← Eesti

3-24-2514/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2514 Haldusasi X, X, X, X ja X esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotlejad – X, X, X, X ja X, esindajad Uljana Ponomarjova ja Nora Kurik Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

  1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
  2. Tagastada pärast määruse jõustumist esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 100 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
  3. X, X, X, X ja X (taotlejad) esitas 06.09.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotlevad Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamist andma neile elamisload tähtajaliste elamislubade pikendamise taotluste menetluse ajaks. Taotlusest nähtuvalt on PPA pikendanud menetlustähtaega korduvalt, sh viimati kuni 22.09.
  4. Taotlejate hinnangul on PPA tõenäoliselt kohustatud kaebajate elamislubasid pikendama. Menetluse pikendamine on pannud taotlejad majanduslikult ebaturvalisse positsiooni ja põhjustab neile majanduslikku kahju saamata töötasu, väljamaksmata toetuste ja hüvitiste ning ravikindluste eest tasumisest tuleneva täiendava lisakulu näol. Ohus on ka taotlejate elamispinna säilimine ning vajadus leida ilma kehtiva elamisloata uut elukohta võib põhjustada täiendavaid raskusi. Menetluse pikendamise põhjus on PPA 06.08.2024 e-kirja põhjal vastuse ootamine teiselt haldusorganilt. Seetõttu esineb võimalus, et PPA pikendab menetlust kaebajatest sõltumatu põhjuse tõttu uuesti. Praegusel juhul on võimalik taotlejate majanduslikesse raskustesse sattumise vältimiseks anda neile menetluse lõpuni tagasi need õigused, mis kaebajatel olid elamisloa kehtivuse ajal ning võimaldada taotlejast mitte sõltuvast otsuse tegemise viivitamisest tulenevat kahju ära hoida.
  5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Praegusel juhul on taotlejad kohtule esitanud üksnes esialgse õiguskaitse taotluse, kuid ei ole esitanud kaebust ning käimas ei ole ka vaidemenetlust. Seega puudub pooleliolev vaide- või kohtumenetlus, mille raames halduskohtult esialgset õiguskaitset taotleda. Järelikult ei ole esialgse õiguskaitse taotlus seaduse kohaselt lubatav ning tuleb jätta läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).
  6. Kohus selgitab, et taotlejatel on võimalik esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlus uuesti koos kaebusega. Praegusel juhul oleks põhimõtteliselt võimalik vaidlustada menetlustähtaja pikendamise menetlustoimingut ja nõuda PPA kohustamist tegema otsust tähtajalise elamisloa pikendamise menetluses. Menetlustoimingu vaidlustamisel tuleb arvestada HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse piirangutega. Samuti tuleb ühise kaebuse esitamisel tasuda iga kaebaja eest riigilõivu 20 eurot.
  7. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuulub taotlejatele tagastamisele ka taotluselt tasutud riigilõiv, s.o 100 eurot (riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5). (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.