← Eesti

2-23-15393/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-15393 Tsiviilasi A. S. (S. ) hagi A. M. (M. ) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2475 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. S. (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja (eestkostja) A. P. Kostja: A. M. (isikukood xxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
  2. jaanuar 2024; edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  3. Jätta hagi rahuldamata.
  4. Jätta menetluskulud A. S. kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.
  5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
  6. A. S. (hageja) esitas
  7. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule A. M. (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja elatise 275 eurot kuus alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja kunagi hageja elus osalenud. Hageja on raske puudega laps, kes ei saa endaga igapäevaselt hakkama ja keda ei saa võrrelda terve 18-aastase lapsega. Hageja õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õppekaval puidutöötleja
  8. kursusel. Hageja kulud on kokku 550 eurot kuus (eluasemekulud 60 eurot, kulutused toidule 200 eurot, transpordile 75 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (huvi tehnika ja muusika vastu) 45 eurot). Kuivõrd hageja ema korraldab hageja elu ja hoolitseb hageja eest, peaks kostja rahaline panus olema suurem.
  9. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ema ei ole võimaldanud hageja kokkusaamisi kostjaga. Erinevalt alaealise lapse ülalpidamisest ei pea vanem täisealise lapse ülalpidamiseks oma tavapäraseid vajadusi piirama ega pidama täisealist last endaga ühetaoliselt ülal. Lisaks hagejale elab majapidamises ka tema ema ja viimase abikaasa, samuti abikaasa vanemad, seega on pahatahtlik esitada kõik kulud kostjale. Kostja tasub elatist ka oma õppivale täisealisele tütrele. Kostjal on puue, ning ta oli väha pikalt haiguslehel, ning alates
  10. veebruarist 2024 on kostja koormust vähendatud 0,5 koormusele. Hagejal on piisav sissetulek, et tagada eluks vajalik. KOHTU SEISUKOHT
  11. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  12. Hageja on esitanud kostja vastu hagi täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb 275 euro suuruse igakuise elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest (s.o
  13. oktoobrist 2023). Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (vt Riigikohtu
  14. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Hageja sai täisealiseks xxxxxxxxxxxxxxx 4). Rahvastikuregistri andmetel on hageja emaks A. P. ja isaks kostja. Hageja jätkab õpinguid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx puidutöötleja õppekaval, õpingute eeldatav lõppkuupäev on
  15. märts 2025 (dtl 3). Hagejal on puuduv töövõime (dtl 85 – 87). Tsiviilasjas nr 2-23-10134 on kohus seadnud hageja üle eestkoste ning määranud eestkostjaks hageja ema A. P. . Kohtuistungil on hageja esindaja selgitanud, et kuigi hageja osaleb õppepraktikal, osalevad praktikal erivajadustega lapsed, ja praktika eest ilmselt tasu ei saa. Kohus on seisukohal, et hagejalt ei saa õppetöö, aga ka tervisliku seisundi tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks.
  16. Erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi igal juhul tõendama kohtumenetluses oma vajadused (vt Riigikohtu
  17. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Täisealise lapse ülalpidamiskohustuse ulatuse 2 väljaselgitamisel tuleb PKS § 99 lg 1 järgi lähtuda ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ning kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Samas tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.
  18. Hageja on hagis märkinud, et tema kulud on järgmised: eluasemekulud 60 eurot, kulutused toidule 200 eurot, transpordile 75 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (huvi tehnika ja muusika vastu) 45 eurot (seega kulud kokku 550 eurot). Hageja pidi elatise saamiseks põhistama ja tõendama, millised on tema tavalist elulaadi arvestades tema vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavad kulutused. Kohus on seda selgitanud
  19. jaanuari 2024 kohtuistungil (vt kohtuistungi protokoll, lk 2) ning
  20. aprilli 2024 kohtunõudes.
  21. Hageja esitas oma kulutused ja vajadused
  22. jaanuari 2024 menetlusdokumendis (tõendid on esitatud
  23. jaanuaril 2024 ja
  24. veebruaril 2024). Kohus selgitas
  25. aprilli 2024 kohtunõudes, et viidatud menetlusdokumendis toodud selgitused ei ole täiel määral seostatavad hagis toodud kuludega. Kohus palus hagejal täpsustada, kuidas on välja kujunenud hagis toodud kulud. Hageja esitas kohtule
  26. mail 2024 oma täpsustused ja tõendid.
  27. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka
  28. mai 2024 menetlusdokumendis esitatud täpsustused ei ole täiel määral seostatavad varem esitatud seisukohtade ja tõenditega. Hageja on samas menetlusdokumendis ka märkinud, et eelnevalt on arvestanud kogu pere põhivajadusi. Kohus on korduvalt selgitanud, et ei kahtle selles, et hagejal tekivad kulud, kuid täisealise õppiva lapse elatise nõudmisel tuleb hagejal oma vajadusi tõendada ja põhistada.
  29. Hageja on hagis eluasemekuludena märkinud 60 eurot.
  30. jaanuari 2024 menetlusdokumendis on hageja märkinud, et eluasemekulude hulka kuulub elektritarbimine, samuti on vaja sooja eluaset, sooja vett, elektriarvele lisandub Elektrilevi võrguteenuse tasu (talvekuudel 130 eurot), maal läheb vaja ka puid. Hageja on
  31. veebruaril 2024 esitanud Elektrilevi väljavõtte, millest nähtuvalt on perioodil juulist 2023 kuni detsembrini 2023 arved olnud vahemikus 34 eurot kuni 46 eurot. Kohus palus
  32. aprilli 2024 kohtunõudes hagejal täpsustada, kuidas on välja kujunenud hagejale langev osa 60 eurot (kui palju kulub perel elektrile ja suur osa on hageja osa sellest; kui palju kulub küttepuudele ja kui suur osa on hageja osa sellest jne). Hageja on
  33. mai 2024 menetlusdokumendis esitanud ühe tehte (60:3 = 20 eurot). Muid selgitusi ei ole hageja esitanud. Kohus saab hageja menetlusdokumendist aru selliselt, et hagejale langev osa eluasemekuludest on 20 eurot. Seega on hageja eluasemekulud 20 eurot (mitte hagis märgitud 60 eurot). Kuigi hageja on eluasemekulude kohta esitanud vaid Elektrilevi arved, peab kohus sellist kulu põhjendatuks.
  34. Hageja on hagis toidukuludena märkinud 200 eurot. Hageja on
  35. jaanuari 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et kuna laps elab maal ja lähim pood asub 40 km kaugusel, ja toidukorv on suurem (300 eurot nädalas). Kohus palus
  36. aprilli 2024 kohtunõudes hagejal täpsustada, kuidas on välja kujunenud hagejale langev osa 200 eurot. Hageja on
  37. mai 2024 menetlusdokumendis esitanud tehte (200:3 = 100). Kohus märgib, et 200 jagamisel 3-ga on tulemuseks 66 eurot 66 senti. Seega ei ole kohtu jaoks üheselt selge, millised on hageja toidukulud (66 eurot 66 senti, 100 eurot või 200 eurot kuus). 3
  38. Hageja on hagis transpordikuludena välja toonud 75 eurot. Hageja on
  39. jaanuari 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja ema viib lapse bussi peale igal hommikul ja tuleb päeval talle vastu (25 km päevas). Sellele lisanduvad Tartu arstide visiidid (220 km; üks sõit 39 eurot 60 senti). Lisaks sõiduki liikluskindlustus 100 eurot, kaskokindlustus 600 eurot ja remont. Hageja on
  40. veebruaril 2024 esitanud kohtule Neste AS kütusearved, mille kohaselt on arved vahemikus 69 eurot – 228 eurot. Kohus selgitas
  41. aprilli 2024 kohtunõudes, et hagejal tuleb täpsustada, kuidas on välja kujunenud transpordikulud 75 eurot. Hageja on
  42. mai 2024 menetlusdokumendis esitanud tehte (75:2 = 37,50). Kohus saab hageja menetlusdokumendist aru selliselt, et hagejale langev osa transpordikuludest on 37 eurot 50 senti. Seega on hageja transpordikulud 37 eurot 50 senti (mitte hagis märgitud 75 eurot). Kuigi hageja ei ole sidunud transpordikulu esitatud tõenditega, peab kohus sellist kulu põhjendatuks ja mõistlikuks.
  43. Hageja on hagis sidekuludena välja toonud 30 eurot. Hageja on
  44. jaanuari 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et sidekulud on lapse telefon, TV ja internet (38 eurot kuus). Hageja on
  45. veebruaril 2024 esitanud ka Telia AS-i arved vahemikus 32 eurot kuni 40 eurot. Kohus selgitas
  46. aprilli 2024 kohtunõudes, et kuigi telefon eelduslikult vaid hageja kasutuses, kasutavad TV-d ja internetti eelduslikult ka teised perekonnaliikmed. Kohus palus hagejal täpsustada, kuidas on välja kujunenud hagejale langev osa 30 eurot. Hageja ei ole
  47. mai 2024 menetlusdokumendis sidekulude osas täpsustuse esitanud. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja nimetatud sidekulude suurusest (38 eurost), mida kohtu hinnangul tuleb jagada perekonnaliikmete vahel. Selliselt on hagejale langev osa 12 eurot 66 senti (38 : 3).
  48. Hageja on hagis toidukuludena märkinud 200 eurot. Hageja on
  49. jaanuari 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et kuna laps elab maal ja lähim pood asub 40 km kaugusel, ja toidukorv on suurem (300 eurot nädalas). Kohus palus
  50. aprilli 2024 kohtunõudes hagejal täpsustada, kuidas on välja kujunenud hagejale langev osa 200 eurot. Hageja on
  51. mai 2024 menetlusdokumendis esitanud tehte (200:3 = 100). Kohus märgib, et 200 jagamisel 3-ga on tulemuseks 66 eurot 66 senti. Seega ei ole kohtu jaoks üheselt selge, millised on hageja toidukulud (66 eurot 66 senti, 100 eurot või 200 eurot kuus).
  52. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et hagejal on kulud seoses toidu, tervishoiuga, hügieenitarvete, riiete, jalanõudega ning koolikohustuse täitmisega. Samas on täisealise õppiva lapse elatisenõude puhul just hageja ülesandeks neid kulutusi põhistada ja tõendada. Siinkohal peab kohus võimalikuks lähtuda eeldusest, et nimetatud kulud hagejal siiski tekivad, samuti hinnata nende kulude mõistlikkust. Toidukulude kohta ei ole hageja tõendeid esitanud, samuti ei ole kohtule üheselt selge, millised on hageja toidukulud (vt ka eelmine punkt). Samas peab kohus võimalikuks lähtuda hagis märgitud toidukuludest 200 eurot kuus. Arvestades praegust elukallidust ning asjaolu, et hageja puhul on tegemist täisealise noormehega, on selline kulu kohtu hinnangul ka põhjendatud.
  53. Ka riiete ja jalanõude kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Kohus peab siiski põhjendatuks lähtuda kuludest 40 eurot kuus (seega 480 eurot aastas). Hageja on küll täisealine noormees, kes enam ei kasva, kuid tema vanust arvestades on kohtu hinnangul loomulik, et riided ja jalanõud kuluvad ning on vaja soetada uusi jalanõusid ja riideid. Arvestades elukallidust ei ole kulud 40 eurot kuus (480 eurot aastas) ebamõistlikult suured. Seega on selline kulu ka põhjendatud. 4
  54. Hageja on hagis kuludena tervishoiule märkinud 30 eurot. Hageja on
  55. jaanuari 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et need kulud on ravimid, vitamiinid, prillide uuendamine, ees ootab ka visiit Tartu Ülikooli Kliinikumi, seoses sellega tuleb valmistuda operatsiooniks, taastusraviks, ravimid jms kulutused. Vastavalt vajadusele tuleb käia ka hambaarsti juures. Hageja on
  56. veebruaril 2024 esitanud ka väljavõtte retseptuurraamatust, mille kohaselt on perioodil
  57. maist 2023 kuni
  58. jaanuarini 2024 retseptidega seotud kulud 208 eurot 88 senti (millest 109 eurot 98 senti on soodustus ja maksti 98 eurot 90 senti). Hageja on esitanud ka terviseportaali väljavõtte selle kohta, et hagejal on diagnoositud lampjalgsus. Samuti on hageja esitanud ka terviseportaali väljavõtte ortopeedi vastuvõtu kohta. Kohus selgitas
  59. aprilli 2024 kohtunõudes, et kohtule jääb arusaamatuks, kuid on arvutatud tervishoiukulud 30 eurot kuus. Kohus palus hageja täpsustada, kuidas need kulud on välja kujunenud. Hageja on
  60. mai 2024 menetlusdokumendis märkinud, et retsepte tuleb välja osta umbes neli korda aasta (ühe retsepti maksumus 50 eurot), lisaks vitamiinid, valuvaigistid. Hageja palub arvestada tuleviku operatsiooniga seotud kulusid, esimene visiit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, lisanduvad eelnevad visiidid Tartusse. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole täiel määral oma kulutusi põhistanud. Kohus saab aru hageja menetlusdokumentidest aru selliselt, et hagejal on ees operatsioon, millega kaasnevad kulud. Samas ei ole hageja eeldatavaid kulusid välja toonud. Kohus ei saa ise tuletada, millised kulud operatsiooniga kaasnevad. Küll on aga hagejale välja kirjutatud retseptiravimid, samuti on hagejal kulutusi seoses vitamiinide ning ka muude ravimite ostmisega, samuti on hagejal vaja uuendada prille ja käia ka hambaarsti juures. Eelneva tõttu on kohtu hinnangul tervishoiukulud 30 eurot kuus (360 eurot aastas) ka mõistliku suurusega.
  61. Samuti peab kohus põhjendatuks lähtuda ka kuludest, mis on seotud hügieenitarvete ja koolikohustuse täitmisega (30 eurot + 30 eurot). Kohus möönab, et nende kulude kohta ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Samas on tegemist täisealise noormehega, kellel tekib kulutusi hügieenitarvetele. Samuti osaleb hageja õppetöös ning ka sellega kaasnevad eelduslikult kulud. Nimetatud kulud on kohtu hinnangul ka mõistliku suurusega.
  62. Lisaks on hageja selgitanud, et muud vältimatud püsikulud on 45 eurot. Hageja on täiendavalt selgitanud, et tal on huvi tehnika ja muusika vastu. Hageja on soetanud tehnika ja muusikaga seotud seadmeid (nt kõlareid, varuosasid jne) järelturult ja sularahas. Hageja on selgitanud, et see summa sisaldab ka taskuraha. Kuivõrd hageja on täisealine noormees, peab kohus põhjendatuks, et tal tekivad kulud ka seoses tema hobidega (muusika ja tehnikaga), samuti on põhjendatud taskuraha saamine. Selline kulu on kohtu hinnangul ka mõistliku suurusega.
  63. Eelneva tõttu on hageja põhjendatud kulud 425 eurot 16 senti (200 + 40 + 30 + 30 + 30 + 45 + 12,66 + 37,50 + 20). Kohus märgib, et hagejal on puuduv töövõime ning ta saab töövõimetoetust 15 eurot 13 senti kalendripäevas (periood
  64. juuli 2021 kuni
  65. juuli 2026; dtl 85 – 87). Töövõimetoetuse suurus on seega 453 eurot 39 senti kuus (15,13 x 30). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni (PHS § 17 lg 2). Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot (PHS § 17 lg 3). Seega on hagejal õigus saada ka 80 euro suurust lapsetoetust. 5 Eelnevat arvestades on hageja vajadused kaetud riigi poolt saadavate toetustega (eelkõige töövõimetoetusega). Kohus saaks kostjalt elatist välja mõista olukorras, kus hageja vajadused ei oleks kaetud riigi poolt saadavate toetustega. Praegusel juhul puudub kohtule alus elatise väljamõistmiseks kostjalt. Kuivõrd kohus on seisukohal, et hageja vajadused on kaetud riigi poolt saadavate toetustega, ei analüüsi kohus ka kostja varalist seisundit (PKS § 102 ja § 105 lg 3). Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
  66. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtu määratud ajaks ei ole kostja menetluskulude nimekirja esitanud. Ka asja materjalidest ei nähtu selliseid kulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.