1-24-3687/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtunik Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja liik Tartu Ringkonnakohus

1. august 2024 1-24-3687 Mario Truu Kriminaalasi Aleksandr Feofanovi (isikukood 38811142210) süüdistuses karistusseadustiku § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Viru Maakohtu
2. juuni
3. a otsus Süüdistatav Aleksandr Feofanov, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Feofanovi apellatsioon Viru Maakohtu
4. juuni
5. a otsusele läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
6. Prokuratuur, süüdistatav Aleksandr Feofanov ja tema kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov sõlmisid
7. juunil 2024 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe A. Feofanovi süüditunnistamiseks ja karistamiseks. Kokkuleppe järgi tuleb A. Feofanovilt menetluskuluna välja mõista 6550,62 eurot. Pooled leppisid kokku ka selles, et menetluskulusid on tal õigus tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
8. Viru Maakohtus
9. juunil 2024 toimunud istungil jäid A. Feofanov ja tema kaitsja kokkuleppe juurde. Süüdistatava sõnul oli kokkulepe talle kõikides osades arusaadav ja ta nõustus sellega.
10. Viru Maakohtu
11. juuni
12. a otsusega tunnistati A. Feofanov kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Lisaks mõistis kohus A. Feofanovilt välja menetluskulu 6550,62 eurot ja võimaldas tal seda tasuda ühe aasta jooksul.
13. Maakohtu otsusele esitas A. Feofanov venekeelse apellatsiooni. Selle eestikeelne tõlge on järgmine: „Palun kohut üle ei vaadata minu hagid minu kriminaalasjas nr
14. Palun minu DNA ekspertiis summas 1050 eurot riigi arvele ja pikendada kohtukulude aega minu vanglast vabastamiseni (11.06.2028), sest vanglast vabastamise järel lähen ma ametlikule tööle ja saan oma kohtukulusid tasuda.“ RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Maakohus tegi vaidlustatud otsuse kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
16. peatüki
17. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
18. A. Feofanov osutab apellatsioonis kõigepealt enda hagidele, kuid kaebusest ei selgu, mida ta selle all silmas peab. Apellatsioonist võib aga välja lugeda, et A. Feofanov soovib DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-GE00316-01) tegemisega seotud kulu 1050 eurot jätta riigi kanda ning pikendada menetluskulude tasumise aega selliselt, et nende tasumine algaks tema vangistusest vabanemisest. Kuna apellatsioon puudutab kriminaalmenetluse kulude hüvitamist ja nende tasumise tähtaega, saab ringkonnakohus apellatsiooni lahendades kontrollida vaid seda, kas maakohus järgis menetluskulude hüvitamise korda kindlaks määrates kokkuleppemenetluse sätteid ega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lõike 1 mõistes. Kokkuleppemenetluses lahendatud menetluskulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide KrMS
19. peatüki
20. jao või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisele. Sellise aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 järgi läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. oktoobri
22. a määrus nr 1-22-5228/39, p 34 ja
23. veebruari
24. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3).
25. Ringkonnakohus leiab, et A. Feofanovil pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi kaebeõigust. Apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamist puudutavas osas KrMS
26. peatüki
27. jao sätteid või § 339 lg-t
28. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus määras menetluskulud ja nende tasumise korra kindlaks nii, nagu on kokkuleppes kirjas: tasumisele kuuluvad menetluskulud hõlmavad sundraha, narkootilise aine ekspertiisi kulusid, DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-GE0031601) kulusid ja A. Feofanovi määratud kaitsja tasu. Samuti jättis kohus, nii nagu on märgitud kokkuleppeski, tulirelvaekspertiisi tegemisega seotud kulu ning teise DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-GE00323-01) tegemisega seotud kulu 1050 eurot riigi kanda. A. Feofanov kinnitas
29. juunil 2024 peetud istungil, et kokkulepe on talle arusaadav ja selle sõlmimine oli tema vaba tahe, sealhulgas nõustus süüdistatav kokkuleppes märgitud menetluskulude tasumisega.
30. Ringkonnakohus märgib sedagi, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust lükata menetluskulude tasumise tähtaega edasi vangistuse kandmise aja võrra. Kuna KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. detsembri
32. a määrus asjas nr 3-1-1-120-12, p 7), pole võimalik A. Feofanovilt väljamõistetavate menetluskulude tasumise tähtaega pikendada. Küll aga võib süüdimõistetu kohtuotsuse jõustumise järel KrMS §-de 423 ja 424 alusel esitada maakohtu täitmiskohtunikule mõjuva põhjuse olemasolul taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks korraga kuni ühe aasta võrra (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
33. veebruari
34. a määrus asjas nr 3-1-1-2-12, p 8). Ainuüksi vangistuse kandmine pole samas selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise või ajatamise.
35. KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole 2