lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. M. Saar ei esitanud koos taotlusega majandusliku seisundi teatist, mistõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul hinnata, kas tema majanduslik seisund annaks võimaluse määrata talle riigi õigusabi korras kaitsja. Praegusel juhul see aga tähtsust ei oma, sest esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus.
lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Saar on võimeline ise oma õigusi kaitsma, millele viitab asjaolu, et ta on esitanud maakohtu määruse peale kaebetähtaja jooksul põhistatud määruskaebuse, mis on arusaadav ja mida on kohtukolleegiumil võimalik lahendada. Samuti ei ole tegemist keeruka vaidlusega, mille jaoks oleks vaja kaitsja abi. Seetõttu jääb M. Saare taotlus riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks tagajärjetuks. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.