← Eesti

1-23-5790/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. august 2024 Kohtuasja number 1-23-5790 Kohtukoosseis Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. juuli
  3. a otsus Määruskaebuse esitaja Kannatanu K.N. a (K.N. ) esindaja Ingrid Vinnal Teised määruskaebemenetluse pooled Süüdistatav Rein Rüütel Kaitsja vandeadvokaat Margo Normann Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Kannatanu K.N. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. juuli
  6. a otsus osas, millega mõisteti Rein Rüütlilt K.N. a kasuks välja menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja kulu 1427,40 eurot (sealhulgas käibemaks) ja jäeti ülejäänud osas kannatanu esindaja kulu K.N. a kanda.
  7. Mõista Rein Rüütlilt K.N. a kasuks välja menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja kulu 1665 eurot 30 senti (sealhulgas käibemaks 300 eurot 30 senti), millele lisandub Tartu Maakohtu
  8. juuli
  9. a otsuses märgitud viivis. Ülejäänud osas jätta kannatanu esindaja kulu kannatanu enda kanda.
  10. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  11. Mõista Eesti Vabariigilt K.N. a kasuks välja 200 eurot määruskaebemenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada kannatanu advokaadi vahendusel, prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
  12. Tartu Maakohtu
  13. juuli
  14. a otsusega tunnistati Rein Rüütel süüdi karistusseadustiku § 121 lg 1 järgi ja teda karistati rahalise karistusega. Maakohus rahuldas kannatanu K.N. a tsiviilhagi. Süüdistatavalt mõisteti kannatanu kasuks välja menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja kulu 1427,40 eurot. Ülejäänud osas jäeti kannatanu esindaja kulu kannatanu kanda. Maakohtu seisukohad olid asjasse puutuvas osas järgmised.
  15. Kannatanu esindaja esitas
  16. aprillil ja
  17. mail 2024 maakohtule menetluskulude nimekirja kannatanule osutatud õigusabi eest. Esimese toimingu kuupäev on taotluse järgi
  18. august 2023 ning see seisnes tsiviilhagi koostamises ja tõendite hindamises ning selleks kulus 2 tundi ja 50 minutit. Teine toiming on
  19. aprillil 2024 kohtuistungiks ettevalmistamine ja toimikuga tutvumine, mis võttis esindajal 3 tundi. Kolmas toiming kätkes istungil osalemist ja kliendiga kohtuvälist suhtlust kokku 6 tundi. Selle toimingu kuupäev on
  20. aprill
  21. Viimasena on taotluses märgitud kohtukõne ja teised toimingud
  22. mail 2024, milleks kulus 4 tundi. Kannatanu esindaja tunnihind on taotluse järgi 165 eurot (ilma käibemaksuta), mis teeb kannatanu esindaja sõnul menetluskuluks 3204,03 eurot (sh käibemaks).
  23. Kohus leidis, et esindaja ühe töötunni hind 165 eurot pole põhjendatud, sest tegu polnud mahuka ega pika kriminaalmenetlusega, mis puudutanuks erakordselt keerulisi õiguslikke olukordi. Tõendid kannatanule tekitatud kahju aluseks oleva teo kohta kogus prokuratuur. Arvestades advokaadibüroode ja mitteadvokaatidest esindajate õigusabiteenuste üldist turuhinda, saab põhjendatuks pidada tunnihinda 130 eurot ilma käibemaksuta.
  24. ja
  25. aprillil 2024 tehtud toimingud on põhjendatud. Tsiviilhagi koostamise eest
  26. augustil 2023 taotletud õigusabikulu hüvitamine pole põhjendatud, sest kannatanu esitas kohtule esindaja volitusi tõendava kannatanu volikirja alles
  27. aprillil 2024, mis oli allkirjastatud samal kuupäeval. Lisaks esitas kohtule tsiviilhagi kannatanu ise. Ka
  28. mail 2024 tehtud toimingute (kohtukõne jm toimingud) eest taotletav õigusabikulu tuleb jätta välja mõistmata, sest kannatanu esindaja ei ilmunud
  29. mail 2024 peetud kohtuistungile ning kohtukõne esitas ja allkirjastas kannatanu ise. Määruskaebus
  30. Maakohtu otsusele esitas määruskaebuse kannatanu esindaja, kes taotleb selle otsuse tühistamist osas, millega jäeti kannatanu esindaja kulu osaliselt kannatanu kanda, ning kogu kannatanu esindaja õigusabikulu väljamõistmist süüdistatavalt kannatanu kasuks. Kannatanu esindaja arvates ei põhjendanud maakohus 130-eurose üldise turuhinnani jõudmist. Kohus jättis tähelepanuta kohtupraktika, milles on peetud mõistlikuks õigusteenuse tunnihinnaks vandeadvokaadi puhul 220 eurot ja vandeadvokaadi abi puhul 180 eurot ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 18.10.2023, 1-22-7663/18, p-d 14–15). Lisaks leiab kannatanu esindaja, et pelgalt see, kas kannatanu allkirjastas ise tsiviilhagi või kas volikiri on esitatud ja allkirjastatud hiljem kui tehtud toiming, ei tähenda, et kannatanu ei kasutanud tsiviilhagi koostamisel õigusteenust. Põhjendatud pole ka
  31. mail 2024 tehtud toimingutega kantud kulu välja mõistmata jätmine, sest kohus ei selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta jättis kõnealuse kulu välja mõistmata. Kannatanu küll allkirjastas ja esitas kohtukõne ise, ent ta kasutas selleks õigusteenust. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et tema esindaja ei saanud istungile ilmuda terviseseisundi tõttu. Kohus ei öelnud kannatanule, et esindaja peab esitama menetluskulu hüvitamiseks arstitõendi. Kohtukõne ise esitades püüdis kannatanu vältida menetluskulu suurenemist. Tsiviilhagi ja kohtukõne põhjal on selge, et kannatanu kasutas õigusteenust. 2

(5)Määruskaebuse vastused 5. Prokuratuur vastas määruskaebusele, pidades kaebust põhjendamatuks. 6. Määruskaebusele vastas ka süüdistatava kaitsja, kes palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaitsja nõustub maakohtuga 130-euroses esindaja tunnihinnas. Kohus jättis õigesti tsiviilhagi ja kohtukõne koostamise kulu välja mõistmata. Tõik, et tsiviilhagis on taotletud mittevaralise kahju hüvitist 20 000 eurot, osutab sellele, et hagiavalduse koostas kohtupraktikat mittetundev inimene, seega pigem kannatanu. Kannatanu kutsus õigusvastase käitumisega esile süüdistatava ründe tema vastu, mille tõttu ei tohiks kannatanul olla õigust menetluskulude hüvitamisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT (
  1. a)Sissejuhatus 7. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et menetluskuluna ei saa käsitada väidetavalt 3. augustil 2023 kantud õigusabikulu, mis puudutab tsiviilhagi koostamist ja tõendite hindamist. Samas ei jaga ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et kannatanule tuleb jätta tervenisti hüvitamata 20. mail 2024 kohtukõne koostamise õigusabikulu. Teisalt ei pea kolleegium põhjendatuks selle kulu väljamõistmist kannatanu esindaja taotletud ulatuses. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha kannatanu esindaja tunnitasu suhtes (b), käsitleb seejärel määruskaebuses esitatud väiteid, mis puudutavad tsiviilhagi koostamise ja tõendite hindamise (
  2. c)ning kohtukõne koostamise õigusabikulu (d). Siis peatub kolleegium kannatanu menetluskulu jaotusel (e), esitab määruskaebemenetluse kokkuvõtte ja lahendab määruskaebemenetluse kulu küsimuse (f). (
  3. b)Kannatanu esindaja tunnitasu 8. Maakohus ei eksinud, kui vähendas kannatanu esindaja tunnitasu. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel on vaja arvesse võtta seda, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Mõistlik tunnihind määratakse kindlaks kriminaalasja mahu ja keerukuse, osutatud õigusabi aja ja kvaliteedi ning üldise hinnatõusu põhjal. Üldjuhul ei ole põhjendatud ega vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist hinda. (Vt mutatis mutandis nt Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 18.10.2023, 1-22-7663/18, p-d 8 ja 10 koos viidetega). 9. Maakohus pidas põhjendatuks 130-eurost tunnitasu ilma käibemaksuta, võttes arvesse asja pigem väikest mahtu, samuti seda, et see pole keerukas asi. Kolleegiumi hinnangul kajastab 130-eurone tunnihind praegu ka üldist hinnatõusu. Lisaks on oluline osutada sellele, et kannatanu esindaja pole advokaat ja seetõttu ei saa tema tunnitasu võrdsustada advokaatide turuhinnaga, kelle pakutava õigusteenuse kvaliteet on advokaatidele seatud kutsenõuete tõttu eelduslikult kõrgem. Hiljutises kohtupraktikas on vandeadvokaadist esindajate mõistlikuks tunnihinnaks peetud näiteks 175 ja 170 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKKK 01.04.2024, 1-22-2429/42, p 46 ja 20.02.2023, 1-21-8988/133, p 41). Ringkonnakohus arvestab sedagi, et kannatanu esindajal ei kulunud kannatanule õigusteenuse osutamiseks kuigipalju aega (vt käesoleva määruse p 2). Võttes arvesse neid asjaolusid ja hinnates ka kannatanu esindaja õigusteenuse kvaliteeti, nõustub kolleegium maakohtuga, et menetletavas asjas on kannatanu esindaja mõistliku suurusega tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta). 3
(5)(
  1. c)Tsiviilhagi koostamist ja tõendite hindamist puudutav kulu 10. Kolleegium ei nõustu kannatanu esindajaga osas, mis puudutab väidetavalt 3. augustil 2023 kantud õigusabikulu hüvitamata jätmist. Kohtule esitatud kannatanu menetluskulude nimekirjas on märgitud, et sellel kuupäeval koostas kannatanu esindaja tsiviilhagi ja hindas tõendeid. Kolleegium leiab maakohtuga nõustuvalt, et kõnealust väidetavat kulu ei saa pidada KrMS § 175 lg 1 p 1 mõistes menetluskuluks, mis tuleks kannatanule hüvitada. Asja materjalidest nähtub, et kannatanu valis endale esindaja 2. aprillil 2024, allkirjastades samal päeval volikirja, mille järgi kehtib volitus kaks aastat allkirjastamisest. 2. aprillil 2024 laekus volikiri ka Tartu Maakohtule. Enne volikirja esitamist ei teavitanud kannatanu kohut esindaja olemasolust. Märkimist väärib seegi, et prokuratuur esitas 2. oktoobril 2023 kohtusse kutsutavate isikute nimekirja, kust ei nähtu kannatanu esindajat. Sellist esindajat ei nimetata ka Tartu Maakohtu 23. novembri 2023. a kohtu alla andmise määruses. Kannatanu hagiavalduse järgi koostas, allkirjastas ja esitas selle kohtule kannatanu ise. Võrdluseks saab osutada sellelegi, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg-s 2 on otsesõnu kirjas, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kolleegium leiab, et see on põhimõtteliselt sama moodi ka kriminaalmenetluses. Seda kinnitab muu hulgas see, et KrMS § 282 järgi tuleb kohtul kontrollida kohtulikul arutamisel esindaja volitusi. Neil põhjustel ei saa 3. augustil 2023 tsiviilhagi koostamist ja tõendite hindamist käsitada kannatanu menetluskuluna, mille peaks tema kasuks välja mõistma. (
  2. d)Kohtukõne koostamisega seotud kulu 11. Kolleegium leiab, et maakohus jättis põhjendamatult 20. mail 2024 kohtukõne koostamise kulu täies ulatuses välja mõistmata. Ehkki kohtukõne allkirjastas ja esitas kohtule kannatanu, nähtub nii kohtukõnest endast kui ka kannatanu esindaja väidetust, et kannatanu esindaja osutas kannatanule õigusteenust kohtukõne koostamisel. Oluline on silmas pidada sedagi, et 20. maiks 2024 oli olemas kohtule esitatud kannatanu volitus tema esindamise kohta. Seega võib kohtukõne koostamiseks kantud õigusabikulu pidada kannatanu menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi. Küll aga ei nõustu kolleegium kannatanu esindaja märgitud kohtukõnega seotud toimingute ajakuluga. Väidetavalt kulutas kannatanu esindaja 4 tundi. Arvestades asja keerukust ja mahtu, kohtukõne õiguslikku kvaliteeti, pikkust ja selles esinevate seisukohtade asjakohasust ning asjaolu, et kohtukõne sisaldab arvestatavas osas süüdistatava ütluste taasesitamist, peab kolleegium kõnealuse toimingu vajalikuks ajakuluks 90 minutit. (
  3. e)Kannatanu menetluskulu jaotus 12. Maakohus pidas põhjendatuks kannatanu esindaja toiminguid 9 töötunni osas. Kuna ringkonnakohus loeb lisaks muule vajalikuks ka kohtukõne koostamisele kulunud aega 1 tunni ja 30 minuti ulatuses (vt käesoleva määruse p 11), moodustab kannatanu esindaja vajalikule õigusteenusele kulunud aeg ühtekokku 10 tundi ja 30 minutit. Seega kujuneb 130-eurose tunnitasu (millele lisandub käibemaks) puhul kannatanu menetluskuluks 1665,30 eurot (sh käibemaks 300,30 eurot). Kuna süüdistatav mõisteti maakohtu otsusega talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi, jääb see summa KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatava kanda. Muus osas jäävad kannatanu menetluskulud tema enda kanda. (
  4. f)Kokkuvõte ja määruskaebemenetluse kulu 13. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 1. juuli 2024. a otsuse osas, millega maakohus mõistis süüdistatavalt kannatanu kasuks välja menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja kulu 1427,40 eurot (sh käibemaks 257,40 eurot) ja jättis ülejäänud osas kannatanu esindaja kulu 4
(5)kannatanu enda kanda. Ringkonnakohus mõistab süüdistatavalt kannatanu kasuks välja menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja kulu 1665,30 eurot (sh käibemaks 300,30 eurot), millele lisandub maakohtu otsuses märgitud viivis. Ülejäänud osas jääb kannatanu esindaja kulu kannatanu enda kanda. Määruskaebus rahuldada osaliselt. 14. Kannatanu esindaja taotleb määruskaebemenetluses osutatud õigusabi tasu 390,40 euro (sh käibemaks 70,40 euro) kannatanule hüvitamist. Taotluse järgi on esindaja tunnihind 160 eurot ning tal kulus maakohtu otsusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 2 tundi. Kolleegium rahuldab selle taotluse osaliselt. Ringkonnakohus ei pea esindaja tunnihinda põhjendatuks (vt käesoleva määruse p 9). Mõistlikuks tunnihinnaks tuleb lugeda 130 eurot (ilma käibemaksuta). Hinnates valitud esindajale määruskaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi, tuleb arvestada seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud. Ühtlasi on oluline võtta arvesse kaebuse sisu ja mahtu ning selle õigusliku argumentatsiooni keerukuse astet. (Vt mutatis mutandis nt RKKK 28.06.2024, 1-203101/99, p 132.) Kolleegium peab kannatanu esindaja määruskaebuses esitatud väiteid suuremas osas põhjendamatuks. Võttes arvesse ka määruskaebuse mahtu, loeb kolleegium kannatanu valitud esindajale määruskaebemenetluses makstud tasu mõistlikuks suuruseks 200 eurot, mis tuleb KrMS § 187 lg 1 alusel riigilt kannatanu kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.