvalt otsustanud rahuldada avaldaja avalduse täies ulatuses. Samas on määruse resolutsioonist puudu avaldaja taotletud lause, mille kohaselt täismassi piirang 7500 kg ei laiene kinnisasja teenindavatele liiklusvahenditele („Nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid“). 16.1.
5. Vaidlustatud määrusest puuduvad ka põhjendused, miks ei peaks olema lubatud kasutada maakohtu määratud juurdepääsuteed avaldaja kinnisasja teenindavate liiklusvahenditega, mille lubatud täismass ületab 7500 kg. Vastupidi, maakohus on ise asunud määruse põhjendustes seisukohale, et on tavapärane, et elamu juurde peab pääsema ka elamut teenindavate sõidukitega, ning märkinud, et ka muu kui B-kategooria sõidukite juurdepääs on vajalik kinnisasja teenindamiseks, viidates seejuures prügiveole ja remonditöödele. Veel on maakohus viidanud, et kinnisasju teenindavate prügiautode täismass on kohtule teadaolevalt 20 000 kg (maakohtu määruse p-d 33 ja 34). Seega nähtub vaidlustatud määruse põhjendustest, et maakohus on sisuliselt nõustunud avaldajaga, et liiklusvahendi täismassi piirang 7500 kg ei peaks kohalduma kinnisasja teenindavatele liiklusvahenditele. Eelnevat arvestades ei ole vaidlustatud määruse resolutsioon kooskõlas ka selle põhjendustega. 16.
6. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja kinnisasjale tuleb tagada ligipääs ka seda teenindavate liiklusvahenditega, isegi kui nende lubatud täismass ületab 7500 kg. 9 2-22-15116 16.2.
7. Maakohus tuvastas, et taotletava juurdepääsu kohas on tee olemas (vt maakohtu määruse p 23). Seda kinnitavad asjas esitatud tõendid, sh nähtub tee olemasolu arvukatelt fotodelt, ortofotodelt, puudutatud isiku I
8. oktoobril 2023 esitatud asjatundja arvamusest (dtld 379–414) ja maakohtu
9. oktoobri
10. a paikvaatluse protokollist (sh selle osaks olevatelt fotodelt), kusjuures tee paikneb kõrgemal Kalda kinnisasja ülejäänud osast (teetammil). Tee olemasolu on möönnud ka puudutatud isik I, kes on avaldanud, et sellel on võimalik sõita sõiduautoga (vt nt
11. septembri
12. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:55:58). Vaatlusprotokolli kohaselt ei olnud tee pinnas pehme ja vaatluse korraldanud maakohtunikule tundus, et vähemalt sõiduautoga on tee läbitav (dtl 456). 16.2.
13. Asja materjalid ei anna alust asuda seisukohale, et juurdepääsutee seisukord ja kandevõime välistaks üksikutel juhtudel, s.o kinnisasja teenindamiseks, ligipääsu avaldaja kinnisasjale ka 7500 kg ületava lubatud täismassiga sõidukitega. Asjas esitatust nähtub, et kõnealusel teel on liikunud nii traktor (lumesahk) kui ka konteinerit vedav veoauto, samuti on sellel parkinud minibuss (fotod dtl-d 57, 81 ja 281; avaldaja
14. augusti
15. a esialgse õiguskaitse taotluse p 8). Seega on teel olnud võimalik liikuda ka raskete sõidukitega. Asjas pole esitatud tõendeid selle kohta, et eelnev oleks teed kahjustanud. Vastuses määruskaebusele tugineb puudutatud isik I maakohtule
16. oktoobril 2023 esitatud asjatundja arvamusele (dtl-d 379–414). Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et kõnealusest asjatundja arvamusest ei ole võimalik teha puudutatud isiku I soovitud järeldusi. Õige on maakohtu osundatu, et kuigi asjatundja arvas, et veoauto võib suure tõenäosusega teele kinni jääda, ei täpsustanud asjatundja, mida peeti silmas veoauto all (s.o millise lubatud täismassiga autot). Samuti ei ole asjatundja arvamuses täpsustatud, mida tähendavad terminid „kandev tee“ ja „vastupidav teelõik“. Asjatundja arvamuse lisast nähtuvad mõõtmistulemused, mis asjatundja hinnangul näitavad, et tee kandevõime on väga nõrk. Samas puuduvad asjatundja arvamusest selged põhjendused, kuidas asjatundja selle järelduseni jõudis. Asjatundja on viidanud võrdlusena kruusateede nõutavale kandevõimele ning esitanud arvamuse lisana tabeli, millest peaks nähtuma vastupidava teelõigu minimaalsed mõõtmistulemused. Samas ei ole asjatundja arvamusest võimalik aru saada, kust pärinevad tabelis märgitud soovituslikud mõõtmistulemused ja kas need on asjakohased ka konkreetsel teelõigul. Seejuures ei ole asjatundja viidanud ega tuginenud ühelegi õigusaktile või standardile, millega oleks kehtestatud soovituslikud või kohustuslikud nõuded tee kandevõimele. Täiendavalt väidab puudutatud isik I vastuses määruskaebusele, et temale teadaolevalt ei sõideta teenindavate sõidukitega kinnisasjani, kui sinna ei vii kõvakattega tee ja puuduvad võimalused sõiduki ümber pööramiseks. Oma väite tõendamiseks on puudutatud isik I esitanud RAGN-SELLS AS-i kliendikirja „Korraldatud jäätmevedu Türi vallas“, mis oli avaldatud äriühingu veebilehel. Iseenesest on viidatud kliendikirjas tõepoolest selgitatud, et juurdepääsuteed peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Samas ei saa esitatust teha järeldust selle kohta, milline kandevõime on piisav, ega ka selle kohta, et vaidlusalusel teelõigul selline kandevõime puuduks. Lisaks ei tähenda see, kui võimaldada Meierei kinnisasjale juurdepääsu ka raskemate kinnisasja teenindavate sõidukitega, et erinevad teenusepakkujad, sh prügiveoteenuse osutaja seda võimalust kasutama peavad. 16.2.
17. Siinsel juhul on maakohus määranud juurdepääsutee hooldamise ja korrashoiu korraldamise ning vastavate kulude kandmise kohustuse avaldajale. Seega, isegi kui tee vajaks raskemate sõidukitega sõitmiseks tugevdamist, on see avaldaja kohustus. Puudutatud isik I on kohtumenetluses avaldanud, et tema kõnealust teed ei kasuta ega hakkaks seda kasutama (vt nt
18. septembri
19. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:46:35; puudutatud isiku
20. oktoobri 10 2-22-15116
21. a seisukoht, lk 6;
22. novembri
23. a seisukoht, p-d 1.10 ja 4.3). Seega ei mõjutaks puudutatud isikut I kahjulikult ka see, kui tee kasutamine liiga raskete sõidukitega seda kuidagi kahjustaks (nt tekiksid rööpad, millele puudutatud isik I on menetluses viidanud). Võimalike kahjustuste likvideerimise kohustus on maakohtu määruse kohaselt avaldajal, kes peab kandma ka sellega seonduvad kulud. 16.2.
24. Eelnevat arvestades ei anna puudutatud isiku I väited tee kandevõime ebapiisavuse kohta alust takistada maakohtu määratud juurdepääsu kasutamist avaldaja kinnisasja teenindavate liiklusvahenditega, isegi kui nende lubatud täismass ületab 7500 kg. Sellisteks kinnisasja teenindavateks sõidukiteks on nt prügiveoauto, tuletõrjeauto, lumesahk ja kinnisasjale ehitusmaterjale vedav auto. 16.
25. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus piiras Meierei kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isikute I ja II kinnisasjade ka kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul sellistega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg. Ringkonnakohus rahuldab selles osas avaldaja määruskaebuse ja näeb ette, et nimetatud lubatud täismassi piirang (s.o 7500 kg) ei kehti kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul. Selline sõnastus on avaldaja taotletud sõnastusest („Nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid“) selgem, kuna avaldaja soovitud sõnastust võib mõista ka nii, et määratud juurdepääs ei hõlma kinnisasja teenindavaid liiklusvahendeid.
26. Avaldaja ja puudutatud isik II on maakohtu määruse vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus pidas õiglaseks jätta

§ 172lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kolleegium nõustub selles osas vaidlustatud määruse põhjendustega ja

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) alusel neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib kolleegium järgmist. 17.1.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus märgib, et

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse menetluskulude jaotuse otsustamisel. Nii on õiguskirjanduses selgitatud, et juurdepääsu vaidlustes saab menetluskulude jaotamisel vastavalt

§ 172

lg 1 esimesele lausele lähtuda sellest, kelle huvides lahend tehakse (s.t kelle kasuks juurdepääs määratakse), aga samas saab arvesse võtta samu põhimõtteid nagu kaasomandi lõpetamise hagimenetluses (vt

I komm

§ 172

lg 1 kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Vaidlustatud määrusest nähtuvad põhjendused selle kohta, kuidas maakohus kaalutlusõigust sisustas ja missugustel kaalutlustel langetas valiku mitme võimaliku menetluskulude jaotamise viisi vahel. Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmist piisavalt põhjendanud ning ei ole kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. 11 2-22-15116 17.2.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et teades, et avalikult kasutatavalt teelt puudub juurdepääs Meierei kinnisasjale, pidi avaldaja kinnisasja ostes arvestama, et juurdepääsu saamiseks võib tekkida kohtuvaidlus. 17.2.
2. See, et maakohus pidas avaldaja avaldust ja selles taotletud juurdepääsuteed põhjendatuks, ei tähenda, et puudutatud isik I oleks vaielnud avaldusele vastu pahatahtlikult, mis annaks alust jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud tema kanda. Ka menetluses esitatud puudutatud isiku I seisukohad ei võimalda sellist järeldust teha. Eelnevat ei saa järeldada asjaolust, et puudutatud isikul II ei olnud avaldaja taotletud juurdepääsule vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust heita puudutatud isikule I ette siinse menetluse põhjustamist ja sellest tingitud kulude tekkimist. 17.2.
3. Siinses asjas ei oleks õiglane jätta menetluskulusid ka vaid avaldaja kanda, nagu on alternatiivselt taotlenud puudutatud isik II. Ka puudutatud isik II pidi Meierei kinnisasja müües arvestama, et juurdepääsutee puudumine võib tuua kaasa kohtuvaidluse. Kuigi puudutatud isik II nõustus menetluse käigus juurdepääsutee määramisega avalduses taotletud viisil Mõisaveere kinnisasja kaudu, nähtub avaldusest, et ka puudutatud isik II oli takistanud avaldajal oma kinnisasjale pääsemist, mistõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtusse. Seega oli kohtuvaidlus osaliselt põhjustatud ka puudutatud isiku II tegevusest ning põhjendatud ei ole puudutatud isiku II kaebuse väide, et ta kaasati menetlusse sundkorras. 17.2.
4. Kuna sellistes vaidlustes on tavapärane, et kaalutakse erinevaid variante, leidmaks sobivaim lahendus juurdepääsu määramiseks, toimus siinne menetlus kõigi menetlusosaliste huvides. Kõike eelnevat arvestades on maakohtu määratud menetluskulude jaotus õiglane.
5. Põhjendamatu on puudutatud isiku II etteheide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks menetluskulud jäävad rahaliselt kindlaks määramata. Kuna maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei pidanudki kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrama. Seejuures on maakohus vaidlustatud määruses märkinud, et rahaliselt kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad.
6. Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb avaldaja määruskaebus rahuldada osaliselt ning puudutatud isiku II määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Arvestades, et puudutatud isiku II määruskaebus jäi rahuldamata, tuleb selle menetlemisega seotud kulud jätta

§ 171lg 1 järgi puudutatud isiku II kanda.

Arvestades, et avaldaja määruskaebus rahuldati osaliselt, on õiglane jätta selle menetlemisega seotud kulud

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

21. Kolleegium määrab kindlaks puudutatud isiku II määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

21.

1. Puudutatud isiku I
2. juuli
3. a menetluskulude nimekirja kohaselt on tema määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu. Nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku I esindajal
4. mai
5. a menetlusdokumendi koostamiseks (määruskaebustele vastamine) 4 tundi tunnihinnaga 91,50 eurot (käibemaksuga), s.o kokku 366 eurot (käibemaksuga). Puudutatud isik I kinnitas, et kulu on kantud seoses siinse 12 2-22-15116 menetlusega ning ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Puudutatud isik I esitas
6. juulil 2024 seisukoha avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjade kohta. Selles seisukohas avaldas puudutatud isik I, et dokumendi koostamiseks kulus esindajal 1 tund ja 30 minutit, mistõttu suurenesid puudutatud isiku I menetluskulud 137,25 euro võrra. Arvestades puudutatud isiku I
7. mai
8. a menetlusdokumendi sisu ja mahtu, sh asjaolu, et see sisaldab ka vastust avaldaja määruskaebusele, loeb ringkonnakohus puudutatud isiku II määruskaebusele seisukoha esitamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi.
9. juuli
10. a seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks peab ringkonnakohus 30 minutit, arvestades seejuures, et dokument sisaldab seisukohta ka avaldaja menetluskulude nimekirja kohta. Esindaja tunnitasu 91,50 eurot (käibemaksuga) on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga.

§ 174lg 10 alusel tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga.

Seega on puudutatud isiku I põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 228,75 eurot (= 2,5 × 91,50). 21.

1. Avaldaja
2. juuli
3. a menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud riigilõivust 70 eurot ja lepingulise esindaja kulust kokku 450 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal
4. märtsil 2024 kohtulahendi analüüsiks ja selgitusteks kokku 45 minutit,
5. märtsil 2024 ja
6. aprillil 2024 määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks kokku 1 tund ja 45 minutit,
7. aprillil 2024 ja
8. mail 2024 puudutatud isiku II määruskaebuse analüüsiks ja määruskaebusele vastuse koostamiseks kokku 30 minutit,
9. juunil 2024 seoses kohtu teatega määruskaebuste kohta 15 minutit ja
10. juulil 2024 menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit. Avaldaja kinnitas, et kulu on kantud seoses siinse menetlusega ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus loeb puudutatud isiku II määruskaebusega seotud põhjendatud ja vajalikeks esindaja toiminguteks
11. aprillil 2024 ja
12. mail 2024 puudutatud isiku II määruskaebuse analüüsi ja määruskaebusele vastuse koostamist kokku 30 minut. Avaldaja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb ringkonnakohus 15 minutit, arvestades, et menetlusdokument sisaldab osaliselt ka varem avaldatud seisukohta menetluskulude jaotuse osas. Esindaja tunnitasu suurus 120 eurot on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga.

§ 174lg 10 alusel tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga.

Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 109,80 eurot (= (120 × 0,75) × 1,22). 21.3. Lisaks peab puudutatud isik II tulenevalt avaldaja ja puudutatud isiku I taotlustest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

§ 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 13