Obsah (6)

§ 8§ 221§ 22§ 28§ 2§ 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 5. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-23-17276 Tsiviilasi OÜ TUL

) § 8 lg 2 p 4 alusel ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis, et täitmata on

§ 8lg-s 1 sätestatud saneerimismenetluse algatamise eeldused.

Maakohus oli seisukohal, et avaldaja on pikemat aega sisuliselt maksejõuetu.

1. aasta majandusaasta aruande bilansist tulenevalt on avaldajal raha 3338 eurot, nõuded ja ettemaksed 12 790 eurot ja varud 5059 eurot, kokku 21 187 eurot. Võrreldes aastaga 2021 olulist erinevust ei ole (21 854 eurot). Samas on laenkohustusi kokku 4 758 240 eurot. Avaldaja on tegutsenud nii
2. aastal kui ka
3. aastal kahjumiga, kasumiaruande andmetest tulenevalt ei ole võimalik kohtul asuda seisukohale, et saneerimine on avaldaja osas perspektiivikas.
4. aastal on müügitulu 372 604 eurot 45 senti, millest on kauba ja teenuse müük 253 973 eurot 32 senti ning WOW elamuskeskuse müük 105 563 eurot 55 senti. Perioodil
5. jaanuar 2023 –
6. oktoober 2023 on müügitulu 209 304 eurot 26 senti vähem. Kasumiaruandest nähtuvalt on selles vahemikus saadud muud äritulu põhivara müügi arvelt, mis ei näita avaldaja tegevuse tulemusel raha kasvu, vaid see illustreerib avaldaja tegelikku majandusolukorda. Ärakuulamisel selgitas avaldaja, et miinus on viidud plussi puhtalt raamatupidamisliku liigutusega. Maakohtu hinnangul ei muuda avaldaja raamatupidamisliku võttega ettevõtja majandusseisu, sest täiendavaid vahendeid, mida ettevõtjal hetkel vaja on, sellest ei teki. Maakohtu hinnangul on esitatud tõendite pinnalt tegemist olukorraga, kus makseraskused ei ole saneerimismeetmetega ületatavad. Avaldaja toob välja, et makseraskused on ületatavad nõuete ümberkujundamisega ning ärakuulamisel avaldas avaldaja kohtule, et saneerimisperioodi oleks vaja maksimaalselt 13–15 aastaks. Saneerimismenetluse keskne mõte on pakkuda alternatiivi pankrotimenetlusele, võimaldades makseraskustes ettevõtjal saada riigilt ajutist kaitset võlausaldajate võlgade sissenõudmise vastu, et vältida ettevõtja pankrotti. Kaitse andmise tingimus on, et ettevõtja suudab selle tulemusena vähemalt osaliselt võlad tasuda ja oma tegevust normaalselt jätkata. Maakohus leidis, et sedavõrd pikk saneerimismenetlus ei ole võlausaldajate huvidega kooskõlas. Kuigi võlausaldaja huve võidakse saneerimismenetluses kahjustada ning saneerimismenetluses ongi ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid, siis isegi juhul, kui kohutusi vähendada 50% ulatuses, ei ole võimalik, arvestades avaldaja rahavoogusid, näha saneerimise edukust. Maakohus ei pidanud tõenäoliselt võimalikuks ettevõtja jätkusuutlikku majandamist pärast saneerimist

§ 8lg 1 p 3 tähenduses.

Ka väljapakutud saneerimiskava täitmise periood ei ole antud andmete pinnalt realistlik. 3 Maakohus leidis, et maksejõulisus peaks olema nähtav vähemalt pikemaajalises perspektiivis. 13–15 aastat on ebamõistlikult pikk aeg saneerimiskava täitmiseks ning näitab avaldaja maksejõetust. Üldjuhul tuleks saneerimismenetluse kestuseks lugeda 2-3 aastat, erandjuhtudel kuni 6-7 aastat. Antud juhul ei nähtu asjaoludest, et tegemist oleks ainulaadse oskusteabega või unikaalset teenust pakkuva ettevõtjaga. Avaldaja tegevusalaks on kinnisvara haldus, äriruumide rendile andmine ning meelelahustusliku eesmärgiga tegevus, mida saab suhteliselt lihtsalt üle võtta või jätkata mõni teine äriühing, kuna tegevused on seotud ühe kinnistu ja sellel paikneva ehitise kasutamisega. Ettevõtte saneerimisvajaduse ning pärast saneerimist ettevõtte jätkusuutliku majandamise võimalikkuse veenvaks põhistamiseks peab avaldaja eelkõige majandusnäitajatele tuginedes põhistama, et just saneerimisabinõud võiksid ettevõtte maksevõime taastada. Läbi saneerimise positiivse tulevikuootuse prognoosimine on võimalik vaid juhul, kui avalduses on esile toodud asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Saneerimismenetluse läbiviimise eelduseks on, et avaldajal on olemas selge nägemus, mis suunas peaks hakkama ümberkorraldusi tegema, et ettevõtte suudaks peale saneerimismenetlust jätkusuutlikult majandada. Kohtule ei tule esitada küll ammendavat äriplaani, kuid mida põhjalikum on avaldaja eeltöö, seda suurem on tõenäosus saneerimismenetluse õnnestumises. Kohtule esitatud avalduse põhjal ei ole avaldajal selget arusaama ka asjaoludest, kas kasumlikkuse taastamine käesolevas olukorras on üleüldse võimalik. Eeltoodu on aga üks saneerimismenetluse läbiviimise eeldustest. Avaldatu põhjal ei ole kohtul mõistlikku alust uskuda ettevõtte kasumlikkuse taastamisse. Avaldaja loodab majanduslikud raskused ületada uue rentniku näol ning suurendada klientide arvu, kuid eelmise aasta müügitulu perioodil

1. jaanuar 2023 –
2. oktoober 2023 näitas selgelt vastupidist. Uue nn võtmerentniku otsingutele on avaldaja viidanud juba varasemalt kohtule esitatud saneerimisavalduses, ka ei ole avaldaja seni suutnud esitada rentniku leidmist kinnitavaid tõendeid. Samuti on maakohtu hinnangul liialt optimistlik avaldaja esindaja lootus turismivoo taastumisele lähimas tulevikus. Arvestades üldise majandusliku olukorra jätkuvat halvenemist, elanikkonna ostuvõime vähenemist, samuti idaturistide puudumist, on maakohtu arvates väheusutav avaldaja käibe jõudmine tasemeni ca 80 tuhat eurot kuus, mis võimaldaks vähemalt teenindada olemasolevaid kohustusi. Maakohtu hinnangul on küsitav, kas avaldaja üleüldse vajab saneerimist. Avaldaja on kohtule ärakuulamisel avaldanud, et suurim võlausaldaja MES on saneerimismenetlusega nõus. Sellisel juhul on arusaamatu, miks avaldaja ja MES ei ole pidanud läbirääkimisi laenulepingu tingimuste muutmise osas (eelkõige maksegraafiku pikendamine, intresside vähendamine), kui MES on avaldaja seisukohalt saneerimist toetanud. Vastuoluline on MES-i võimalik nõustumine saneerimismenetluse ja selles rakendatavate meetmetega nõude vähendamiseks ja tasumistähtaja pikendamiseks, mis peaks olema vastuolus MES-i kui võlausaldaja huvidega. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on eeldus, et kasumlikkuse taastamine on tõenäoline, suunatud sellele, et välja selgitada, kas ettevõtja arvamuse kohaselt on majanduslikku olukorda siiski võimalik parandada. Ettevõtjal, kellel peaks eelduslikult olema kõige parem ülevaade oma ettevõtte tegevusest ja eduväljavaadetest, on seega juba enne menetluse algust olemas nägemus, mis suunas peaks hakkama ümberkorraldusi tegema ja millise sihiga tuleb tegutseda. Maakohus palus korduvalt avaldust täiendada. Kohus saab tugineda üksnes majandusnäitajatele, kuid oletatava uue rentniku leidmisest ning võimalikust külastajate arvu kasvust ei ole võimalik jõuda veendumusele, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Saneerimismenetluse kaudu laenukohustuste vähendamist ei saa kohus pidada õigustatud eesmärgiks. Oma kohustuste täitmiseks on avaldajal olnud piisavalt aega, samuti oli tal võimalus jõuda võlausaldajaga kokkuleppele. Avaldusest ei selgu, miks ei ole huvitatud isikud 4 kaalunud lisakapitali kaasamist, täiendavate tagatiste andmist või muid tavapäraseid finantsinstrumente. Juhul, kui vabaturul tegutsevad finantsasutused on pidanud avaldaja majandusliku olukorda perspektiivituks, puudub mõistlik alus kahjumlikult tegutsevale avaldajale saneerimiskaitset pakkuda. Suutmatus oma võlgnevusi teenindada pikema perioodi jooksul viitab püsivale maksejõuetusele. Kui ettevõtja ei suuda oma kohustusi täita ja kui ta ei leia kohustuse täitmiseks täiendavaid vahendeid läbi osanike, laenu võtmise vms, tuleb juhatuse liikmel esitada pankrotiavaldus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1023,
3. juuni 2019 kohaselt tuleks võimalikult kiiresti likvideerida elujõuetud ettevõtted, millel ei ole ellujäämisvõimalusi. Kui rahalistes raskustes olev võlgnik ei ole majanduslikult elujõuline või kui tema majanduslikku elujõulisust ei saa kiiresti taastada, võivad saneerimise püüdlused viia kahjumi kiirema tekkimise ja suurenemiseni, mis kahjustab võlausaldajaid, töötajaid ja teisi sidusrühmi ning majandust tervikuna. MÄÄRUSKAEBUS
4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja leiab, et maakohus on menetlus- ja materiaalõigusnorme rikkudes ja tõendeid valesti hinnates jõudnud valele järeldusele, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu, ei vaja saneerimist ning avaldaja jätkusuutlik majandamine ei ole pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Maakohus on jätnud täielikult hindamata avaldajale kuuluva põhivara, mh avaldajale kuuluva kinnistu registriosa nr-ga 2441434 asukohaga Merikotka 1, Kuressaare (WOW keskus). Maakohtu hinnang piirdub avaldaja
5. majandusaasta bilansis kajastuva käibevara võrdlemisega
6. majandusaasta bilansis kajastuvate kohustustega, maakohus võrdles analüüsi käigus käibevara lühi- ja pikaajaliste kohustuste kogumahuga. Selline võrdlev analüüs on ebaõige ning eksitav. Maksejõetust eeldatakse juhul, kui osaühingu teenitud kahjumi tõttu on osaühingu netovara (omakapital) muutunud negatiivseks (pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 12 p 1) ning avaldaja majanduslik seisund ei vasta PankrS § 1 lg-s 2 ja 3 sätestatud seisundile. Avaldaja esitatud raamatupidamisaruannetest nähtub, et avaldaja omakapital (netovara) moodustab 453 419 eurot 31 senti. Maakohus on seadnud kahtluse alla avaldaja saneerimise vajalikkuse ning seostanud selle vastuoluliste väidetega MES-i kohustuse kohta. Avaldaja on nii saneerimisavalduses kui kohtule täiendavalt esitatud selgitustes tõendanud, et avaldaja vajab saneerimist. Maakohtu järeldus MES-i mittenõustumise kohta avaldaja saneerimismenetlusega on oletuslik. Avaldaja selgitas korduvalt, et ta on teavitanud MES-i saneerimismenetlusest ning saneerimisavalduse esitamine on tingitud eelkõige vajadusest ümber kujundada MES-i ees lasuv laenukohustus. Maakohtu järeldus MES-i nõude suhtes rakendatavate ümberkujundamise meetmete kohta jääb arusaamatuks. Avaldaja ei ole kohtule avaldanud, et plaanib MES-i nõuet vähendada. Saneerimiskavaga on avaldajal

§ 221

lg 1 alusel võimalik MES-iga kokku leppida laenulepingu lõppemises ning rakendades

§ 22

lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud meetmeid kohustuste tagastamises uue pikaajalise maksegraafiku alusel. Sellisel viisil laenulepingu tingimuste muutmisega saab MES nõustuda üksnes saneerimismenetluse käigus. Näiteks tsiviilasjas nr 2-20-16152 on MES nõustunud saneerimiskavaga sõlmima 16 aasta pikkuse maksegraafiku ning tsiviilasjas nr 2-20-16418 12 aasta pikkuse maksegraafiku. Seega ei ole selline MES nõude ümberkujundamine ebatõenäoline ega saavutamatu. Saneerimisseadus ei sätesta saneerimismenetluse kestusele imperatiivset tähtaega, menetluse pikkuse ja saneerimiskava täitmise tähtaja otsustavad puudutatud isikud saneerimiskava kinnitamise üle hääletades. Kohtu roll on saneerimiskava kinnitades sellele vastu hääletanud puudutatud isiku esitatud taotlusel kontrollida, kas puudutatud isiku õigusi on saneerimiskavas ette nähtud 5 ebamõistlikult pika kohustuse täitmise tähtajaga kahjustatud (

§ 28lg 5).

Selle juures on saneerimiskava kinnitamisel kohtule seadusega antud kaalutlusõigus, st kohus võib jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse

§ 28lg-s 5 sätestatud eelduste olemasolul.

Nimetatust tuleneb, et seadusandaja on jätnud saneerimiskava vastuvõtmise puudutatud isikute otsustada. Avaldaja on saneerimisavalduses tõendanud, et tema majandusliku olukorra taastamine on läbi saneerimisemenetluse võimalik (

§ 2

), ta on tõendanud, et suudab täita hetkel teenitavast müügitulust jooksvaid kohustusi. Kohtul oli võimalus avaldaja majandustulemusi kontrollida avalikest andmetest, näiteks internetiportaalist www.teatmik.ee. Avaldajale jääb arusaamatuks, millest tulenevalt on maakohus järeldanud, et olemasolevate kohustuste teenindamiseks peab avaldaja jõudma käibeni 80 tuhat eurot kuus. Kohus on jätnud hindamata, et avaldaja kohustustest enamuse moodustavad kohustused Korberi OÜ ees 254 776 eurot 71 senti (ehitusega seonduv kohustus), MES-i ees 3 591 841 eurot 23 senti (WOW keskuse ehitamiseks ja arendamiseks võetud laenukohustuse refinantseerimise tulemusel tekkinud kohustus) ning laenukohustised seotud isikute ees 212 024 eurot 77 senti, kokku 4 058 642 eurot 71 senti. Selle juures on avaldaja MES-i ning Korberi OÜ-d teavitanud saneerimisavalduse esitamisest juba juunikuus ning MES ning Korberi OÜ on avaldaja saneerimismenetluse läbiviimisesse positiivselt suhtunud. Avaldajaga seotud isikud on samuti saneerimismenetluse poolt. MES ning Korberi OÜ saavad saneerimist lõplikult kinnitada alles saneerimiskava kinnitamise üle hääletades. Maakohus on jätnud arvestamata et avaldaja majandustegevus on kuni

1. a kevadeni olnud avaldajast mittetulenevatel põhjustel piiratud ning avaldaja müügitulu vähenemine
2. aastal on olnud tingitud eelkõige võtmerentniku lahkumisest. Avaldaja on tõendanud, et tegeleb igapäevaselt müügikäibe kasvatamiseks vajalike tegevustega. Määruskaebusele lisatud Saaremaa vallavanema toetuskirjast nähtub, et avaldaja näol on tegemist piirkonna jaoks olulise ettevõtjaga. Samuti nähtub kirjast, et avaldaja teeb Saaremaa Vallavalitusega koostöös pingutusi uue rentniku leidmiseks. Avaldaja märgib, et WOW Elamuskeskuse müügikäive sõltub Saaremaad külastatavate sise- ja välisturistide arvust. Seega jääb avaldajale arusaamatuks, miks on maakohus seisukohal, et avaldaja prognoosid ei ole realistlikud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 järgi vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendi – Saaremaa vallavanema toetuskirja. Määruskaebusele lisatud teised tõendid – Tartu Maakohtu määrused tsiviilasjades nr 2-20-16152 ja 2-20-16418 – on asjakohatud. Avaldaja ei ole esitanud neid selleks, et põhistada avalduse aluseks olevaid asjaolusid, vaid näidetena kohtupraktikast. Ringkonnakohus jätab need kohtulahendid tõenditena asja materjalide juurde võtmata. 5.

§ 8

lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja saneerimisseaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu, kuid maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõtja vajab saneerimist; 3) ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. 6 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et praegusel juhul puuduvad

§ 8

lg-s 1 sätestatud eeldused saneerimismenetluse algatamiseks, ning jätnud

§ 8lg 2 p 4 alusel saneerimismenetluse algatamata.

6.

§ 2

järgi on ettevõtja saneerimine saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimisel tuleb arvestada ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvidega ja kaitsta nende õigusi (

§ 1

). Saneerimisel tuleb eristada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav (RKTKm 09.05.2011, 3-2-1-25-11, p 35). Saneerimisest tuleks

§-dele 1 ja 2 tuginedes keelduda, kui on ilmselge, et ettevõtja kohustuste, vara ja eeldatavate sissetulekute suhe on selline, et mõistlikke saneerimisabinõusid (mida võlausaldajad ja/või kohus võiks põhimõtteliselt heaks kiita) rakendades ei saavutataks olulise osa jaoks võlausaldajatest või olulise osa kohustuste osas suure tõenäosusega paremat tulemust kui ettevõtja pankroti korral. See tähendab, et saneerimismenetluse välistab üksnes püsiv maksejõuetus. Kohtul ei ole kohustust ise ettevõtja saneerimisvõimaluste kohta majandusanalüüsi teha, vaid kohtul tuleb anda hinnang, kas ettevõtja esitatud andmete kohaselt on küllaldane alus uskuda ettevõtte kasumlikkuse taastamist. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt, arvestades asjaolu, et saneerimismenetlusega piiratakse võlausaldajate õigusi, ei tohiks kohus

§ 8

lg 1 p-des 1-3 nimetatud asjaolude hindamisel lähtuda miinimumstandardist, vaid esitama tehtud analüüsile ja väljatoodud põhjendustele üsna kõrged nõudmised, et juba eos vältida saneerimismenetluse kasutamist kuritarvitusteks.

1. Maakohus on asjas esitatu alusel põhjendatult leidnud, et avaldaja on pikemat aega sisuliselt maksejõuetu ning avaldaja esitatud andmete põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et avaldaja kasumlikkuse saavutamine on tõenäoline.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus avaldaja kasumiaruande andmetele tuginedes avaldaja majanduslikku olukorda hinnates eksinud. Nõustuda võib iseenesest küll määruskaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus avaldaja varalist seisu hinnates jätnud hindamata avaldajale kuuluva põhivara, sh avaldajale kuuluva kinnistu. Samas ei ole määruskaebuses selgitatud, kuidas ringkonnakohus peaks avaldajale kuuluvat põhivara arvestades jõudma avaldaja varalise seisu osas võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale. Avaldaja bilansi järgi
3. oktoobri 2023 seisuga (dtl 135-137) katab avaldaja vara küll hetkel tema kohustused – avaldajal on varasid kokku 4 737 214 eurot 4 senti (sh käibevara 12 743 eurot 7 senti ning põhivara 4 724 470 eurot 97 senti) ja kohustusi 4 283 794 eurot 73 senti (sh lühiajalised kohustused 774 398 eurot 65 senti ja pikaajalised kohustused 3 509 396 eurot 8 senti). Samas avaldaja on selgitanud, et tal ei ole käibevahendeid tekkinud võlgnevuste kohaseks tasumiseks ja põhivara on avaldaja majandustegevuse toimimiseks hädavajalik. Avaldajale kuuluva kinnistu (sund)müügi korral puuduks avaldajal igasugune võimekus majandustegevuse jätkamiseks. Esitatud andmete põhjal on avaldaja olukorras, kus ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, ning on alust arvata, et see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Avaldaja on tegutsenud nii
4. kui
5. aastal kahjumiga (
6. majandusaasta aruande järgi oli avaldaja kahjum vastavalt 371 245 eurot ja 348 081 eurot, dtl 45).
7. aastal on avaldaja teeninud
8. oktoobri 2023 seisuga kasumit 404 508 eurot 43 senti (dtl 67), mille kohta avaldaja on selgitanud, et see on tekkinud Saarte Investeeringu OÜ laenukohustuse ümberhindamisest 540 003 euro 79 sendi ulatuses. Reaalselt ei ole avaldaja majandustegevus 7 kasumlikuks muutunud. Avaldaja müügitulu
9. ja
10. aastal oli vastavalt 329 158 eurot ja 372 604 (dtl 46),
11. aasta müügitulu oli
12. oktoobri 2023 seisuga 163 300 eurot.
13. Maakohus on õigesti märkinud, et üldjuhul tuleks saneerimismenetluse mõistlikuks kestuseks lugeda 2-3 aastat, erandjuhul kuni 6-7 aastat. Üle 10 aasta pikkune saneerimiskava täitmise tähtaeg võiks olla mõistlik erakordsetel asjaoludel (vt RKTKm 18.11.2009, 3-2-1-12209, p 20). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja pakutud saneerimiskava täimise aeg 13-15 aastat on ebamõistlik ning viitab praegusel juhul avaldaja maksejõuetusele. Seda seisukohta ei muuda asjaolu, et avaldaja suurim võlausaldaja MES on teistes saneerimismenetlustes nõustunud saneerimiskavaga sõlmima 12 või 16 aasta pikkuse maksegraafiku või et MES ja Korberi OÜ on avaldaja sõnul tema saneerimismenetluse läbiviimisesse positiivselt suhtunud.
14. Kuigi avaldaja selgituste kohaselt on avaldaja makseraskused tekkinud sündmustest ja asjaoludest, mida avaldaja ei ole saanud mõjutada ega prognoosida (Covid-19 pandeemia ja selle tagajärjel kehtestatud piirangud, energiahindade tõus
15. aastal) ning avaldaja müügitulu vähenemine
16. aastal on olnud tingitud eelkõige n-ö võtmerentniku lahkumisest, ei ole avaldaja esitatud andmete põhjal tema majandusnäitajate kohta võimalik asuda seisukohale, et avaldaja kasumlikkuse saavutamine on tõenäoline. Isegi kui avaldaja oleks müügitulu arvelt võimeline täitma jooksvad kohustused, ei ole avaldaja põhistanud, et ta on suuteline planeeritavat saneerimiskava täitma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et varasema n-ö võtmerentniku asemele uue rentniku otsimine ja esitatud üldised turismi puudutavad statistilised andmed ei ole saneerimismenetluse edukuse põhistamiseks piisavad. Määruskaebusele lisatud Saaremaa vallavanema toetuskirjast avaldaja hallatava WOW keskuse tegevusele nähtub (dtl 326-327), et WOW keskus on Saaremaa valla jaoks oluline asutus ja turismiobjekt ning selles asuvad on piirkonna ainsad toidu- ja esmatarbekaupade poele sobivad ruumid. Toetuskiri ei võimalda teha järeldusi avaldaja kasumlikkuse saavutamise tõenäosuse ja saneerimismenetluse edukuse kohta.
17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 8