Obsah (10)

§ 407§ 429§ 444§ 174§ 138§ 150§ 162§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 30.07.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-106147 Tsiviilasi Moneyzen OÜ hagi Y.

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 09.04.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.
2. välja mõista kostjalt hageja kasuks 14.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr L231002148 tulenev põhivõlgnevus 872,58 eurot, intress 70,91 eurot, haldustasu 15,10 eurot, võlamenetlustasu 45,00 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga (09.04.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 45,30 eurot; 1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhinõudelt (872,58 eurot) alates 10.04.2024 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,06% päevas, kuid arvestusega, et välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
3. Hageja väitel on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 14.02.2023 sõlmitud laenuleping nr L231002148, mille laenusumma oli 1000 eurot. Hageja selgitab, et laenusumma väljamaksmisel on hageja kostjalt kinni pidanud lepingutasu, ZenFund tasu, väljamakse teenuse tasu, kokku kogusummas 35,50 eurot. Seega maksti kostjale välja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX 964,50 eurot. Laenulepingu kohaselt krediidi kulukuse määr oli 36,58 %. Intressimäär oli 20,46%. Laen tuli tagastada 36 osamaksega.
4. Võttes arvesse kohtu poolt 13.06.2024 antud selgitusi ning hinnangut vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise kohta, tegi hageja VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõude ümberarvestuse, määras tagasimaksed uuesti, arvestas uues maksegraafikus intressi seadusjärgses määras ning ütles uuesti lepingu üles. Hageja esitas sellest tulenevalt ka 19.06.2024 vähendatud nõude: 3.
5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks kohustus summas 765,63 eurot, mis koosneb tasumata põhivõlast summas 744,67 eurot, tasumata intressist summas 16,79 eurot ning kuni 19.06.2024 arvestatud viivistest summas 4,17 eurot. 2 3.
6. Määrata, et nõudesumma tasumise viivitamisel kohustub kostja tasuma hagejale viivist VÕS § 113 järgses määras.
7. Hageja märgib, et ümberarvestuse tõttu ei oleks laenuleping varasemalt kehtivalt ülesöeldud, kuid 18.06.2024 seisuga on kostja võlgnevuses enam kui kolme järjestikuse põhiosamakse tagasimaksega. Seega ütles hageja laenulepingu üles, saates ülesütlemise teate kostjale e-posti, Viber´i, SMS´i, kui ka lihtposti teel. Hageja on veendunud, et kostja on lepingu ülesütlemise teatise kätte saanud vähemalt Viber´i kaudu, kuna Viber´i sõnumil on kaks lilla värvi linnukest, mis näitavad, et kostja mitte üksnes ei saanud sõnumit kätte, vaid ka pidi seda sõnumit avama ja läbi lugema. Uuesti määratud maksetest tulenevalt jäid viivitusse maksed alates 14.01.2024, millelt hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras.
8. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on taotlenud ka vähenenud nõude tõttu riigilõivu osalist tagastamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus võttis hagi 19.04.2024 menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kättetoimetamisportaali kaudu kätte toimetatud 20.04.
10. Kostja pidi määruse kohaselt esitama oma kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostja kohtule vastanud ei ole. Sõltumata nõude suurusest võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 kohaselt hagile vastamata jätmise korral.

Sel juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. 7.

§ 429

kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Tulenevalt kohtu poolt menetluse käigus antud selgitustest (muuhulgas selgitas kohus 13.06.2024 hagejale nõudest loobumisega seonduvat) on hageja nõuet vähendanud ning taotleb vähendatult nõudelt riigilõivu tagastamist. Kui hageja võtab hagi (osaliselt) tagasi, siis riigilõivu tagasi ei saa (vt § 150 lg 1 p 3), kui aga hageja loobub (osaliselt) hagist, siis saab tagastamise alus olla käesoleva paragrahvi lg 2 p

1. Kui hageja vähendab menetluse kestel nõuet või teatab kohtule, et ta ei soovi mõne nõude edasist menetlemist (nt ei soovi hageja enam viivise väljamõistmist enne hagi esitamist), siis sellelt nõudelt (nõude osalt) riigilõivu tagasisaamiseks tuleb hagejal esitada kohtule hagist (osaliselt) loobumise avaldus. Kuivõrd riigilõivu saab tagasi taotleda üksnes nõudest osalise loobumise korral, saab kohus hagejast aru nii, et hageja on algsest nõudest osaliselt loobunud. Hageja loobus osaliselt põhivõla, intressi ja viivise nõudest ning täielikult haldustasu ja võlamenetluskulu nõudest. Kohus võtab osalise loobumise vastu.
2. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kuivõrd

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, siis kohus ei esita üksikasjalikke põhjendusi. Kohus kontrollis, et kostja on nõude aluseks oleva laenulepingu 14.02.2023 digitaalselt allkirjastanud, laenusumma 964,50 eurot on kostjale 15.02.2023 välja makstud. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostja on tagasimakseid teinud kokku kostjalt on laekunud 242,40 eurot. Tulenevalt kohtu poolt 13.06.2024 antud hinnangust, et vastustundliku laenamise kohustusi ei ole täidetud, tegi hageja nõude ümberarvestuse, määras 3 tagasimaksed uuesti ning ütles lepingu uuesti üles, saates selle kohta ülesütlemise teated kostjale mitmel viisil. Kohus loeb seega omaksvõetuks, et leping on ülesütlemise tõttu lõppenud, millest tulenevalt on kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Hageja on kostja poolt tasutu arvestanud uues maksegraafikus põhivõla ja intresside katteks. Kohus saab hageja arvestustest aru nii, et uue maksegraafiku kohaselt jätkus kostja poolt tasutust täielikult kuni 14.11.2023 tagasimakse tasumiseks, 14.12.2023 jäi osaliselt (1.13 euro ulatuses) juba tasumata, 14.01.2023 tagasimaksest alates on täielikult tasumata. Hageja on uue maksegraafiku alusel arvestanud järjest sissenõutavaks muutunud tagasimaksetelt viivist seadusjärgses määras alates 14.01.2024 kuni 19.06.2024, kokku summas 4,17 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, 4034 lg 7, § 113 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 alusel ja arvestades VÕS § 113 lg 6. Kohus mõistab kostjalt välja hageja ja kostja vahel 14.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr L231002148 tuleneva põhivõla 744,67 eurot, lepingu üles ütlemiseni tasumata intressid summas 16,79 eurot ning viivise alates 14.01.2023 kuni 19.06.2024 summas 4,17 eurot. Viivist intressidelt ja viivistelt arvestada ei saa (VÕS § 113 lg 6). Seega rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivise nõude ning mõistab kostjal välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus märgib, et kuigi hageja on 19.06.2024 menetlusdokumendis edasiulatuva viivise nõude sõnastanud justkui selliselt, et võiks arvata, et nõuab viivist ka intressidelt ja viivistelt, siis hagi hinna arvestustest selgub, et hageja nii siiski ei mõelnud ning on viiviseid edasiulatuvalt arvestanud siiski põhivõlalt. 9.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on kandnud menetluskulu 280 eurot (riigilõiv 65 eurot maksekäsu kiirmenetluselt ja 215 eurot hagiavalduselt). Hageja menetluskulude arvestus on esitatud hagiavalduses ja seega kostjale kätte toimetatud. Kostja vastanud ei ole. Hageja taotleb riigilõivu summas 35 eurot tagastamist tulenevalt sellest, et loobus osaliselt nõudest ning vähendatud nõudelt (hagihinnalt 858,71 eurot, mis koosneb põhinõue 744,67 eurot, kõrvalnõuded 20,96 eurot ja aastane jooksev viivis 93,08 eurot) oleks tulnud tasuda riigilõivu 245 eurot.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse nõudest (osalise) loobumise korral pool (enamtasutud) riigilõivust.

§ 150

lg 33 kohaselt siiski ei tagastata maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle tulnud asjas maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega 280-65 = 215; enam on makstud: 245-214= 30; ning pool sellest on 30:2=15 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada 15 eurot enam tasutud riigilõivu. Menetluskuludeks, mis kostjalt tuleb välja mõista, on riigilõiv, mida hagejale ei tagastata, s.o 280-15= 265 eurot.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi (peale nõudest osalist loobumist) täielikult. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks. Kohus jätab seega menetluskulud, mis seisnevad hageja poolt tasutud riigilõivus, kostja kanda. 4 Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud. Kui kostja on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need kostja enda kanda. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 10.

§ 468

lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5