) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus AS PlusPlus Capital esitas 29.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 614,64 euro saamiseks. Kohus tegi 30.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 30.05.2024 lõpetada maksekäsu kiirmenetluse ja anda hageja nõue kostja vastu Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule 10.06.2024 hagiavalduse, milles tõi välja, et kostja ja TKM Finants AS sõlmisid ostulimiidi lepingu nr 322522-2, mille kohaselt võimaldas võlausaldaja kostjale ostulimiiti 500 euro kasutamist, selleks, et osta TKM Gruppi kuuluvatest ettevõtetest tooteid. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kostja asus võlausaldaja poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama, kasutades perioodil 01.08.2023-30.09.2023 ostulimiiti summas 489,37 €. Kuivõrd kostja ei täitnud oma kohustust võlgnetava summa tagasimaksmise osas, lõpetas võlausaldaja lepingu ning luges tähtpäeva saabunuks 27.11.2023. Võlausaldaja loovutas nõude kostja vastu 27.11.2023 hagejale. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 489,37 eurot, viivised 87,12 eurot ja sisenõudekulud 30 eurot. Lisaks sellele palub hageja nõuda välja käesolevaks hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,065% päevas alates 11.06.2024. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 11.07.2024 avalikult kohtuteate avaldamisega 26.09.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused 2 Kohus selgitab, et tulenevalt
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 427 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning juhindudes
lg-st 1 õigusabikulud summas 427 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot välja mõista.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.