) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust 3 osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud või muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seega on elatise nõude esitamine iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Tsiviilasjas esitatud materjalide kohaselt on hageja I igakuised kulud kokku keskmiselt 511,75 eurot, hageja II kulud keskmiselt 598,25 eurot ja hageja III kulud keskmiselt 495,75 eurot. Hagejad on välja toonud oma kulud eluasemele, toidule, sidele, transpordile, tervishoiule, hügieenitarvetele, trennile, riietele/jalanõudele ning koolile/lasteaiale ning nõuavad hagis elatist alates 12.04.2024 alla miinimumsuuruse, s.o hageja I 241,28 eurot, hageja II 205,09 eurot ning hageja III 196,59 eurot (kohus märgib, et elatiskalkulaatori kohaselt on käesoleval ajal hageja I ja II puhul miinimumsummaks 250,22 eurot ning hageja III puhul 204,19 eurot). Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hagejad on esitanud oma nõude väiksemas ulatuses, siis ei olnud ka hagejatel vajalik esitada tõendeid oma igakuiste kulude suuruse kohta. Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka üüri ja kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on 4 usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hagejate vanusega on ka kooli/lasteaia- ja sidekulud usutavad. Iseenesest ei saa pidada ebamõistlikuks ka kulusid transpordile, sest aeg-ajalt on vaja teha pikemaid sõite ning igakord ei ole ajaliselt mõistlik kasutada ühistransporti. Kohus asub seisukohale, et ka igasugune huvitegevus (s.h hobid, treeningud) on lastele vajalikud ning arendavad. Samuti märgib kohus, et aeg-ajalt võivad tekkida ka muud ettenägematud kulutused, millega saab elatise väljamõistmisel arvestada. Kohtu hinnangul on hagejate märgitud kulud sellised, mis võimaldavad lastel normaalselt kasvada ja areneda. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja I igakuised kulud on eluliselt usutavad ja mõistlikud kokku keskmiselt 511,75 eurot, hageja II kulud keskmiselt 598,25 eurot ja hageja III kulud keskmiselt 495,75 eurot. 6.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale, veel ühele ülalpeetavale ning esitanud tõendi, mille kohaselt on tema tööleping X AS-s lõpetatud 17.04.2024 (dtl 95) ning Eesti Töötukassa 19.04.2024 otsuse nr TA24-0062478, millest nähtub, et kostja on võtnud end Eesti Töötukassas arvele (dtl 97). Samuti on kostja koos vastusega esitanud oma AS-s LHV Pank asuva konto väljavõtte perioodil 01.04.2022 kuni 13.05.2024 (dtl 98204). Kohus on oma 28.05.2024 kirjas kostjale selgitanud, et kostjal tuleb välja tuua ja tõendada oma igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid, s.h esitada kõigi oma pangakontode 6 kuu väljavõtted (dtl 206-208). Kostja ühtegi täiendavat tõendit oma majandusliku olukorra kohta esitanud ei ole. Vastavalt kohtu poolt teostatud päringule omab kostja kontosid AS-s SEB Pank, Swedbanki AS-s ning AS-s LHV Pank (dtl 259-263, 269-297, 330-357). AS-s SEB Pank ja Swedbank AS-s olevatel kontodel vabad vahendid päringu tegemise seisuga puudusid. AS-i LHV Pank konto jääk oli päringu tegemise seisuga 108,18 eurot ning 6 kuu sissetulekud moodustasid kokku XXX eurot, s.o keskmiselt XXX eurot kuus. Kohus arvestab, et suuremad summad on laekunud kostjale ajal, mil ta veel töötas (s.o eelkõige töötasu). Samas nähtub konto väljavõttelt viimaste kuude osas, et peale Eesti Töötukassa väljamaksete on kostja ka ise teinud kontole regulaarselt sularaha sissemakseid ning samuti on laekunud makseid kolmandatelt isikutelt. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kuigi kostja on välja toonud, et on töötu, siis nähtub kostja enda 25.06.2024 e-kirjast hagejate seaduslikule esindajale, et ta sõidab taksot (dtl 309). Seega ei saa väita, et kostjal sissetuleku teenimise võimalused puuduvad. Samuti nähtub kohtu poolt teostatud 5 päringust, et kostja omab sõiduautot Volvo M1 (dtl 326). Seega ei saa pidada kostjat ka täielikult varatuks. Ühtegi tõendit kulude osas ei ole kostja aga kohtule esitanud. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud kulud igakuiselt kostjal tekivad. Arvestades aga kostja keskmist igakuist sissetulekut ning asjaolu, et kostja ei ole töövõimetu, siis asub kohus seisukohale, et kostja on võimeline pidama ülal hagejat ilma et kahjustuks tema enda või tema neljanda ülalpeetava ülalpidamine. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et võimalike majanduslike raskuste korral ei ole mõistlik kulutada mugavusteenustele nagu Netflix, Spotify ega osta regulaarselt ka lotopileteid või kulutada sissetulekuid muudele hasartmängudele (nimetatud väljaminekud nähtuvad kostja konto väljavõttelt). Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus hagejate poolt nõutud elatise vähendamiseks. 7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb välja mõista hageja I kasuks igakuiselt elatis summas 241,28 eurot kuus alates 12.04.2024 kuni XXX, hageja II kasuks 205,09 eurot kuus alates 12.04.2024 kuni XXX ning hageja III kasuks 196,59 eurot kuus alates 12.04.2024 kuni XXX.
Hagejad on palunud määrata, et elatis kantaks üle 10.kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.