) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 4 kohaselt, kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Pooled esitasid 20.08.2024 kohtule kompromissi. Hagiavaldusele ettenähtud vormis 2 põhjendatud nõuet, millest nähtuksid hagi ja laenulepingute aluseks olevad asjaolud, ei ole kohtule esitatud. Kohus ei saanud maksekäsu kiirmenetluses esitatu pinnalt järeldada, et E. K.le laenude andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt palus kohus hagejal selgitada, kuidas vastutustundliku laenamise kohustust täideti, mis tõendid koguti, kuhu päringud tehti, mis järeldused tõenditest ja päringutest tehti. 3. Hageja esitas 11.09.2024 kohtu nõudel selgitused vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta ning enne laenu andmist kogutud ja analüüsitud kostja pangakonto väljavõtte. Kohus tutvus selgitustega ning konto väljavõttega ning leiab, et kostja ei olnud laenu saamise ajal maksevõimetu. Konto väljavõttest nähtub, et kostja sai kulusid katta lisaks palgale ka märkimisväärsel hulgal sularaha sissemaksetest ning et kostja kasiinokülastused olid küll mõnel kuul märkimisväärsed, ent piirdusid mõne kuuga (hiljem enam ei käinud). Kompromissisumma 2278,35 eurot sisaldab põhivõlga 1740,40 eurot, intressi 165,53 eurot, viivist 202,92 eurot, sissenõudmiskulusid 60 eurot ja menetluskulusid 109,50 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv 89,50 eurot). Kohtule esitatud kompromiss vastab
lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. 4. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt
5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kooskõlas
lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada
6. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 7.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.