Obsah (4)

§ 121§ 120§ 64§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 06.09.2024 Kohtuasja number 1-24-823 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 29.07.2

§ 121

lg 2 p 3, § 120 lg 1 järgi üldmenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Reigo Jürgenstein (ik 38804102760) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, apellatsioon Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon Tartu Maakohtu 29.07.

1. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Süüdistus
2. Reigo Jürgensteini süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 3 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta koos Sigmar Aardega kasutas ajavahemikul 14.–16.10.2023 Voore külas asuvas kortermajas füüsilist vägivalda R.P. u suhtes.

§ 120lg 1 järgi süüdistatakse teda samal ajavahemikul ja samas kohas R.P.

u tapmisega ähvardamises. R.P. tundis hirmu ja reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Reigo Jürgenstein ja Sigmar Aarde olid eelnevalt tema suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda. Maakohtu otsus 2. Viru Maakohtu 29.07.2024. a otsusega tunnistati Reigo Jürgenstein süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning temale mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 120

lg 1 järgi süüdi tunnistades mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustati üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Seda karistust suurendati

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu 22.07.2023.

a otsusega nr 1-23-1447 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu ja 17 päeva vangistuse võrra. Reigo Jürgensteinile 1-24-823 mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o 29.07.2024. 3. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi Sigmar Aarde, kuid tema osas kohtuotsust vaidlustatud ei ole. Apellatsioon 4. Maakohtu otsuse vaidlustas Reigo Jürgensteini kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes taotleb uue, õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Maakohus on lugenud Reigo Jürgensteini süüd kuritegude toimepanemisel tõendatuks peamiselt kannatanu R.P. u ja tunnistaja M.K. i ütluste alusel, kuid jätnud tähelepanuta, et nende ütluste usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Ristküsitluse käigus andis kannatanu R.P. vastuolulisi ütlusi. Kannatanu poolt avaldatust ilmnes selgelt, et tema jaoks oli oluline võimalikult kiiresti kohtusaalist pääseda. Kohus ei andnud hinnangut sellele, kas üldse on võimalik pidada asjakohaseks ja lubatavaks tõendiks sellise isiku ütlusi, kes tarvitas vähem kui 24 tundi enne ütluste andmist sedavõrd suures koguses alkoholi, et vajas erakorralist arstiabi. 5. Otsusest nähtuvalt on kannatanu saatnud pärast ütluste andmist kohtule kirja. Kohus tagastas kirja, kuna see esitati pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kannatanu kirja sisu ei ole apellandile teada, kuid arvestades kannatanu poolt antud ütluste vastuolulisust ning nende tähtsust süüdistatavate vastutuse tuvastamisel, võis see sisaldada asja õige lahendamise seisukohalt olulist informatsiooni. Seega võinuks maakohus kohtuliku uurimise uuendada. 6. M.K. i ütlused on ebausaldusväärsed. Ristküsitluse käigus avaldas tunnistaja, et kohtueelses menetluses ei avaldanud ta esmalt uurijale kogu tõde, kuna kartis kättemaksu. Samas ei suutnud M.K. selgitada, kelle kättemaksu ta kartis ning millel selline hirm põhineb. Enne ütluste andmist sai tunnistaja teada, et Reigo Jürgenstein viitab temale kui peksjale. Seega on tunnistaja ütlused antud vastutusest pääsemiseks. M.K. i käitumine oli kahtlustäratav – ta ei sekkunud vägivalda ja järgmisel päeval varjas end kannatanu sõprade võimaliku omakohtu eest. 7. Apellant palub ringkonnakohtu istungil üle kuulata kannatanu R.P. , et selgitada välja kannatanu ütlustes esinenud vastuolude põhjused ning tuvastada asjaolud, mida ta pidas pärast ristküsitlust vajalikuks täiendavalt kohtule avaldada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 8. Kolleegium leiab, et Reigo Jürgensteini kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Seepärast jääb see kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et

1. a)kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist),
2. b)ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning
3. c)ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm 1-22-510/38, p-d 8–13). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused käsilolevas asjas täidetud. 9. Apellatsioonkaebus põhineb väitel, et süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olnud kannatanu R.P. u ja tunnistaja M.K. i ütlused ei ole usaldusväärsused. Ringkonnakohus leiab, 2 1-24-823 et maakohus on kohtuotsuse punktides 24–42 kannatanu ütlusi põhjalikult analüüsinud ja selgitanud, millistel põhjustel ja millises osas saab kohtuotsust neile ütlustele rajada. Kohtuotsuse punktides 61–66 on välja toodud tuvastatud faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang. Punktis 65 on samuti selgitatud, millistel asjaoludel on tõendatud fakt, et Reigo Jürgenstein kannatanut lõi. Otsuse punktis 42 on vastatud kaitsja tõstatatud küsimusele selle kohta, kas suurest alkoholi tarvitamisest taastuva kannatanu ütlusi on võimalik pidada asjakohaseks ja lubatavaks tõendiks. 10. Tunnistaja M.K. i ütluste usaldusväärsust on hinnatud kohtuotsuse punktides 17–23 ning 65. Kohus möönis teatavat lahknevust tunnistaja kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlustes, ja selgitas, miks on M.K. i ütlused siiski usaldusväärsed. Otsuse punktist 20 tulenevalt kartis tunnistaja süüdistatavate kättemaksu. Maakohtu hinnangul on eluliselt usutav, et tunnistaja tundis politseis ütlusi andes hirmu ning selline hirm aja jooksul vähenes, kuivõrd süüdistatavad viibisid juba kinnipidamisasutuses. Kaitsja argumendile M.K. i võimaliku valeütluste andmise motiivi osas on ammendavalt vastatud otsuse punktis 21. M.K. i väidet, et uurija ei pannud kõike ülekuulamisel kirja on ka kohus ebausutavaks pidanud, kuid selgitanud, miks tegu ei ole sedavõrd olulise vastuoluga (otsuse punkt 22). Otsuses on käsitlemist leidnud ka põhjus, miks M.K. tundis vajadust pärast kuriteosündmust peitu minna (otsuse punkt 23). 11. Kaitsja hinnangul võinuks maakohus pärast kannatanult kirja saamist kohtulikku uurimist uuendada ja tutvustada kirja sisu ka menetlusosalistele. See väide ei tugine menetlusõigusele ning maakohus jättis õigustatult R.P. u esitatud avalduse läbi vaatamata. 12. Kokkuvõtvalt on kõik apellatsioonis tõstatatud probleemid maakohtu otsuses nõustumisväärselt kajastamist leidnud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on täiel määral jälgitav. KrMS § 340 lg 1 kohaseks kaebuse piiridest väljumiseks kolleegium alust ei näe. 13. Eeltoodule tuginedes jätab Tartu Ringkonnakohus KrMS § 326 lg 3 alusel Reigo Jürgensteini kaitsja apellatsiooni Tartu Maakohtu 29.07.2024. a otsuse peale läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3