← Eesti

2-24-197/18

Obsah (7)§ 2§ 43§ 18§ 45§ 50§ 49§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2024.a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-197 Tsiviilasi R. K. maksejõuetusavaldus Menetlu

§ 2

lg 1).

§ 43

kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

-s ei ole sätestatud teisiti. 8. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Riigikohus on leidnud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses sätestatud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus (Riigikohtu 20.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16 p 15). 9.

§ 18

lg 2 sätestab, et kohus vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb ühe alljärgnevatest otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. 10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks kontrollis kohus, kas esineb

§ 45

lg 3 punktides 1-5 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus ei tuvastanud andmete analüüsimisel

§ 45lg 3 p 1-5 sätestatud asjaolusid.

  1. Riigikohus on leidnud, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi saavutamise üle otsustamiseks on põhjendatud hinnata ka võlgniku kohustuste struktuuri (Riigikohtu 23.09.2015 kohtumäärus nr 3-2-1-92-15 p 9). Võttes arvesse võlgniku nõuete struktuuri on kohus seisukohal, et võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei oleks kooskõlas ei pankrotiseaduse ega füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärgiga.
  2. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku kohustustest ca 32% (5958,22 eurot) moodustavad võlgnikult kriminaalasjas välja mõistetud kahjunõuded.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seega ei ole võlgnikul kahju hüvitamise kohustusest võimalik vabaneda isegi mitte juhul, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja menetluse lõppedes võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud kohustustest vabastaks. Juhul kui võlgnik kahju hüvitamise nõudeid vabatahtlikult ei tasu, on võlausaldajatel õigus esitada nõuded sundtäitmiseks. Seega kui võlgnikul on kahjunõuded vanglast vabanedes tasumata, ei ole võimalik saavutada ka võlgniku oodatud eesmärki ja vältida tema sissetulekute arestimist kohtutäiturite poolt vähemalt kahjunõuete osas. 13. Võlgniku kohustustest ca 60% (11 306,26 eurot) moodustavad võlgnikult kriminaalasjades Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulud. Riigikohus on leidnud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (23.09.2015 kohtumäärus 3-2-1-92-15 p 10). 14. Lähtudes

§ 49

lõikest 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kuivõrd võlgniku eeldatav vangistusest vabanemise aeg on 11.11.2029, tuleks kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral otsustada võlgniku kohustustest vabastamine võlgniku vangistuses viibimise ajal. Pankrotiseadus ei näe ette kohtu kohustust võtta kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel arvesse vanglakaristust kandva võlgniku võimalikku ennetähtaegset vabanemist ning kohus ei saa selle oletusliku võimalusega arvestada (Riigikohtu 3-2-1-92-15 p 10).

  1. Võlgniku vangistuses viibimise ajaks peatub täitmisele pööratud rahatrahvi ja rahalise karistuse ning väärteo- ja kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude nõuete aegumine (karistusseadustik § 82 lg-d 4,5; täitemenetluse seadustik §-d 209, 210). Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine selleks, et võlgnik vabaneks temalt väärteo- ja kriminaalasjades välja mõistetud rahaliste nõuete tasumise kohustusest enne nõuete aegumistähtaega vangistuses viibimise ajal, ei ole kooskõlas ei pankrotimenetluse ega kohustustest vabastamise menetluse eesmärkidega.
  2. Kohtule nähtuvatest andmetest on kriminaalasjas nr 1-22-2100 menetluskulude (9040,80 eurot) tasumise tähtpäev 29.07.2024, mistõttu nõue ei ole veel sundtäidetav ning täitemenetluse kulusid viidatud nõudest võlgnikule enne tasumistähtaja saabumist tekkida ei saa. Nimetatud kohustus moodustab ligi poole teadaolevatest võlgniku kohustustest. Kohus leiab, et

§ 2

lg 1 tulenevalt peab kohus kohustustest vabastamise menetluse algatamisel arvestama ka võlausaldajate huvidega. Kui võlgniku vangistuses viibimise tõttu jääb võlausaldaja ilma võimalusest enda nõuet võlgniku vara arvelt rahuldada ja võlgnik vabastatakse kohustusest tema vangistuses viibimise ajal, ei ole see kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga ning kahjustaks ebaproportsionaalselt võlausaldaja huve. 17. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb

§ 18lg 2 p 4 alusel jätta rahuldamata.

Võttes arvesse võlgniku kohustuste struktuuri ja asjaolu, et võlgnik viibib veel enam kui 5 aastat vangistuses, nõustub kohus usaldusisikuga, et võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole eesmärgipärane. Võlgniku avalduse rahuldamata jätmine ei võta võlgnikult ära õigust esitada maksejõuetusvaldus uuesti pärast vangistusest vabanemist. Vangistuses viibimise ajal on võlgnikul võimalik oma kohustusi vähendada vastavalt vangistusseaduse §-s 44 sätestatule ka pankrotimenetluseta. 18.

§ 45

lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole teada vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mistõttu esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud olukord pankrotiavalduse menetluse raugemiseks. Kuna kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, ei kuuluta kohus välja ka võlgniku pankrotti. 19. Usaldusisik on 27.03.2024 esitanud kohtule usaldusisiku töö aruande ja tasu taotluse, milles palub kohtul määrata 8 tunni töö eest usaldusisiku tasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot ja hüvitada tasu riigi vahenditest. Tasu palub usaldusisik määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (so büroole mille kaudu usaldusisik tegutseb). Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (rk 12016414) on käibemaksukohuslane (KMKR EE100779451). Tasu palub usaldusisik kanda Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kontole nr EE191010011596520222 (saaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei). 20.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus leiab, et usaldusisik on täitnud

§-st 17 tulenevaid ülesandeid, sh selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud kohtule hinnangu koos vara ja võlgade nimekirjaga. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi. Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku tasu 8 tunni eest arvestusega 66 eurot tunni eest on põhjendatud ja kooskõlas PankrS § 23 lõigetes 4 ja 51 sätestatud tasu suurusega. Kohus rahuldab usaldusisiku tasu taotluse ning mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab PankrS § 23 lg 4 alusel tasu hüvitamise riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt / Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.