Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-3787 Tsiviilasi X hagi Y vastu

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 09.03.2023 esitatud ja 11.04.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on X (hageja) kasuks Ylt (kostja) kohtuasjas nr 2-19-18552 välja mõistetud elatis suuruses 43,13 eurot kuus. Alates oktoobrist 2021 elab hageja emaga kahekesi. Kostja on osalenud hageja ülalpidamises sellest ajast alates, kui 25.02.2022 elatis välja mõisteti, üksnes lapsele taskuraha kandmise teel ning osaliselt erinevate arvete, nt kodulaenu tasumisel ja osaliselt võrgutasu maksmisel. Faktiliselt ei ole kostja jaganud lapse kulusid ühelgi viisil eelnevast kohtuotsusest alates. Varasemalt kohtu poolt tuvastatud lapse isa elamine lapsega koos ei ole korrektne – lapse isa last ei kasvata, laps pole tema juures kordagi ööbinud ega plaani seda teha ka tulevikus. Lapse isa sisuliselt ei osale lapse kasvatamises ega temaga seotud kulude kandmises, sh varasemalt kohtu poolt tuvastatud 351 euro ulatuses. Kuivõrd 25.02.2022 kohtuotsuse resolutsiooniga ei pandud vanematele kohustust samas suuruses kulusid jätkuvalt kanda, sh kostja kohusust edaspidi 351 eurot kuus kulusid kanda ning kostja on lõpetanud sellises koguses kulude kandmise, siis elatis suuruses 43,13 eurot ei kata hageja vajadusi ning kõikide ülejäänud kulude kandmine on jäänud hageja ema kanda. Hageja ei vaidlusta 25.02.2022 kohtuotsusega tuvastatud kulusid: hügieenitarbed ja kostmeetika, kulu küünte ja juuste värvimisele, riiete ja jalanõude kulu, kulud koolikohustuste täitmisele, muud vältimatud kulud, trennikulud, tervishoiukulud. Suurenenud on kulud eluasemele, toidule, sidele ning lisandunud on transpordikulud – selles osas on muutunud eelneva kohtuasja järel kulude suurus. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 927,91 eurot, s.h eluasemekulud summas 350,77 eurot, kulutused toidule 206 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulud 46,14 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 85 eurot, muud vältimatud püsikulutused 100 eurot, kulu küünte ja juuste värvimisele 10 eurot, trennikulu 35 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise alates 09.03.2023 summas 423,96 eurot kuus. 2 Kostja vastus Kostja ei tunnistanud hagis esitatud nõudeid elatise suurendamiseks, kuna asjaolud ei ole oluliselt muutunud. Kulud on suurenenud tänu inflatsioonile ja euribori tõusule mõlema vanemal ning kostja on kandnud kulusid lapsele läbi aastate proportsionaalselt rohkem kui hageja esindaja. Ka praegu kehtiv elatise nõue ei ole õige, sest see on tuletatud kohtu valearvestusest eelnevas elatisenõude lahendis. Hageja esitas 26.11.2019 oma ema C kaudu hagi kostja vastu elatise saamiseks. Hagis esitati hulga valeväiteid kulude suuruse ja kandmise kohta. Elamiskulud 200 eurot on küll õiged, kuid neid maksis täies ulatuses kostja. Hageja esindaja käsitles aga seda hüpoteetilise kuluna tulevikus, kuid nõudis neid 1 aasta tagasiulatuvalt. Ka väide eraldi majandamise kohta oli vale. Kostja poolt 25.02.2020 esitatud panga väljavõtted 6 lehel, millest nähtub, et vanemad majandasid ühiselt, ning kostja katab märkimisväärse osa pere kuludest. Vale oli hagis toodud väide, et kostja ei osale lapse kasvatamises. Kostjale määrati elatisenõue 43 eurot kuus, kuid kohus ei arvestanud elatist matemaatiliselt õigesti. Kokkuvõttes võib märkida, et elatise määramise puudus seaduslik alus. Kostja on lapse 10 esimesel eluaastal kandnud 100% lapse kuludest ja edaspidi rohkem kui ½ lapse kuludest. Samas kui kohus oleks arvestanud kostja ja hageja esindaja erinevaid sissetulekut ajavahemikul novembrist 2018 kuni aprillini 2021 (hageja tulud 1/3 võrra suuremad kui kostjal), mis tähendab, et kulusid lapsele saab selle aja eest välja nõuda samas proportsioonis ehk isalt 300 eurot kuus ja emalt 400 eurot ehk kostja oleks pidanud selle aja eest maksma elatist igas kuus 100 eurot vähem, siis oleks pidanud selle aja eest maksma hageja esindaja hoopis kostjale arvestuslikult 50 eurot kuus. Kostja nõustus maksma elatist 43 eurot kuus vaid seetõttu, et lootis heauskselt, et sellega kohtumenetlus lõppeb ja summa ei ole suur. Samas hageja esindaja esitas hagi suurendamise nõude, kuid millel puudub igasugune alus, sest arvestuslikul panustab kostja kuni tänaseni rohkem kui hageja esindaja. Samuti leidis kostja, et hageja kulud on ilmselt liialdatud kodukulude osas 50 eurot, toidukulude osas 50 eurot, transpordi osas 25 eurot, sidekulude osas 22 eurot ja mingis osas ka trennikulude osas ehk kokku vähemalt 150 euro võrra, seega tegelikud kulud lapsele on umbes 780 eurot. Samas laekub ka lapsetoetus 80 eurot kuus lapse ema arvele, seega kogukulu lapsele on arvestuslikult 700 eurot, millest isa maksab 432,30 eurot, s.o 247,30 eurot (pool kodulaenust) + 85 eurot (taskuraha riietele ja jalanõudele) + 100 eurot (taskuraha muudele kulutustele), seega tunduvalt rohkem kui ½. Lisaks kandis isa poole aasta jooksul hagejale (alusetult väljamõistetud) elatist 1685 eurot ehk keskmiselt 280 eurot kuus. Kokkuvõttes kandis hageja oktoobrist 2022 kuni märts 2023 hagejale kuludeks keskmiselt 734 eurot ehk kõik lapse kulud kandis tegelikult kostja. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki 3 pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
4. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja vanemateks C ja kostja (dtl 11). Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-19-18552 on 25.02.2022 kohtuotsusega kostjalt väljamõistetud hageja kasuks igakuine elatis summas 43,13 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (dtl 12-20). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist suurendada summani 423,96 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi 4 lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-19-18552 25.02.2022 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas 2-19-18552 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja välja mõista kostjalt elatise summas 325 eurot kuus (asjaolud nähtuvad 25.02.2022 kohtuotsusest ning samuti on tsiviilasja 2-19-18552 materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). 25.02.2022 kohtuotsusest nähtuvalt on 11.10.2021 kohtuistungil pooled kokku leppinud, et hageja igakuiste vajaduste suurus on 710 eurot, mis koosneb järgmistest kuluartiklitest – eluasemekulu (elekter, fekaalivedu, kindlustused, ühistutasu) 170 eurot, toidukulu 190 eurot, sidekulu ja Spotify 35 eurot, hügieenikulu ning kosmeetika 35 eurot, juuste ja küünte värvimine 10 eurot, kulu riietele ja jalanõudele 85 eurot, koolukohustuste täitmise kulu 20 eurot, muud vältimatud kulud 100 eurot, trennikulu 50 eurot, tervishoiukulu 15 eurot. 24.01.2022 istungil vähendasid pooled kokkuleppel hageja igakuiste kulude suurust 695 euroni (710 eurost arvestati maha 15 eurot trenni eest), millest loeti peretoetuse arvelt kaetuks 60 eurot. Kohus hindas kohtuotsuses kostja panust hageja ülalpidamisse ning asus seisukohale, et kostja on osutanud ülalpidamist vahetult osaliselt, jättes poolte poolt kokkulepitud hageja igakuiste vajaduste suurust arvesse võttes täitmata ülalpidamise 43,13 euro ulatuses. Kohus luges kostja poolt kantuks hageja eluasemekulud, toidukulud, sidekulud, koolikohustuse täitmise kulud, tervishoiukulud ning muud kulud. Väljamõistetud elatis koosnes eelkõige riiete- ja jalanõude kulust, trennikulust ning hügieenitarvete ja kosmeetika kulust. Kostja on oma vastuses viidanud, et kehtiv elatis on määratud ebaõiglaselt ning kohus ei arvestanud teatud kostja väljatoodud asjaoludega. Kohus selgitab, et kuna 25.02.2022 kohtuotsus on jõustunud, siis saab kohus lähtuda otsuses tuvastatud asjaoludest.
2. Hageja on tuginenud elatise suurendamise nõude esitamisel sellele, et hageja igakuised kulud on suurenenud ning asjaolule, et kostja ei täida enam oma ülalpidamiskohustust vahetult sellisel määral nagu ta tegi eelmise lahendi tegemise ajal. Seega peab kohus järgnevalt vajalikuks hinnata, millised on hageja põhjendatud igakuised kulud käesoleval ajal, s.h kas hageja igakuised kulud on suurenenud. Seejärel tuleb tuvastada, kas ja millisel määral täidab kostja oma ülalpidamiskohustust käesoleval ajal.
3. Hagiavalduses on hageja märkinud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 927,91 eurot, s.h eluasemekulud summas 350,77 eurot, kulutused toidule 206 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulud 46,14 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 85 eurot, muud vältimatud püsikulutused 100 eurot, kulu küünte ja juuste värvimisele 10 eurot, trennikulu 35 eurot. 7.1 Hageja on välja toonud (hageja esitatud tabel dtl 28-29), et hageja seaduslik esindaja kannab eluasemekulusid 350,77 euro ulatuses, s.o: 2,29 eurot (kodukindlustus kuus 24,57/2) + 60,27 eurot (elekter 120,54/2) + 12,5 eurot (ühistutasu 25/2) + 3,49 eurot (prügivedu 6,98/2) + 28,85 eurot (remondiks võetud väikelaenu tagasimakse 57,7/2) + 17,5 5 eurot (fekaalivedu 210/6 kuud ehk 35/2 kuus) + üldised kodukulud 51 eurot (102/2, sh osaliselt lemmikloomade kulud) + 164,87 eurot (494,6/3 kodulaen). Kohus loeb tõendatuks, et hageja seaduslik esindaja on tasunud perioodil 01.10.2022 kuni 31.03.2023 (s.o 6 kuu jooksul) elektri eest AS-le Alexela keskmiselt 85,24 eurot kuus (dtl 49, 244), samas 10 kuu keskmine on olnud ca 72 eurot (dtl 242-243). Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja seaduslik esindaja on tasunud COMPENSA VIENNA INSURANCE GROUP, ADB EESTI FILIAAL-ile kindlustuse eest perioodil 01.10.2022 kuni 31.03.2023 (s.o 6 kuu jooksul) keskmiselt 24,57 eurot kuus (dtl 54, 237), Eesti Energia AS-le 35,30 eurot kuus (dtl 56, 246; 10 kuu jooksul keskmiselt ca 46 eurot, dtl 248-250), Ragn-Sells AS-le 6,98 eurot (dtl 103, 239) ja X MTÜ-le ühistutasu 25 eurot kuus (dtl 126, 253). Kuna vaidlus puudub, et kodulaenu tasuvad mõlemad vanemad, siis jätab kohus kodulaenu kulu hageja igakuistest kuludest elatise arvestamisel välja. Samuti märgib kohus, et ei arvesta hageja poolt märgitud remondiks võetud väikelaenu tagasimaksetega, kuna ühtegi tõendit ei ole hageja tagasimaksete osas esitanud. Kohus ei arvesta eluasemekulude hulka ka üldiseid kodukulusid ega lemmikloomakulusid. Üldised kodukulud võiksid olla kaetud kohtu hinnangul pigem muu igakuise kulu summaga. Lemmikloomade kulu ei ole aga hageja kulu. Kokku on seega igakuised eluasemekulud (ilma kodulaenuta) 174,55 eurot, millest hageja osa moodustab 87,28 eurot (kohus märgib, et koos kodulaenuga on hageja igakuised eluasemekulud kokku 256,15 eurot). 2022 aasta lahendis on kohus tuvastanud, et hageja eluasemekulud on kokku 170 eurot (sh koos laenumaksetega). Seega on igakuised eluasemekulud suurenenud. 7.2 Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Hageja on välja toonud, et hageja toidukulud on suurenenud 16 euro võrra (dtl 28-29) ning esitanud hageja seadusliku esindaja konto väljavõtteid, millest nähtuvad maksed erinevatele toidukauplustele (dtl 67, 89, 91-94, 102, 105-109, 11-114, 204-218). Kohus märgib, et esitatud tõendid kinnitavad üksnes kulu olemasolu vastavas kaupluses, mitte aga seda, mida konkreetselt ja kellele ostetud on. Samas arvestades elukalliduse tõusuga, siis saab kohtu hinnangul eluliselt usutavaks pidada, et ka hageja toidukorv on mõne aastaga kallinenud. Kohtu hinnangul on käesoleval ajal 200 eurot toidule mõistlik kulu. 7.3 Hageja on leidnud, et tema sidekulud on suurenenud 14,15 euro võrra. Hageja on esitanud hageja seadusliku esindaja konto väljavõtte, millest nähtub, et perioodil 01.10.2022 kuni 31.03.2023 on hageja seaduslik esindaja tasunud Elisa Eesti AS-le keskmiselt 43,78 eurot kuus (dtl 57) ja Telia Eesti AS-le 34,52 eurot (dtl 116, 252). Kokku on seega sidekulud 78,30 eurot, millest hageja osa moodustab 39,15 eurot. 25.02.2022 kohtuotsuse kohaselt olid hageja sidekulud 35 eurot, mille kohus luges mõlema vanema poolt kantuks. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja igakuised sidekulud on suurenenud 39,15 euroni, s.o 4,15 euro võrra. 6 7.4 Hageja on leidnud, et järgnevad kulud on jäänud samaks võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga: hügieenitarbed ja kosmeetika 35 eurot, kulu küünte ja juuste värvimisele 10 eurot; riiete ja jalanõude kulu 85 eurot; kulud koolikohustuse täitmisele 20 eurot; muud vältimatud kulud 100 eurot; trennikulud 35 eurot; tervishoiukulud 15 eurot. Kostja ei ole iseenesest ka vaidlustanud, et mõni kulu oleks sealt ära langenud või võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga hoopis vähenenud. Kostja on üksnes seadnud kahtluse alla hageja trennikulud ning märkinud, et katab taskuraha arvelt hageja kulusid riietele ja jalanõudele ning muudele vältimatutele püsikulutustele. Kohtu hinnangul on igasugune treeningutel osalemine lastele vajalik ja kehaliselt arendav. Hageja on ka tõendanud, et hageja emal on tasunud hageja eest Tallinna Spordiselts Kalevile igakuiselt 20 eurot ning gymeesti.ee-le 19 eurot (dtl 275, 276). Kuna hageja on märkinud trennikulude suuruseks 35 eurot, siis peab kohus nimetatud kulusid põhjendatuks 35 euro ulatuses. Kohus asub seega seisukohale, et hügieenitarvete ja kosmeetika kulu, kulu küünte ja juuste värvimisele, riiete ja jalanõude kulu, kulud koolikohustuse täitmisele, muud vältimatud kulud, trennikulud ning tervishoiukulud ei ole võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud ning moodustavad kokku igakuiselt ca 300 eurot. Eelmise lahendi tegemise ajal on kohus leidnud, et nii koolikohustuse kulusid, kui ka tervishoiukulusid katavad mõlemad vanemad. Käesoleval juhul puuduvad aga tõendid, et kostja nimetatud kulusid kannaks. 7.5 Hageja on leidnud, et võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga on lisandunud ka transpordikulu summas 25 eurot (15.09.2023 dokumendis on hageja märkinud selleks summaks minimaalselt 50 eurot). Hageja on välja toonud, et hageja ema viib lapse linna kooli (14 km 1 suund) ning lisaks on 2 korda nädalas trenn Pääskülas (edasi tagasi ca 20 km). Transpordikulude osas on hageja esitanud kohtule ka tõendeid autoremondi ja kütuse osas (dtl 48, 51, 65, 95, 110, 268-272). Kohtu hinnangul ei saa transpordikulusid pidada ebavajalikuks, kuna igakord ei ole ajaliselt mõistlik kasutada ühistransporti ning vaja on teha ka pikemaid sõite. Samuti on mõistlik aeg-ajalt käia autoga hoolduses ning vajadusel remontida. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks transpordikuluks 25 eurot. 7.6 Lisaks kohtu poolt eelnevalt viidatud hageja tõenditele, on hageja oma kulude tõendamiseks esitanud täiendavalt hageja seadusliku esindaja konto väljavõtteid, millest nähtuvad erinevad maksed erinevatele kauplustele jms (dtl 50, 52, 53, 55, 58-64, 66, 6888, 90, 96-98, 104, 115, 117-125, 219-232, 238, 239, 241, 245, 247, 254-257, 259-265, 282-298). Kohus selgitab, et esitatud tõendid näitavad üksnes teatud kaupade maksumust teatud ajahetkel ning ei tõenda, mida konkreetselt ja kellele ostetud on. Seega ei pea kohus vajalikuks nimetatud konto väljavõtteid täiendavalt hageja kulude kindlaksmääramisel hinnata. 7.7 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud vajalikud, põhjendatud ja tõendatud 651,43 euro ulatuses (ilma kodulaenu makseta), mis teeb kostja osaks ca 326 eurot. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb 326 eurost arvestada maha pool lastetoetust (s.o 40 eurot) ja elatise suuruseks jääb 286 eurot. 7 Kohus peab vajalikuks märkida, et ei pea vajalikuks arvestada elatist sendi täpsusega, kuna igakuised kulud võivad samuti kuude lõikes erineda.
4. Kostja on menetluses esitanud vastuväited, et kostja kannab lapse eluasemekulusid 248 eurot kuus (1/2 kodulaenust), 180 euro kuus muude lapsega seotud kulude katteks, lisaks igakuine elatisraha 44 eurot, telefoni osamaksed (38 eurot), kokku keskmiselt 510 eurot kuus. Samuti on kostja välja toonud, et on hageja ostnud järelmaksuga tõukeratta hinnaga 115 eurot kuus. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja hageja seaduslikule esindajale kandnud igakuiselt üle elatisraha 44 eurot (dtl 143). Lisaks on kostja tasunud hageja enda pangakontole perioodil 01.07.2022 kuni 04.06.2023 kokku 2159,01 eurot, s.o keskmiselt 196,27 eurot kuus (dtl 144-145). Kostja on ka märkinud, et võimaluse puudumisel on tema eest hageja kulusid kandnud tema vend Q, s.o 2023 aastal kokku 788 eurot (dtl 423). Kohus selgitab, et kui hageja ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18 aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Käesoleval juhul ei ole pooled esile toonud, et vastav nõusolek või heakskiit olemas oleks. Seega ei saa kohus lugeda kostja või tema venna poolt tasutud makseid ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kohus peab vajalikuks selgitada täiendavalt, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine (s.h tõukeratas, telefon) ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et vanematel oleks kokkuleppeid teatud asjade ostmise osas. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski elatise tasumisena. Seega ei arvesta kohus ülalpidamiskohustuse täitmisena erinevate kaupade ostmist. Samuti märgib kohus, et kostja poolt esitatud järelmaksuleping ei tõenda hagejale tõukeratta ostmist (dtl 417-422) ning samuti ei ole kostja tõendanud muude kaupade, s.h telefoni ostmist hagejale. 8
5. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtegi PKS § 102 märgitud asjaolu ei ole kostja kohtule esile toonud. Seega puudub alus elatise vähendamiseks.
6. Hagiavalduses on hageja palunud elatist suurendada alates hagiavalduse esitamisest, s.o 09.03.
7. 15.09.2023 dokumendis on aga hageja palunud välja mõista tagasiulatuvalt väidetavate jooksvate kulude väljamaksmist alates oktoober
8. Kohus selgitab, et ei saa elatist suurendada tagasiulatuvalt vaid üksnes alates hagiavalduse esitamisest.
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 09.03.2023 igakuiselt summas 286 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2024. a otsusega nr 2-233787. 9